järgi on leping täitmiseks kohustuslik ning § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi kohustub laenuandja teisele isikule andma rahasumma laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 1 alusel on võlgnikul kohustus tasuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustusega sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni ja viiviseks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võib võlausaldaja nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras. Pooltel puudub vaidlus selles, et RP sai hagejalt 03.09.07 laenu 1500 krooni 30 päevaks, lepingu tasu oli vastavalt 425 krooni, et ta pidi hagejale tagasi maksma laenu ja maksma lepingu tasu kokku 1925 krooni 03.10.07, et kostja ei ole tagastanud laenu ega tasunud lepingu tasu märgitud tähtajaks. Seega on asjas tõendatud, et poolte vahel oli laenusuhe ja et kostja ei ole kohaselt oma laenulepingust tulenevat laenu 1500 kr ja tasu 425 kr maksmise kohustust täitnud tähtajaks 03.10.07, millega on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, olles seega viivituses. Samuti ei ole vaidluse alla asjaolu, et laenu ja tasu maksmisega viivitamisel on kostjal kohustus tasuda hagejale viivist vastavalt laenulepingu tingimustele p–le 5.3 0,75% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on viivituses oma kohustuste täitmisega alates nõude sissemuutumise ajast 03.10.07 kuni hagiavalduse esitamise seisuga (incl.), mis on vastavalt 23.10.2008 ja mis nähtub selle hagiavalduse kohtule saabumise elektroonilisest registreeringust (tlk 38). Kuna eelmärgitud asjaolude üle vaidlus puudus ja on seega tõendatud, mistõttu ei pea kohus andma täiendavat hinnangut hageja esitatud tõenditele.
lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
lg 2 järgi on rikkumine vabandatav siis kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei nõustunud tasuma hagejal tagasi rohkem kui laenu ja tasu kokku 1925 krooni, kuna tal on kohustusi teiste võlasusaldajate ees, samuti, et tema kontod on blokeeritud täiturite poolt. Asjaolu, et kostjal on kohustusi teiste võlausaldajate ees ja asjaolu, et neid kohustusi täidetakse täituri vahendusel ja et kostja kontod on seetõttu täiturite poolt nn blokeeritud ehk teisisõnu arestitud, ei ole vääramatu jõud
lg 2 järgi, mille tõttu ei vastuta kostja
lg 1 alusel hageja ees viiviste tasumisel ehk tegemist ei ole asjaoluga, mille puhul oleks tegemist vastutust välistava asjaoluga. Viivise arvestuse perioodi osas vaidlus puudus, seega on viivis hagi esitamise seisuga ja piiratud hageja poolt nõutud põhivõla suurusega 1925 krooniga. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele
lg 1 p1 ja 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel põhivõlg ehk tasumata laen 1500 krooni ja lepingutasu 425 krooni, kokku 1925 krooni ja
MS § 133 lg 1 järgi on hagihind selle põhinõude hind vastavalt 1925 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud see menetlusosalisena, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Hagi kuulub rahuldamisele, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.