← Eesti

2-09-6991/6

Obsah (9)§ 174§ 415§ 448§ 420§ 444§ 407§ 468§ 173§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 04. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-09-6991 AS Võhma ELKO versus Jaana

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

  1. AS Võhma ELKO hagis Jaana Aruoja vastu: 1.1 rahuldada hagi ja välja mõista Jaana Aruojalt AS Võhma Elko kasuks kommunaalmaksete võlgnevus summas 8853.70 ( kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend kolm kr ja 70 s ). Muud otsustused
  2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda 2.2 välja mõista Jaana Aruojalt AS Võhma Elko kasuks tema poolt tasutud riigilõiv summas 1800 ( üks tuhat kaheksasada ) krooni. 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
  3. Selgitada: 3.1

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

§ 448lg.

42 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. 3.3

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Menetluse käik Kohus on saatnud 29.04.2009 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtja 13.mai 2009, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

  1. Kohtu põhjendused 2.
  2. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 2.
  3. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktiliste väidete põhjal teeb kohus järelduse, et kostja võlgnevus hagejale on tõendatud. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 3).

2

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Menetluskuluks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1800 krooni. Helle Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.