2-09-2298/3

2-09-2298 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2009.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-2298 Tsiviilasi OÜ Ahagi A K ’e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ A(registrikood: XXX, asukoht: XXX) Hageja esindaja: S Eensaar; Reeli Lind (OÜ Julianus Inkasso ) Kostja: A K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le Ariigilõiv summas 500 (viissada) krooni ning kanda nimetatud summa OÜ A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ A hagi A K ’e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja esindaja on
6. aprillil 2009.a. esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses aegumisega, samuti palub hageja esindaja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 625 krooni. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus saatis 23.04.2009.a. kostjale kirja, milles kohus kohustas kostjat esitama oma seisukoht hagist loobumise suhtes. Kostja sai kohtu 23.04.2009.a. kirja kätte isiklikult 29.04.2009.a., kuid vastust kohtu kirjale kohtu määratud tähtajaks ei ole esitanud. 1 2-09-2298 Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse OÜ A hagis A K ’e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja esindaja esitas kohtule
7. aprillil 2009.a. avalduse hagist loobumiseks, milles palus ühtlasi tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 625 krooni. Hageja on 27.12.2007.a. tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni ning hagi esitamisel on hageja tasunud 13.01.2009.a. riigilõivu 1000 krooni. Summad on tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072123). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 147 lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. 28.11.2008.a. Harju Maakohtu määrusega jäeti OÜ A avaldus maksekäsu kiirmenetluses A K `e vastu 4180 krooni nõudes rahuldamata, seega ei ole tegemist maksekäsu kiirmenetluse üleminekuga hagimenetluseks ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei ole arvestatud hagimenetluse hulka. Sellest tulenevalt ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust pool tagastamisele. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada hagimenetluses tasutud pool riigilõivust ehk 500 krooni. Tulenevalt TsMS § 174´ lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole palunud menetluskulude väljamõistmist hagejalt, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Peeter Pällin Kohtunik 2