lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. OÜ SMS Laen kui Laenuandja ja K J kui Laenusaaja sõlmisid 31.augustil 2006.a. laenulepingu nr 3915 (tl 22-29) Laenuandja interneti koduleheküljel www.smslaen.ee. 31.augustil 2006 on SMS Laen OÜ K J pangakontole üle kandnud 2000.00 krooni (tl 20). Laenu tähtajaks on 15 päeva ning tagasimakse summa 2380.00 krooni. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja, SMS Laen OÜ, lepingust nr 3915 tuleneva nõude 06.detsembril 2006 ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le (loovutamisleping nr 061206). Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Hagimaterjalide kohaselt ei tagastanud kostja 15-päevase tähtaja jooksul hagejale põhivõlga 2000.00 krooni ja intresse 380.00 krooni. Tagastamise tähtajaks oli 15.09.2006.a.
397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on hagiavalduse lisas nr 2 (tl 7) märkinud, et lepingu punkti 4.1.2 kohaselt moodustab 2000.00 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 1,27% päevas. Hagiavaldusest lähtuvalt moodustab seisuga 31.märts 2008.a. tasumiseks kuuluv intress 14 682.00 krooni.
Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud otsuses nr 3-2-1-137-06 seisukohale, et „ kui pooled on kokku leppinud laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise eest) või kahju hüvitise arvestamine“. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka tsiviilasjas nr 3-22-5-06. Seega on hageja ekslikult asunud seisukohale, et laenulepingus kokkulepitud intressi 2 tuleb laenu kasutamise tasuna maksta ka pärast laenu tagastamise aja möödumist ja seetõttu kuulub intressi nõue rahuldamisele osaliselt summas 380.00 krooni.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Viivise tasumises on pooled kokku leppinud punktis 13, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lepingu punktis 13 on fikseerinud viivise arvutamise alused.
113 lg 1 sätestatust tulenevalt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Viivise summa on hageja arvutanud viivituses olnud aja eest 0,5 % tagastamata põhinõude summalt 2000.00 kroonilt. Seisuga 31.märts 2008.a. moodustab tasumisele kuuluv viivis 5630.00 krooni. Viivise nõue summas 5630.00 krooni kuulub rahuldamisele.
Vastavalt lepingu punktile 14 määrati leppetrahvi suuruseks 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenult. Kostjal on tagastamata laen 2000.00 krooni. Hageja leppetrahvi nõue summas 1000.00 krooni on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks eelnimetatud leppetrahvile on pooled lepingu punktis 12 kokku leppinud leppetrahvi kulude hüvitamise juhul kui laenusaaja ei täida oma kohustusi ja laenuandja loovutab nõudeõiguse. Alapunktides 12.2.1 ja 12.2.2 on ära märgitud leppetrahvi suurus, mis on vastavalt 150.00 krooni ja 200.00 krooni. Hageja nõue leppetrahvi välja mõistmiseks 350.00 krooni on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud kostjalt väljamõistmisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. 15.juulist 2008.a. kehtiva TsMS § 1641 lg 3 kohaselt on võimalik hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramine. Hageja nõuab kostjalt riigilõivu tasumist 750.00 krooni ulatuses. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele 10 000.00 krooni asemel summas 9360.00 krooni, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahuldatud nõudelt riigilõiv 650.00 krooni. Ingrid Niinemägi Kohtunik Jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2009.a. kohtuotsusega nr 2-08-14295 edasi kaebamata Resolutsioon: Pärnu Maakohtu 07.08.2008.a. otsus jätta muutmata ja apellatsioonikaebus rahuldamata. 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.