VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-16711
(3)Tsiviilasi nr 2-08-16711 Viru Maakohtu 07.07.2009 otsus nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt 02.07.1999, kanne nr
- Pooled oma abielueelsed perekonnanimed ei muutunud. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0067514 (tl 3). Kohus tuvastas hageja seletusega, et pooltel ühiseid lapsi ei ole. Samuti tuvastas kohus hageja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 2008.a kevadest, abikaasad elavad erinevates elukohades, kostja elab Venemaal. Kohus, kuulates ära hageja seletused ja põhjendused, tutvudes kostja ärakuulamise protokolliga, leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lgle 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud 2007.a kevadel, seega kaks aastat tagasi. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna pooled on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid kaks aastat tagasi, pooled elavad erinevates elukohtades, pooled ei tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Pooled ei muutunud oma perekonnanimed abielu sõlmimisel, seega säilitatakse neile abielus kantud perekonnanimed. MENETLUSKULUD Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv summas 1000 krooni. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega antud asjas kantud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja
- Tamara Šabarova Kohtunik 3