) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta Tsiviilasi nr 2-08-67070 Viru Maakohtu 07.07.2009 otsus menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 13.10.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt 04.07.2008.a hagejal sündis poeg D T. Lapse sünnitunnistuses ning sünniaktis puudub kanne isa kohta. Lapse bioloogiliseks isaks on kostja, kes ei vaidlusta oma isadust, kuid ei soovi esitada vastavat avaldust. Alates 2001.a elas hageja Tallinnas, kus õppis ning töötas. 2007.a septembri alguses tutvus hageja kostjaga ning nad hakkasid kokku saama. Poolte vahelised suhted olid head. Kostja tutvustas hagejat oma sõpradele ning oma tütrele A-M. 2007.a oktoobrikuu lõpus teatas hageja kostjale, et on rase. Ta lendas töökohta. Järgnevate vestluste (telefoni-, elektronposti teel, kohtumistel) käigus kostja väljendas oma arvamust, et lapsest ta ei keeldu, hakkab teda abistama, kuid isana ta ei soovi ennast märkida, kuna tal on juba tütar. 2008.a juulis pakkus kostja hagejale materiaalset abi poja ülalpidamiseks summas 2000 krooni, kuid isaduse kandest ta keeldus. Hageja esindaja ettepanekuga maksta lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni ta nõustus, kuid lapse põlvnemise kindlaksmääramisest keeldus. Seoses kostja keeldumisega ühise avalduse esitamisest lapse põlvnemise kohta hageja on sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Hageja on nõus geneetilise ekspertiisi läbiviimisega. Alates maikuust kuni 04.10.2008.a oli hageja dekreetpuhkusel, Antud ajal on ta lapsehoolduspuhkusel. Pensioniameti poolt makstav toetus moodustab 600 krooni. Lapse sündimisega seotud kulutused moodustasid üle 13 000 krooni. Soetatud on: talve-ja suvevanker (5000 krooni), lapsevoodi, madrats, padi, tekid, voodipesu (2300 krooni), mähkmed, marlist mähkmed, käterätt (700 krooni), riided (2100 krooni), kraadiklaas, käärid, kamm, nuustik, 4 laste piimapudelit, rinnapump, vann koos alusega (3500 krooni). Alates sünnist poeg on kunstlikul toitumisel, kuna ta kannatab allergiat. Kulutused eritoidule (Aptamil) moodustavad iga kuu 2250 krooni .Ülejäänud igakuised kulutused moodustavad 2500 krooni: pampersid - 500.-, mänguasjad - 300.-, hügieenilised salfrätikud - 100.-, rohttaimed (ruse, kummel) suplemiseks - 100.lasteseep, -ihupulber, lastekreem, õli - 150 .-, riietus kuni 1000.-, vitamiinid ja teised ravimid kuni 300.- krooni. Vanem kelle juures elab laps kannab ilmselgelt suuremaid kulutusi, võrreldes eraldi elava lapsevanemaga. Sealhulgas need seisnevad ka kommunaalkulutustest. Selleks, et tagada lapse normaalseid vajadusi on iga kuu tarvis 6000 krooni. Varsti tekivad kulutused lasteaia eest. Hageja on kohustatud tagama iga päev kõik vajaliku lapse eluks, terviseks ning turvalisuseks, selleks on tarvis rahalisi vahendeid. Kostja keeldumine materiaalse abi osutamisest paneb hagejat väga raskesse majanduslikku olukorda. Praegusel ajal hageja on, koos pojaga oma vanemate ülalpidamisel. Seoses sellega on ta sunnitud, koos pojaga elama oma vanemate juures. Kostja omab pidevat ja piisavat sissetulekut ning on võimeline, arvestades hageja varalist olukorda, osutada materiaalset abi lapse ülalpidamiseks 4000 krooni kuus, kuni poolte varalise seisukorra muutumiseni. 2
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 4000 krooni kuus, seega antud asja hagihind moodustab 36 000 krooni (4000 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale toimetati hagimetrjalid kätte ning anti tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja hagile vastust ei esitanud. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, kostja võttis hagi õigeks elatise väljamõistmise nõudes, kuid ei nõustunud elatise suurusega, mis nõuab hageja. Esimesel kohtuistungil kostja nõustus ja lubas kohe hakata lapse ülalpidamiseks tasuma elatis summas 2175 krooni, kuid teise kohtuistungi ajaks ei tasunud sentigi. Teisel kohtuistungil kostja nõustus tasuma elatis summas 2500 krooni. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatudosaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et hagejal xxx sündinud laps D T. Nimetatud asjaolu kohus tuvastas lapse sünnitunnistustega CL 0366582 (tl 3). Viru Maakohtu 25.05.2009 osaotsusega tuvastati, et xxx V T sündinud laps D T (ik xxx) põlvneb S B (ik xxx). Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 25.05.2009 osaotsusega (tl 4145). 3
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud
231 lg
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab õiglaseks, arvestades, et hagi on rahuldatud summas 3000 krooni võrreldes 4000 krooniga, mis nõudis hageja, ja see vahe moodustab 75%, jätta kostja kanda 75% hageja menetluskuludest ja hageja kanda 25% kostja menetluskuludest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.