Obsah (4)
§ 187§ 123§ 162§ 164VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-47118 20. juulil 2009, Narva Kohtuasi A B hagi A P vastu põlvnemise t
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja Tsiviilasi nr 2-07-47118 Viru Maakohtu 20.07.2009 kohtuotsus ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Viru Maakohtule 09.11.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt sündis hagejal xxx poeg V B. Lapse isaks on kostja kellega hageja abielus ei olnud. Pooled tutvusid 2005.a kevadel, peale mida olid poolte vahel head suhted kuni 2006.a novembrini, mil hageja teatas kostjale, et ta on rase. Kostja arvates ei saa ta olla lapse isa. Kostjale tehti ettepanek minna vaatama oma last, mille viimane ei reageerinud. Hageja leidis, et kostja ei tunnista vabatahtlikult, et ta on poja isa. Kostja ei tunne poja vastu senini huvi. Hageja ei tööta, on lapsehoolduspuhkusel ja ainsaks sissetulekuks on lastetoetus ja üksikematoetus, kokku 3800 krooni. Hageja elab koos emaga ühiselamutoas. Ema on töövõimetuspensionär. Kostjal on alaline töökoht ja ta tegeleb sõiduauto klaaside toonimisega. Hageja teab et tal on hea sissetulek, kuna kostja vahetab iga aasta autot ja hiljuti ostis endale 2 toalise korteri, kus on tehtud euroremont. Hageja palub tuvastada poja V B põlvnemise kostjast ja välja mõista elatis 1800 krooni igakuiselt alates elatisehagi esitamisest kuni poja täisealiseks saamiseni ja menetluskulud jätta kostja kanda. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§ 123tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 09.11.2007.a. Ts
MS § 132 lg 1 (kuni 01.01.2009.a kehtinud redaktsioon) kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel on elatise hagi esitamisel hageja riigilõivu tasumisest vabastatud, seega on hagihinnaks 15 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista täies ulatuses. Oma nõudeid põhjendab hageja tutvuse asjaoludega. Kostja tutvus hagejaga õllebaaris Obolon 2005.a novembris juhuslikult. Hagejaga kohtusime harva. Kostjal ei olnud kavas hagejaga luua perkonda ja saada lapsi, kuna hageja käitus kergemeelselt ja kohtus ka teiste meesterahvastega. 2006.a märtsis lõpetasin ma hagejaga igasugused suhted. Hageja ei teatanud oma rasedusest ja lapse sünnist. Hiljem hageja tuttavad helistasid kostjale ja ähvardasid, et ma tunnistaks lapse omaks, millele vastasin et ma ei saa olla lapse isa, kuna aasta enne lapse sündi ei olnud mul hagejaga intiimsuhteid. Kostja leiab, et hageja soovib tema arvel lihtsalt kindlustada endale sissetulek. Kostja töötab, kuid saab töötasu kehtestatud kuupalga alammääras ning maksab elatist 1000 krooni kuus oma endisele abikaasale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS Hageja ei nõustu sellega, et kostja ei ole lapse isa. Hageja taotleb molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimist. Väär on kostja väide, et igasugused suhted poolte vahel lõppesid 2006.a märtsikuus. Kohtusime kuni 2006.a detsembrikuuni ning novembris saatsin talle sõnumi, et olen rase. Kostja ütles, et see pole tema laps ja ta ei taha sellest midagi kuulda. Peale hagi esitamist on kostja hagejat mitu korda ähvardanud ja solvanud. Samuti ei vasta tõele kostja esitatu tema 2
(5)Tsiviilasi nr 2-07-47118 Viru Maakohtu 20.07.2009 kohtuotsus varalise seisundi kohta. Kostja omandis on sõiduauto ja korter koos euroremondiga ning tal on piisavalt rahalisi vahendeid, et hoida korras oma sõiduautot, korterit ja maksta elatist teisele lapsele. Palgatõendis esitatu, et kostja palk 2007.a oli 3600-4000 krooni ei vasta tõele. Hageja on veendunud, et kostja on lapse isa. Hagejale on tähtis, et lapse vajadused oleksid rahuldatud. Hageja taotleb veelkord e4kspertiisi läbiviimist. EKSPERTIIS Viru Maakohtu 10.10.2008.a määrusega rahuldati hageja taotlus ja määrati kohtubioloogiaekspertiis. Viru Maakohtu 11.11.2008.a määrusega määrati – molekulaargeneetiline ekspertiis (DNA ) põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks, kuna tsiviilasja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks on vaja välja selgitada asjas tähtsad ja mitteõiguslikke eriteadmisi nõudvad asjaolud. Pooli kohustati üheaegselt ilmuma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Ida Eesti ekspertiisiosakonda 05.12.2008.a kella 09.00 võrdlusmaterjali võtmiseks. Hgeja koos alaealise lapsega määratud ajaks kohale ei ilmunud. Määratud ajaks ilmus kohale kostja. Viru Maakohtu 09.12.2008.a määrusega määrati uus ekspertiis ja kohustati pooli üheaegselt ilmuma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Ida Eesti ekspertiisiosakonda 26.12.2009.a kella 09.00 võrdlusmaterjali võtmiseks. Hageja koos alaealise lapsega ja kostja määratud ajaks kohale ei ilmunud. Kostja esitas kohtule töövõimetusleht. KOHTUISTUNG Kohtuistungil selgitas hageja, et esimesel korral ei saanud ta ekspertiisile tulla rahapuuduse tõttu ja teisel korral ei ilmunud eksperdi juurde sellepärast, et poja isa lubas, et pooled sõidavad ekspertiisile koos, kuid kostja valetas. Hageja jäi oma nõuete juurde väites et kostja valetab. Hageja väitel võib tema vend kinnitada et nad kostjaga kohtusid ja nende vahel oli kõik korras. Kostja sõitis ekspertiisile üksi sellepärast, et kõik oleks hageja vastu. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja sõnade kohaselt oli hageja alkoholijoobes ja helistas talle terve öö läbi, seepärast ei saanud hageja eksperdi juurde teisel korral tulla. Teisel korral kostja ei tulnud eksperdi juurde põhjusel, et jäi haigeks, mille kohta esitas ka tõendi kohtule. Kostja hagi ei tunnista. Ta sai hagejaga tuttavaks baaris. Suhted lõppesid, kui kostja sai aru, et hageja armastab lõbusat elu, kuritarvitab alkoholi ning tal olid teised mehed. Kostja leiab, et tema arvestuste kohaselt ei saa ta olla lapse isaks. Ajal kui pooled koos olid, kohtus hageja ka teiste meestega. Kostja hagi ei tunnista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega 3
(5)Tsiviilasi nr 2-07-47118 Viru Maakohtu 20.07.2009 kohtuotsus neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas laps põlvneb kostjast, või mitte. Kohtule esitatud V B sünnitunnistuse kohaselt (tl 4), puudub sünnitunnistuses kanne isa kohta. Kuna sünnitunnistus on perekonnaseisutunnistus, mis antakse välja prekonnaseisuakti (antud juhul sünniakti alusel), siis puudub kohtul alus kahelda selles, et ka sünniaktis kanne isa kohta puudub. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Eelnevast järeldub, et hageja A B nõudel võib kohus tuvastada V B põlvnemist A P, kes ei ole olnud hagejaga abielus. PKS § 38 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 38 lg 3 sätestab, et laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus arvestades hagiavalduses toodut, toimiku materjale ning menetlusosaliste poolt kohtule antud seletusi, leiab et, hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja pole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mille alusel võiks pidada kostjat lapse isaks. Molekulaargeneetilise ekspertiisi tegemisele hageja kahel korral ei ilmunud. Hagejal oli piisavalt võimalusi oma nõuet põhjendada kõigi lubatud tõenditega, mida hageja aga teinud ei ole. Kuna vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest ja V B põlvnemine A P pole tuvastatud, siis pole ka alust kostjalt välja mõista elatist. Kostjal sellist kohustust ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 162
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 164
lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et arvestades hageja käitumist, on õiglane jätte menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-07-47118 Viru Maakohtu 20.07.2009 kohtuotsus Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)