lg 6 nõue; 3) pärast detailplaneeringu põhilahenduse olulist muutmist ei korraldatud uue lahenduse avalikku väljapanekut ning kellelgi ei olnud vastuolus
lõikega 1 võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta, millega rikuti nende õigust olla planeerimismenetlusse kaasatud; 4) planeeringu koostamisel ei ole arvestatud isikute põhjendatud huvisid ja vajadusi võrdselt ning ümberkaudsete kinnistute omanikud ei ole kindlad tulevikus toimuvate üldplaneeringu muudatuste suhtes. Kaebuse täiendustes ja täpsustustes toob avaldaja esile järgmist: 1) külgnevad kaebaja kinnistu ning eramu vaidlustatud detailplaneeringu tervikalaga ning asuvad vahetus läheduses maa-alale, mille suhtes planeering osaliselt kehtestati; 2) on kaebaja esitanud planeerimismenetluse käigus vaidlustuse, mille kohaselt ei ole õige rajada piirkonda korruselamuid, seda eriti olukorras kus detailplaneeringu mõju piirkonnas asuvale eramurajoonile on hindamata ja põhjendamata; 3) rikkudes planeerimismenetluses osalemis- ja ärakuulamisõigust on jäetud vastamata avaldaja poolt tõstatatud küsimustele ning tema huvid kaalumata ning seda isegi vaatamata maavanema nõudmisele, mis juba iseenesest on küllaldane vaidlustatud otsuse tühistamiseks; 4) korruselamute ja neile vajalike infrastruktuuride (teed, kaubanduskeskus) rajamine kaebaja elupaigaks olevasse eramute piirkonda üldteadaolevalt mõjutab negatiivselt ümbritsevat keskkonda – suurenevad piirkonna kasutuskoormus, väär- ja kuriteod, kahjustub elusloodus, langeb kinnisvara väärtus jne: 5) olukorras, kus menetletud tervikplaneeringust jääb kehtestamata korruselamute osa, pole kaalukat põhjust kavandatavate tee ja kaubanduskeskuse rajamiseks ning sellega kaebaja huvide riivamiseks; et osal puudub tervikuta eesmärk on ka vaidlustatud planeeringu kehtestamine sellisel kujul sihitu; 2 6) on haldusdokument ebapiisavalt motiveeritud kuivõrd sellest ei selgu, miks kaebaja huvisid riivatakse ja kuidas on avaldaja menetluse käigus esitatud vastuväited ümber lükatud; 7) on vaidlustatud haldusakt ebaselge sisult sest näidatud tingimus „osalise kehtestamise tingib vajadus leida uus, kõiki osapooli rahuldav planeeringu lahendus” on täiesti ebamäärane ja arusaamatu. Kohtuistungil kaebaja mõneti detailiseeris pretensioone kehtestatud detailplaneeringu sisule, menetlusele ja otsuse vormistamisele. Ta selgitas, et rahulolematuse peamine põhjus peitub ärakuulamis- ehk osalemisõiguse rikkumises ja ümbruskonna elanike huvide arvestamata jätmises. Ei meeldi, et planeeringut hakati käsitlema mitte terviku vaid osana. Pole selge milleks olukorras, kus detailplaneering kehtestatakse osaliselt kaubanduskeskust vajatakse, kui kauplusi leidub läheduses juba praegugi. Kaubanduskeskus sinna kogunevate kampade ja sellest tuleneva õiguserikkumiste ohu suurenemisega avaldab negatiivset mõju kaebaja elutingimustele sellest 30 – 50 kaugusele jääval eramuga kinnistul aadressiga Piiri 36; hästi ei mõju privaatsusele ka seni rahulikuks naabriks olnud tehase likvideerimine ja selle korterelamuks ümber ehitamine koos eeldatava asustustiheduse kasvuga. Samuti poleks liiklussõlme pigem vaja rekonstrueerida kuivõrd sellise tegevuse tulemina häirivalt suureneb autoliiklus ja ühe rohkem tekib liiklusohtikke olukordi. Pealegi võib arvata, et neid muudatusi tehes loodussäästlik ei olda. Kirjeldades oma elukoha ümbruskonda osundas kaebaja, et see asub Piiri tänaval Pihtla tee kui olulise liiklusmagistraali naabruses. Olemasolev individuaalelamurajoon on ehitatud eelmise sajandi lõpu poole, korruselamuid on Pihtla tee teises ääres. Eramu ja planeeringu järgi korruselamuks rekonstrueeritava tootmishoone vahel on praegu haljak metsistunud kreekide ja ühe suurema puuga. Planeeringu 2003.a. kehtestatud lähtetingimusi muudeti 2005. aastal – siis kaebaja ei olnud nendega nõus aga pika aja jooksul talle keegi ei vastatud. Ka taotles ta, et hinnataks liiklussõlme, kaubanduskeskuse ja korterelamu strateegilist keskkonnamõju, kuid tervikuna seda nende objektide kohta tehtud ei ole. Üldplaneeringus käsitleti ainult liiklussõlmest tulenevaid ohtusid. Kaevatavas otsuses ei ole eraisikute huve kaalutud. Nemad soovisid, et sinna tuleks avalik park aga sellega ei arvestatud kuigi kirjale vastati. Ilmselt olid eitavad vastused sisse programmeeritud. Valitseb teadmatus, mis saab linnaruumi sellest osast, mis algselt oli planeeringuga haaratud, aga mille suhtes seda ei kehtestatud. See teadmatus on üks kaebuse esitamise põhjusi. Vastustaja kaebusega ei nõustu. Linnavolikogu arvates kaebaja väited planeeringu osalise kehtestamisega rikutud
Nimelt oli järelevalvemenetluse läbinud Pihtla – Talve – Raudtee detailplaneeringu terviklahendus saanud maavanema poolt heakskiidu, kusjuures menetluse kestel planeeringulahendust esitatud ettepanekute (sh ka 3 M. P) kohaselt korduvalt muudeti. Peale järelevalvemenetluse läbimist juunis 2008 loobus linnavolikogu siiski heakskiidetud planeeringulahenduse kehtestamisest, arvestades kaebaja ja ka teiste linnaelanike poolt planeerimisprotsessis korduvalt esitatud taotlusega ja M. P 21.08.2008 kirjas (planeeringu kaust, lk 113-115) toodud vastuväidetega. Nimelt ei olnud piirkonna elanikud nõus planeeringualale 2-3 korruseliste 9-12 m kõrguste korruselamute kavandamisega, olles samas valmis aktsepteerima madalaid kuni 2-korruselisi individuaalelamuid. Arvestades vastuväiteid jättiski linn kehtestamata planeeringu osas, kuhu oli kavandatud seitse korruselamut.
lg 7 mõttest (sätestab, et planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muutmiseks, milline muudatus nõuaks avaliku väljapaneku korraldamist) ja levinud praktikast tulenevalt ei vaja kohalik omavalitsus järelevalveorgani poolt eelnevalt heakskiidetud detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks selle järelevalveorgani ettepanekut kui osalise kehtestamisega ei muudeta detailplaneeringu põhilahendust. Kuna enne planeeringu osalist kehtestamist ei pidanud korraldama planeeringulahenduse uut avalikku väljapanekut on alusetud kaebaja väited, et huvitatud isikud ei olnud kaasatud, kuna neil polnud võimalust taas esitada oma ettepanekuid ja arvamusi. Planeeringu kehtestamise osaliselt tingisid kaks määravat faktorit. 1) Üldplaneering 2010 kavandatud linna liiklusskeemi kaasajastamise vajadus, siinjuures Pihtla-Talve-Raudtee liiklussõlme ja selle lähiala võimalikult kiire planeeringukohase väljaarendamise tarvidus; 2) planeeringuala lähiala elanike vastuseis tühialale planeeritud 2-3 korruseliste korterelamute püstitamisele. Kehtestatud planeeringualal Pihtla teega piirnevana asub olemasolev 3-korruseline tootmishoone, kavandatud vaidlusaluse planeeringuotsusega korterelamuks, olles seega kaebaja suhtes keskkonnamõjudelt soodsam. Nimetatud hoone on ka kaebajale kuuluvale kinnistule aadressiga Piiri tn 36 lähim objekt üle tühiala. Vahetule kaebaja kinnistuga piirnevana oli kehtestamata jäetud planeeringu osaga kavandatud korterelamu, millises osas linn jätkab tasakaalustatud lahendusi arvestades huvitatud isikute arvamusi ja ettepanekuid. Planeeringuga kavandatud Pihtla-Talve-Raudtee liiklussõlm ja Raudtee tänava läbimurre, mis võib suurendada liiklusvooge lähikonnas, on kavandatud juba Kuressaare linna Üldplaneering 2010ga, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et liiklusskeem ja linnaruum tema kinnistu ümbruses ei uuene, muutu ega arene. Pihtla-Talve-Raudtee on piirkond, kuhu Kuressaare linna arengukava 2005-2013- 2020 kohaselt luuakse uus linnastruktuur. Arengukavas on seda nimetatud ka Raudtee tn pikendus ja seda ümbritsev ala. Pihtla tee – Raudtee tn sõlm määratleti mitmefunktsioonilise alana, kus toimub elamu-, äri- ja puhkeotstarbeline arendus. Linnavolikogu on seisukohal, et linna planeerimise ja arengu seisukohalt ei saaks olla vaidlusaluse piirkonna linnaelanikel ootust senise elukeskkonna säilimisele. 4 Pihtla-Talve-Raudtee liiklussõlme rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamist ei pidanud linn põhjendatuks (vt linnavalitsuse 16.05.2006 korraldus nr 320 „Pihtla-TalveRaudtee detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kaalutlusotsus.” (detailplaneeringu toimingute kaust, lk 52)), kuna Üldplaneering 2010 menetluses juba hinnati OÜ H poolt kavandatava uue liiklusskeemi jm keskkonnamõjusid. Hinnangu kohaselt on tootmismaa keskkonnamõju risk ümbritsevale suurem kui elamumaal ja sellina hinnang on ka kaebajale soodsam (vt vanemarhitekt Tuuli Org'i selgitus). Kohtuistungil seletas vastustaja täiendavalt, et Raudtee tänava läbimurre on kavas olnud juba linna nõukogude ajast pärit generaalplaaniga ja järgnevalt ka linna arengukavas eesmärgiga kesklinna liikluskoormust vähendada. Kaebaja elukoht on piirkonnas, kus Pihtla teega lõpeb individuaalelamurajoon ning teisel pool liiklusmagistraali on juba endise autobaasi suur hoonetekompleks. Reeglina ei planeerita tootmis- ja elamumaad lähestikku, sel eesmärgil, tootmismaa elamurajooni naabrusest ära viia, muudetigi vaidlustatud planeeringuga maa sihtotstarvet. Lähtetingimusi korrigeeriti planeeringumenetluse käigus, pärast planeeringu eskiisi arutelu (
Kehtestatud planeering haljastuse osakaalu ei vähenda. Vastupidi, Raudtee tänava pikenduse juurde, kinnistute ja kinnistute ja parkimisalade vahele on uut haljastust kavandatud. Linn on kuus aastat kestnud planeerimismenetluse käigus elanikega arvestanud ning planeeringut oluliselt korrigeerinud. Näiteks korterelamuid haaranud planeeringut kehtestatud ei ole. Heakorrastatud ja hea infrastruktuuriga varustatud ala tõstab kinnisvara väärtust. Keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei pidanud linn vajalikuks, tavaliselt tehakse seda tootmishoonete puhul. Üldplaneering 2010 menetlemisel on üks vastava mõju hindamine juba tehtud. Kaebajatele teatati planeeringu kehtestamisest osalisena (18.
lg 6 alusel heakskiit Kuressaare linna Pihtla tee – Talve – Raudtee detailplaneeringule (Loob Projekt, töö nr ADP-25) ja tagastati järelevalveks esitatud detailplaneeringu materjalid kehtestamise otsustamiseks. Järelevalve teostaja asus seisukohale, et planeeringulahenduse ja ehitusõiguse küsimustes tehtud kaalutlusotsuste tegemisel on linnavalitsuse eesmärgiks olnud kehtivast linna üldplaneeringust tuleneva avaliku huvi kaitsmine ja omavalitsus on jäänud talle seadusega antud pädevuse piiridesse. Detailplaneeringu materjalidest nähtus ka, et saadud on määratud kooskõlastused, sh Saaremaa Keskkonnateenistuselt. Detailplaneeringu toimingute kaustas olevate dokumentide järgi on Kuressaare Linnavolikogu poolt järgnevalt 28.08.2008 koostatud otsuse projekt „Pihtla-TalveRaudtee detailplaneeringu kehtestamine” (lk 110), samas sisalduvad kaustas ka 18 Piiri, Talve, Roopa ja Raudtee tänava ning Pihtla tee elaniku 21.08.2008 ühispöördumine linnavolikogu ja –valitsuse poole (lk 114-115) ning J. S 09.08.2004 kiri linnapeale (lk 123), kus avaldatakse vastuseisu maavanema poolt juba heakskiidetud planeeringu võimaliku kehtestamise puhuks volikogus. Kehtestades Pihtla – Talve – Raudtee detailplaneeringu oma 27.11.2008 otsusega osaliselt viitaski linnavolikogu ühe põhjusena ka planeeringu menetlemisel toimunud aruteludele, aga samuti planeeringu algataja arvamusele ja sotsiaal-linnaehituslikele muutustele, mis pika planeerimisprotsessi jooksul aset leidsid. Nendes kahest toimingust, detailplaneeringu üle järelevalvet teostanud maavanema heakskiidust detailplaneeringule tervikuna ning planeeringu kehtestamisest linnavolikogu poolt osalisena on kaebaja teinud kaugeleulatuvaid järeldusi. 6 Esmases kaebuses halduskohtule, aga ka volikogule esitatud vaides leiab M. P, et: 1) vastavalt PlnaS §-le 23 puudus volikogul maavanema põhjendatud ettepanek planeeringu osaliseks kehtestamiseks ning maavanem järelevalvet teostava isikuna ei ole kehtestatud planeeringulahendusele heakskiitu andnud (
lg 6 nõude rikkumine); 2) kuigi antud detailplaneeringu osalise kehtestamisega muudetakse oluliselt eelnevalt esitatud detailplaneeringu lahendust, ei ole toimunud uue lahenduse avalikku väljapanekut; 3) uue avaliku väljapaneku organiseerimata jätmise tõttu ei olnud isikutel võimalik kasutada õigust avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta – rikutud on huvitatud isikute õigus olla planeerimismenetlusse kaasatud mis omakorda on põhjustanud nende huvide ja vajadustega arvestamata jätmise. Siiski on need kaebeväited, ainuüksi millele aga kaebus oma esialgses versioonis (enne kohtu poolt koostatud käiguta jätmise määruse saamist) tugineski, ilmselgelt põhjendamatud. Vastavalt
lõikele 2 kuulub planeerimisalase tegevuse korraldamine linna territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks korraldada territoriaalplaneerimist. KOKS § 22 lg 1 p 33 alates 01.01.2003 kehtivas redaktsioonis näeb ette, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohase järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses.
(Planeeringu kehtestamine) lõike 3 kohaselt „detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus”. Eeltoodust tulenevalt on kohalik omavalitsus planeerimisvõimu kandja eesmärgi ja ülesandega kujundada oma haldusterritooriumi. Viidatud sätetest ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust eelnevad menetluse etapid läbinud detailplaneeringut kindlasti täies mahus või osaliselt kehtestada (3-3-1-62-02). Seega oli Kuressaare Linnavolikogu pädev otsustama, kas kehtestada maavanema poolt heakskiidetud planeering tervikuna, osaliselt või üldse mitte. Volikogu on motiveerinud, miks ta kehtestas detailplaneeringu osaliselt. Täiesti ebaõnnestunuks osutub veel kaebaja väide just nagu osalise kehtestamisega oleks toimunud planeeringu põhilahenduse muudatus.
lg 7 teine lause sätestab sõnaselgelt „planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks käesoleva seaduse tähenduses”. Kohus ei saa M. P kaebuse hindamisel seda sätet kõrvale jätta ja hakata omatahtsi lugema planeeringu osalist kehtestamist põhilahenduse muutmiseks. 7 Kuivõrd, nagu eespoolt osundatud, planeeringu põhilahenduse muudatust toimunud ei ole, kaotab õigusliku toe ka kaebuse see osundus, millega heideti vastustajale ette uue avaliku väljapaneku organiseerimata jätmist. Vastavalt kehtiva õiguse üheselt mõistetavale eeskirjale on uue väljapaneku organiseerimise kohustus lahutamatult selle antud juhul puuduva tingimuse olemasoluga seotud (
Tooduga seondub veel kaebuse etteheide
lg 6 rikkumisest – maavanem pole andnud pärast uut väljapanekut planeeringule heakskiitu – kuid uut väljapanekut, nagu öeldud, polnudki vaja organiseerida ja maavanema seetõttu ka midagi uuesti heaks kiitma ei pidanud. Et kohalikul omavalitsusel puudus kohustus korraldada osaliselt kehtestatud Pihtla – Talve – Raudtee detailplaneeringu avalik väljapanek pole kohtul võimalik õigustada M. P seisukohta just nagu rikkunuks kohalik omavalitsus osaliselt kehtestatud planeeringut välja panemata tema õigust olla planeerimismenetlusse kaasatud ning huvitatud isikutega arvestada. Seega kõik M. P väiteid, mida ta ise pidas põhilisteks, nendega oma esmakaebust ja vaiet sisustades, on osutunud õiguslikult põhjendamatuteks. Hinnates kaebuse seisu, märkis kohus 10.02.2009 käiguta jätmise määruses: „kehtestades planeeringu osaliselt riivab volikogu üldjuhul planeeringu koostamise tellija (arendaja), mitte aga kohalike elanike, kelle hulka kuulub ka kaebaja, huve. Õigusvaidluse tulemus ei sõltu sellest, millistele näilikele ja otsitud vastuoludele kaebaja planeeringu menetleja õigusnormiga sätestatud käitumises viitab vaid resultaati kujundavaks on kehtestatud planeeringu tegelik vastuolu seadusega või kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. ... on
§-s 23 lg 7 toodud volitus maavanema õigus põhjendatud vajaduse korral sekkuda kitsendavalt kohaliku omavalitsuse korraldatud planeerimismenetlusse, mitte keeld kohalikule omavalitusele planeeringut osaliselt kehtestada”. Need seisukohad on asjakohased ka menetluse praegusel etapil. Pärast puuduste kõrvaldamist avaldaja kaebeväited täienesid, mõned neist (lähteülesandega seonduvalt) esitati veel istungilgi. Käsitledes kaebaja seisukohta, et piirkonda ei ole õige korruselamute ja kaubakeskuse rajamine tuleb kõigepealt tõdeda, et M. P ise on ehk jätnud selle küsimuse piisava sügavusega vaatlemata ning kaebus näib ennemini lähtuvat väärast, justkui kinnisilmi formuleeritud eeldusest, nagu oleks tegemist traditsioonilise ühe-kahekordsete viilkatusega eramute rajooni tsentriga, milline asjaolu siis juba ise välistaks ümbrusesse millegi muu kui järgmise samasuguse tüüpmaja rajamise. Tegelikult asub vaidlusealune detailplaneeringu ala, piirnedes üksnes kolmest küljest (Talve, Roopa ja Piiri tänava poolt) väikeelamumaaga: 1) elava liiklusega Pihtla tee ääres, mis linnaehituslikult lubab teistsuguseid lähenemisi ehitusmahtudele ja arendatavatele objektide liikidele kui seda põlise väikeelamumaa keskpiirkonnas ; 2) kohas, kus väikeelamute front läheb üle muu funktsiooniga maaks – Üldplaneeringu 2010 järgi ettevõtluse segahoonestusalaks (detailplaneeringu toimingute kaust, lk 18, 105), mis tähendab, et seal ongi omal kohal 8 ka kaubakeskused ning välistatud ei ole isegi juba olemasolevate tänavaäärsete hoonete (korrus)elamuteks ümberkujundamine. Sellise käsitluse võimalikkusele on professionaalselt osundanud vanemarhitekt Tuuli Org, kirjutades (tl 34, 38): „Talve – Pihtla tee – Kaare tänava ristmiku piirkond on üheks külgetõmbe piirkonnaks, kuna seal on esindatud nii teenindus- kui ka tootmisettevõtted (jae- ja hulgimüügiga tegelevad ettevõtted, bensiinitankla, transpordiettevõtted) kui korruselamumaale juurdepääs (Kaare tn). ... Loomulik on suuremate äri- ja teenindushoonete planeerimine Pihtla – Raudtee liiklussõlme äärde kui suhteliselt tiheda liiklusega tänava äärde. Kaubandus- ja teeninduskeskused planeeritakse elurajoonide ja ettevõtluspiirkonna puutepuntki. Avaliku kasutusega hoonetele loob liiklussõlm parema juurdepääsu ja kasutatavuse. Liiklussõlmede äärde ei ole hea planeerida ühepereelamuid (müra, saastatuse suurem aste)”. Liiklussõlme enda arendus on kavandatud juba Üldplaneeringuga 2010 (tegelikult isegi nõukogudeaegses generaalplaanis) ja linna arengukavas aastateks 2005-2013
lg 2 järgi on detailplaneeringu koostamine linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osadel kohustuslik uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 pindalaga väikehooned ehitussoovi puhul. Seega ei ole arendajal 11 korruselamute rajooni kaebaja naabrusse ilma avalikku detailplaneeringu menetluse protseduuri läbi tegemata rajada. Kokkuvõttes saab tõdeda, et M. P ja teiste planeeringuala lähiümbruse elanike huvid ei ole menetluses jäetud tähelepanuta. Osaliselt kehtestatud detailplaneering ei loo alust korruselamute rajooni, mille vastu oli enim proteste, rajamiseks kaebaja vahetusse naabrusse. Selliste hoonete ehitamine, kui arendaja peakski veel taolist kava perspektiivikaks, saab toimuda ainult läbi uue ja kõigile osavõtuks avatud planeerimismenetluse. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud, miks on Raudtee tänava läbimurde teostamine linna kui terviku huvides vajalik ning sanktsioneeritud ainult ühe, juba olemasoleva hoone ümberehitamine korruselamuks kusjuures objektiivselt ei saa väita, et tehas eramute naabruses looks enam heaolu kui korterelamu. Asjaolu, et planeering ei järgi kõiki M. P soove, kes, olles oma individuaalelamu rajanud üldisest ehitusjoonest tahapoole, on nüüd sattumas ebasoodsamasse positsiooni võrreldes joone järgijatega, pole teguriks vaidlustatud otsuse tunnistamiseks õigusvastaseks (kaebaja ei ole selles suhtes näidanud ka põhjendatud huvi olemasolu) koos järgneva tühistamisega ning kohustamisega osaliselt kehtestatud planeeringut uuesti menetlema. Planeeringu ülesanne ei olegi tagada üksikisiku kõikide soovide valikuta rahuldamine vaid ka kohaliku omavalitsuse ning kolmandate isikute huvide arvestamine linnaruumi arendamisel. Kohtukulude nõuded antud asjas puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus o t s u s t a s: 1. Jätta M. P kaebus täielikult rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuses tuleb märkida, kas apellant nõustub kirjaliku menetlusega või soovib ise istungil osaleda. Aivar Koppel, halduskohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.