← Eesti

3-07-1468/63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-14

) § 20 lg-ga 3 ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korraga; 3) Vastustaja ei ole piisavalt kaalunud ühise kinnistu moodustamise võimalust ja tema vastuväited selle võimatuse kohta ei ole õiged. Ühise kinnistu moodustamine tagab kõigi ehitiste omanike võrdse kohtlemise ja ehitiste teenindamise kõige otstarbekamal viisil; 4) Piiride kulgemise ettepanek ei vasta ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p-le 4.2, mille kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Roheline Aas 14 asuvale hoonele on määratud põhjendamatult suur krunt Roheline Aas 14a asuvate ehitiste juurde jääva maa arvel; 5) Piiride kulgemise ettepanekul Roheline Aas 14a hoonetele juurdepääsuks märgitud ca 5 m laiusel maaribal puudub tee. Olemasolev tee on jäetud krundi piiridest välja. Põhjendamatu on luua olukord, kus maa erastamise järgselt on ehitiste omanikud sunnitud rajama uue juurdepääsutee, kuigi tee on tegelikult olemas ja kasutatav. Ehitiste otstarbeka juurdepääsuteeta jätmisel on rikutud maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p 3 nõudeid; 6) Arvestatud ei ole asjaoluga, et tegemist on Kadrioru piirkonnas asuvate ehitistega, mille puhul on oluline võimalikult suures ulatuses säilitada olemasolev miljöö. Ühise krundi määramisel säilib olemasolev olustik maksimaalselt; 2

(8)3-07-1468 7) Piiride kulgemise ettepanekuga hõlmatud maatükil paikneb ka hoone, milles asuvad kaebajale kuuluvad korterid. Kuna piiride kulgemise ettepanek välistab võimaluse määrata ühine krunt kõigile kolmele hoonele, piirab see kaebaja õigust saada sellisel moel moodustatud kinnistu kaasomanikuks. Senise maakasutuse muutmine erinevalt maa ostueesõigusega erastamise subjekti taotlustest rikub kaebaja kui erastamise õigustatud subjekti õigusi.
  1. Vastustaja vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja ei viita õigusaktile, millest tuleneb tema õigus saada krundi kaasomanikuks. Piiride kulgemise ettepanek ei riku kaebaja õigusi. Asjaolu, et vastustaja ei ole piiride määramisel teinud kaebaja arvates kõige otstarbekamat otsust, ei saa käsitleda tema õiguste rikkumisena. Kaebaja oli kaasatud haldusmenetlusse ja ta esitas ettepanekule oma vastuväited. Vastustaja on kaebajale piisava põhjalikkusega selgitanud, miks piiride kulgemise ettepanek tehti just selline. Käesoleval ajal ei ole võimalik ühist krunti moodustada, kuna omandivormid on erinevad ja neid saab muuta ainult omanike omavahelise notariaalse kokkuleppega. Praegu on otstarbekas moodustada eraldi kinnistud nii, et Roheline Aas 14 elamu juurde erastatakse maa ostueesõigusega ja maa erastamisel Roheline Aas 14a elamute juurde lähtutakse eluruumide erastamise seadusest (EES) ja seatakse korteriomandid. Kui kõikide ehitiste omanikud lepivad kokku omandivormis ja sõlmivad vastava notariaalse kokkuleppe, on võimalik ka ühise krundi määramine kõigile kolmele hoonele. 2) Juurdepääsutee küsimus on lahendatav kinnisasjade omanike omavahelisel kokkuleppel ja servituudiga. Vastustaja ei näe põhjust, miks kaebaja peaks rajama uue juurdepääsutee, kui ta isegi nendib, et tee on olemas ja kasutatav. Kaebusest ei nähtu, kas juurdepääsutee küsimust on võimaliku piirinaabriga arutatud ja millise tulemusega. 3) Kadrioru piirkonna miljöö seostamine piiriettepanekuga on eksitav. Piiride kulgemise ettepanek ühel või teisel kujul ei mõjuta kuidagi piirkonna miljööväärtuslikkust.
  2. Tallinna Halduskohtu 31.10.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgnevatel põhjustel: 1) EES § 211 kohaselt on eluruumi vallasasjana omaval isikul õigus saada korteriomandi omanikuks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi lg 4 järgi peavad korteriomandid olema ühe kinnisasja piires. KOS § 3 lg 2 kohaselt võib korteriomanditeks jagada üksnes kogu kinnisomandi. Sellest tulenevalt ei saa ühte kinnisasja jagada selliselt, et poole kinnistust, antud juhul kolme elamu osas, moodustavad korteriomandid ja poole mitte. Selleks, et oleks võimalik seada korteriomandid ja moodustada ühine kinnistu, tuleb esmalt kõik kolm elamut jagada reaalosadeks; 2) Piiride ettepanekust nähtub, et aadressil Roheline Aas 14a paikneb kaks hoonet, ühes omab kahte korterit (nr 7 ja 12) kaebaja ja ühte korterit (nr 5/11) Jaak Otsason. Tulenevalt ehitisregistri andmetest (seisuga 07.05.2007) on eluruumide nr 7 ja 12 reaalosade suuruseks vastavalt 1647/4384 ja 937/4384 ja eluruumi nr 5/11 reaalosa suuruseks on 962/
  3. Teises hoones asuva korteri nr 4 omanik on Viktoria King ja selle korteri reaalosa suurus on 652/
  4. Korteri nr 6 omanik on Maie Rahumets-Jürimäe ja selle korteri reaalosa suurus on 186/
  5. Seega on nende kahe elamu reaalosade suurus kokku 4384/4384 ja moodustab ühe terviku. Kolmandas hoones aadressiga Roheline Aas 14 asuva korteri nr 1 omanik on AS Kodu Grupp, selle korteri reaalosa suurus on 1617/1617 ja moodustab ühe terviku; 3
(8)3-07-1468 3) Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide erastamise korra p 7.2 näeb ette, et kui õigusaktidest tulenevalt ei ole korterile vastava mõttelise osa kindlaksmääramisel lähtutud korteri üldpinna suhtest kogu hoone korterite üldpinnas, peab kohustatud subjekt vea parandama ja tegema ümberarvestuse. Ümberarvestust ei tehta, kui elamus asuvate korterite omanikud on sõlminud omavahelise notariaalselt tõestatud lepingu, millega määratakse kindlaks korteritele vastavate mõtteliste osade suurused. Mõtteliste osade suurused peavad olema väljendatud hariliku murruna ja nende summa peab olema üks. Käesoleval juhul kuulub elamu aadressiga Roheline Aas 14 tervikuna ühe isiku omandisse ja kaks elamut aadressiga Roheline Aas 14a mitme isiku, sh kaebaja kaasomandisse reaalosadena. Tulenevalt sellest ei ole võimalik moodustada kõnealuste elamute osas ühist krunti ja seada korteriomandeid. Ühise krundi moodustamine on võimalik vaid juhul, kui Roheline Aas 14 hoone ainuomanik ja Roheline Aas 14a hoonete kaasomanikud sõlmivad omavahelise notariaalse kokkuleppe omandivormi muutmiseks. Sellist kokkulepet vastustajale esitatud ei ole; 4)

§ 22

lg 1 järgi saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus maad osta ehitise omanikuna. Kuna aadressidel Roheline Aas 14 asuv elamu on AS Kodu Grupp ainuomandis ja aadressil Roheline Aas 14a asuvad kaks elamut on kaasomandis, on vastustaja pidanud otstarbekaks moodustada eraldi kinnistud, kusjuures Roheline Aas 14 elamu juurde erastatakse maa ostueesõigusega ja elamute Roheline Aas 14a juurde seatakse korteriomandid; 5) Kohalik omavalitsus määrab ehitiste teenindamiseks vajaliku maa, sh ka ostueesõigusega erastatava maa suuruse kohaliku omavalitsuse korraldusega pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt. Käesolevas asjas ei ole vastustaja sellekohast korraldust vastu võtnud. Kaebuse esemeks on Tallinna Linnavalitsuse 20.04.2007 koostatud piiride kulgemise ettepanek (piiride kulgemise skeem), mis on oma sisult esimene etapp

§-s 221 lg 6 ja EES § 212 sätestatud erastatava ja korteriomandi seadmisel määratava maa suuruse ja piiride määramise protsessis. Piiride kulgemise ettepanek on katastriüksuse moodustamise aluseks. Kuna piiride kulgemise skeemilt ei nähtu Roheline Aas 14 asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa suurust, on kaebaja väide krundi põhjendamatust suurusest paljasõnaline ja põhistamata; 6)

§ 23lg 1 järgi erastatakse maad vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa

KS § 5 lg 2 p 4 kohaselt tuleb tagada kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee. Võimalikule tulevasele Roheline Aas 14a kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle Roheline Aas 14 maaüksuse tagatud ka asjaõiguslike kinnisomandi kitsendustega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Samuti on võimalik koormata Roheline Aas 14 kinnistu vastavasisulise reaalservituudiga Roheline Aas 14a kinnistu kasuks. AS Kodu Grupp avaldas kohtus, et on teinud kõigile kolmandatele isikutele ettepaneku sõlmida kokkulepe, mille kohaselt võtaks ta enda kanda kulud uue juurdepääsutee rajamiseks; 7) Kaebaja viide Kadrioru piirkonna miljööle on asjakohatu. Kadrioru miljööväärtuslikule piirkonnale ei avalda mingit mõju asjaolu, kas on tegemist eraldi kinnistuga või korteriomanditega; 8) Vaidlustatud piiride kulgemise ettepanek ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole Roheline Aas 14a asuva elamu ainuomanik, vaid on selles elamus oleva kahe korteri kui vallasasja omanik ja tulenevalt EES §-st 211 on tal õigus saada korteriomandi omanikuks. Seda õigust vaidlustatud piiride kulgemise ettepanek ei riku. Korteriomandite seadmisel tekib kaebajal kaasomand vastavuses talle kuuluvale reaalosale vastavas mõttelises osas ehitistest ja maast; 4

(8)3-07-1468 9) Kaebaja väide, et piiride kulgemise ettepanekus ei ole arvestatud asjaoluga, et tegemist on ajalooliselt ühise maakasutusega, on asjakohatu. Üheski õigusaktis ei ole ajalooliselt ühist või mitteühist maakasutust sätestatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise alusena; 10) Kohus jättis tähelepanuta kolmandate isikute V. Kingi ja M. Rahumets-Jürimäe väited, mis puudutavad kõigi kolme elamu suhtes eraldi kinnistute moodustamist, leides, et need väljuvad käesoleva kaebuse piiridest. Sellekohased ettepanekud tuli nimetatud isikutel esitada vastustajale ühe kuu jooksul 20.04.2007 ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates; 11) Kohus jättis tähelepanuta ka kolmanda isiku J. Otsasoni väited seoses vastustaja väidetava tegevusega Roheline Aas 14 elanike elutingimuste halvendamisel ja nende vara hävitamisel, kuna see ei ole käesoleva kaebuse esemeks. Kui Tallinna Linnavalitsus on tekitanud J. Otsasonile kahju, on tal õigus tulenevalt riigivastutuse seadusest pöörduda tekitatud kahju hüvitamiseks vastava taotlusega kas vahetult haldusorgani enda poole või kaebusega kohtusse; 12) Kuna Tallinna Linnavalitsuse 20.04.2007 tehtud piiride kulgemise ettepanek on oma sisult esimene etapp erastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis ja konkreetsed piirid looduses pannakse paika katastriüksuste mõõdistamisel, mille käigus saab veel arvestada nii kaebaja kui ka kolmandate isikute väiteid ning arvestades seda, et kaebaja ei tõendanud ettepaneku õigusvastasust, jääb kaebus rahuldamata. Vaidlustatud piiride kulgemise ettepanekus on vastustaja arvestanud eeltoodud asjaoludega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Jana Tooli apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ning rahuldada uue otsusega kaebus ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. 1) Piiride kulgemise ettepanek rikub kaebaja õigusi. EES § 211 kohaselt on kaebajal õigus saada korteriomandi omanikuks. Riigikohus rõhutas 16.11.2006 lahendis nr 3-3-1-78-06, et erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult. Samas on ettepanek aluseks katastriüksuse moodustamisele ja sellega määratakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud. Seega puudutab piiride kulgemise ettepanek kaebaja kui erastatud eluruumi omaniku õigusi, kuna see määrab siduvalt kindlaks korteriomandi koosseisu kuuluva ja kaasomandi esemeks oleva maatüki suuruse (KOS § 1 lg 1 ja 2, § 2 lg 2). Senise maakasutuse muutmine erinevalt maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekti taotlusest rikub maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektiks oleva kaebaja õigusi. 2) Ühise krundi moodustamise kõnealuse kolme hoone juurde on võimalik. Kohus ei viidanud õigusnormile, mis selle välistaks. Kuigi KOS § 1 lg 4 ja § 3 lg 2 kohaselt ei saa kinnisasja jagada selliselt, et poole kinnistust moodustavad korteriomandid ja poole mitte, on kõik kolm hoonet võimalik jagada korteriomanditeks, mis hakkavad asuma ühel maatükil. Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide erastamise korra p 7.2 ühise krundi moodustamist ei välista. KOS § 3 lg 2 rikkumist ei tõusetu.

§ 22

lg l sätestab, et ostueesõigusega saavad erastada maad isikud, kellele on maa antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV Taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu ühiskasutuses olevat maad.

§ 20

lg 3 sätestab, et kui erastatud eluruumi juurde ei ole iseseisva kinnistu moodustamine maakorralduslikel või ehitustehnilistel tingimustel võimalik, on erastatud eluruumi omanikul õigus 5

(8)3-07-1468 saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras. EES § 211 ja 212 ei välista ühise teenindamiseks vajaliku maa määramist mitme ehitise juurde. 3) Vastustaja ei esitanud ühtegi argumenti, millest saaks järeldada, et ta oleks piisavalt kaalunud ühise krundi moodustamise võimalikkust. Vastustaja on lähtunud vaid Roheline Aas 14 hoone omaniku taotlusest ja väitnud, et ühise krundi moodustamine ei ole otstarbekas. Piiride kulgemise ettepanekul tähisega 2PE tähistatud hoone teenindamiseks ei ole plaanil märgitud ulatuses vajalik maa-ala, mis jääb ehitise ja Roheline Aas 16 kinnistu vahele. Samas on see vajalik tähisega 2KE ja PE tähistatud ehitiste teenindamiseks. Arvestades nimetatud ehitiste mahtusid, ei taga teenindamiseks vajalik maa piiride kulgemise ettepanekus toodud ulatuses ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p-s 4.2 toodud nõude täitmist. Samuti on rikutud p-s 4.4 toodud nõudeid ja jäetud ülemäära suur krunt Roheline Aas 14 hoonele 2PE. Kaebaja minetab ettepaneku kehtimajäämisel õiguslikult võimaluse, et oleks võimalik määrata plaanil tähisega 2PE tähistatud ehitise ja Roheline Aas 16 kinnistu vahele jääv maatükk piiride kulgemise ettepanekust välja jäävas ulatuses just nimelt Roheline Aas 14a hoone juurde. 4) Piiride kulgemise ettepaneku kohaselt puudub ehitistele 2KE ja PE juurdepääs, rikutud on MaaKS § 5 lg 2 p-de 3 ja 5 nõudeid. Piiride kulgemise ettepanekul Roheline Aas 14a ehitistele juurdepääsuks märgitud ribal tee puudub. 5 m laiuse riba kasutamist juurdepääsuteena takistavad kaks puud. Tegelik juurdepääs on tähistatud plaanil viirutatuna ja jäetud ettepanekust välja. Kinnisasja omaniku õigus esitada teise kinnisasja omaniku vastu AÕS § 156 sätestatud nõue või nõue reaalservituudi seadmiseks ei tähenda seda, et vastav õigus oleks juba olemas. Nimetatud kitsenduste seadmise välistab hetkel see, et ei ole moodustatud kinnistuid. Kohus ei saanud otsuse tegemisel lähtuda eeldusest, et Roheline Aas 14a hoone omanike suhtes kehtib õigus kasutada väljaspool määratava krundi piire asuvat ja plaanil viirutatult tähistatud teed. Maa ostueesõigusega erastamise menetluses ei saa tekitada olukorda, kus maa omanik on sunnitud juurdepääsu saamiseks esitama tulevikus teise maaomaniku vastu nõude juurdepääsu saamiseks. Selle menetluse üheks eesmärgiks on nimetatud probleemide tekkimise vältimine. 7. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 1) Apellatsioonkaebuses ei ole toodud välja mingeid uusi põhjendusi ega seisukohti. 2) Vastustaja möönab, et piiride kulgemise ettepanek puudutab kaebaja õigusi, kuid leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Vastustaja ei eelistanud põhjendamatult Roheline Aas 14 omaniku taotlust, vaid rakendas diskretsiooni, kaalus huvitatud isikute huve ja tegi otsuse lähtudes otstarbekuse kaalutlusest. 3) Kohus ei väitnud, et Roheline Aas 14 maaüksusele oleks seatud kitsendusi Roheline Aas 14a kasuks, vaid selgitas, et seadus näeb ette sellise võimaluse tulevikus. Kinnisomandi kasutamiseks vajalikud kitsenduste taotlused märgib oma toimikusse maamõõtja ja kohalik omavalitsus arvestab neid otsuse tegemisel. Kuna otsust veel ei ole, on etteruttav kaebaja mure, et ta peab hakkama esitama nõudeid teise maaomaniku vastu oma krundile ligipääsu tagamiseks. 8. AS Kodu Grupp palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 1) Viide EES §-le 21 selles, et kaebajal on eluruumi omanikuna õigus saada korteriomandi omanikuks, on õige, kuid vaidlustatud piiride kulgemise ettepanek järgib seda, sest sellest tulenevalt kahe elamu juurde moodustatava kinnistu puhul seatakse korteriomandid, sh ka kaebaja omandisse. Kaebaja subjektiivse soovi mittearvestamine ja ühe ühise kinnistu mittemoodustamine kolmele elamule ei ole hinnatav kaebaja õiguse rikkumisena. Vastustajale ei tulene õigus6
(8)3-07-1468 aktidest kohustust lugeda maa ostueesõigusega erastamisel ja korteriomandite seadmisel siduvaks senine maakasutus. Võimalus moodustada ühine kinnistu ei tähenda kohustust seda teha või ainuvõimalust antud juhul omandireformi läbiviimiseks. 2) Maakorralduslikult on piiride kulgemise ettepaneku kohaselt maaüksustel selged piirid ning tagatud ehitiste sihtotstarbeline kasutamine, hooldus, ohutu ekspluateerimine ja ehitiste füüsiline säilimine. Maatükkide võrdse jagamise printsiip ei ole esmane ega ainus nõue. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles seisneb hoonele Roheline Aas 14 ülemäära suure krundi jätmine ja selle mittevastavus õigusaktidele. 3) Kohus käsitles üksnes kitsenduste seadmise võimalust. Asjaõiguslike kitsenduste seadmine nähakse ette haldusaktis, millega kruntide piirid määratakse. 4) Roheline Aas 14 elamus asub üks korter, mille reaalosa suurus on 1617/1617; Roheline Aas 14a asuvates kahes elamus on korterid kaebajal ja kolmandatel isikutel ning nende korterite reaalosad kokku moodustavad 4384/
  1. Seega moodustavad Roheline Aas 14 ja Roheline Aas 14a kaks eraldi tervikut. Ühe krundi moodustamine kolmele elamule oleks võimalik vaid juhul, kui Roheline Aas 14 omanik Kodu Grupp AS sellega nõustuks. Kodu Grupp AS soovib aga jätkuvalt saada maaüksuse ainuomanikuks, mis määratakse talle kuuluva elamu juurde.
  2. Kolmandad isikud Viktoria King ja Maie Rahumets-Jürimäe esitasid täiendava tõendina Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 16.02.2009 kirja nr 5-2/118-1 ja leidsid, et kohus ei arvestanud piisavalt nende huvidega, nad on esitanud oma ettepaneku vastustajale tähtaegselt. Kirjas märgiti, et Roheline Aas 14 asuv endine Hotel-de-France’i teenijatemaja on tunnistatud kultuurimälestiseks ja nimetatud iseseisvas hoones asuvad V. Kingi ja M. Rahumets-Jürimäe eluruumid. Olukorras, kus ajalooline Hotel-de-France’i kinnistu Roheline Aas 14 on praeguseks juba niikuinii jagunenud mitme omaniku vahel ja ajalooline hoonestustervik on säilinud vaid osaliselt, ei pea Roheline Aas 14 kinnistu säilimist ühe suure krundina tingimata tarvilikuks ja üksikute hoonete juurde eraldi kinnistute moodustamine on muinsuskaitse aspektist võimalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebaja vaidlustas Tallinna Linnavalitsuse 20.04.2007 piiride kulgemise ettepaneku, leides, et Roheline Aas 14 ja Roheline Aas 14a asuvate ehitiste teenindamiseks tuleks määrata ühine krunt. Vastustaja möönis, et ühise krundi moodustamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid leidis, et kuna Roheline Aas 14 ja Roheline Aas 14a paiknevad elamud omavad erinevat omandivormi ning neid on võimalik muuta vaid omanikevahelise notariaalse kokkuleppega, on otstarbekas moodustada eraldi kinnistud. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga. Ringkonnakohus ei nõustu vastusaja ja halduskohtu seisukohaga.
  4. Piiride kulgemise ettepanek on kaalutlusõiguse alusel antav eelhaldusakt. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (lg 2). Kaalutlusviga võib seisneda kaalutluse teostamata jätmises või ka kaalutluse tegemisel ebaõigest eeldusest lähtumises. Ringkonnakohus leiab, et piiride kulgemise ettepanek puudutas kaebaja õigusi ja vastustaja oleks pidanud kaebaja vastuväites esitatud ettepanekut sisuliselt kaaluma. Nagu eespool märgi- 7
(8)3-07-1468 tud, ei arvestatud kaebaja piiride kulgemise ettepanekule esitatud vastuväidet põhjendusel, et selle realiseerimise eelduseks on kõigi korterite omanike vaheline notariaalne kokkulepe. Kehtiv õigus ei näe aga ette sellise kokkuleppe sõlmimise kohustust. Kohustust sõlmida notariaalne kokkulepe korterid erastanud isikute vahel ei tulene ka vastustaja poolt kaebajale 20.06.2007 saadetud vastuses viidatud Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr 198 kinnitatud eluruumise erastamise korra p-st 72, mis kohustab eluruumi erastamise kohustatud subjekti parandama viga, kui korterile või mitteeluruumile vastava elamu mõttelise osa kindlaksmääramisel ei ole lähtutud korteri või mitteeluruumi üldpinna suhtest kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinda või kui eluruumidele erastamisel määratud mõtteliste osade summa erineb ühest. Sellist kohustust ei saa tuletada ka sama korra p-st 77, mille kohaselt ei tehta korterile või mitteeluruumidele vastava mõttelise osa suuruse ümberarvestust, kui elamus asuvate korterite ja mitteeluruumide omanikud on sõlminud omavahelise notariaalselt tõestatud lepingu, millega määrati kindlaks korteritele ja mitteeluruumidele vastava mõttelise osa suurused. Järelikult on vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud ebaõigest eeldusest ja jätnud seetõttu kaebaja vastuväites esitatud ettepaneku sisuliselt kaalumata. Seega on piiride kulgemise ettepaneku kui eelhaldusakti andmisel tehtud oluline kaalutlusviga, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb vaidlustatud piiride kulgemise ettepanek kui eelhaldusakt tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja ettepanekut uuesti kaaluda ja teha uus piiride muutmise ettepanek. 12. Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega kaebuse. 13. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud, mis koosnevad kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 80 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 80 krooni. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Lauri Madise Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.