lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 23.12.2008 maakohtule hagi JV`i vastu (kostja) vastu võlgnevuse 15 464.36 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ASF(müüja) ja kostja 07.08.2006 Ego järelmaksu müügilepingu , mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupu summas 20 748.66 krooni, intressimääraga 15,9 % aastas. Kostja rikkus lepingust tulenevaid maksekohustusi ning eelneva hoiatuse alusel ütles hageja lepingu 18.02.2007 üles. Kostja lepingust tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 15 464.36 krooni, millest põhiosa on 14 713.30 krooni ja intress 751.06 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (14 713.30 krooni) EKP intress+7% aastas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud
lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 13.02.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast 2 2-08-90441 otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt kostja ja ASF vahel 07.08.2006 sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust . Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. Kostja võlgnevus hageja ees on põhiosas 14 713.30 krooni ja intress 751.06 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 402.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 2 943 krooni, millest 1 000 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel, 250 krooni riigilõiv avalduse esitamise eest maksekäsu kiirmenetluses, kohtutäituri tasu 413 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 krooni ning 1 180 krooni (koos käibemaksuga) õigusabikulud. Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EEXXX, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 1 180 krooni maha arvestada käibemaks 180 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud suuruses. Hageja on ette maksnud kohtutäituri tasu, millest kohtutäiturile on välja makstud 236 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (1 000+250+236+100+1 000) 2 586 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.