KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2009.a. Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-31024 Tsiviilasi OB hagi M S vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja OB (ik xxxeluk xxx) kostja M S (ik xxx eluk xxx Istungi toimumise aeg 26.01.2009.a. Tallinn Istungil osalenud isikud Hageja OB Kohtuotsuse resolutsioon
- Lahutada M S (ik xxx) ja OB (ik xxx) vahel xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas registreeritud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.
- Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest.
- Välja mõista kostjalt M S elatusraha 1800 EEK kuus OB (arveldusarve Hansapangas nr xxxxxxxxxxxx) kasuks xxx.a. sündinud poja B ülalpidamiseks alates 01.01.2009.a kuni K B täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni.
- Poolte menetluskulu jätta poolte endi kanda. Edasikaebekord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Kohtule 23.08.2007.a. esitatud hagiavalduses palub hageja poolte abielu, milline on sõlmitud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx, lahutada. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Hageja palub välja mõista igakuise elatise alates 01.01.2009.a. poolte ühise lapse K B ülalpidamiseks summas 1800 EEK. Kohtuistungil hageja selgitas, et olenemata sellest, et oli juttu ühisvara jätmisest hagejale, lubas kostja hagejat aidata, kuidas suudab. Kostja vastuväited Kostja on ära kuulatud 24.10.2008.a. erinõude korras Luganski oblasti Krasnolutški linnakohtus. Kostja on avaldanud, et ta nõustub abielu lahutamisega. Kostja ei nõustu elatise nõudega, sest lahkunud kodust, jäi suulise kokkuleppe alusel kogu ühisvara hagejale nimelt elatise katteks. Vastavalt võimalustele on nõus last materiaalselt abistama. On töötu, otsib tööd. Väidab, et elatis summas 1800 EEK on liiga suur, on nõus töö saamisel tasuma elatist ¼ ulatuses kõigilt oma sissetulekutelt. Nõus asja läbi vaatamisega ilma tema kohalolekuta. Kohtu põhjendused Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on hageja avaldanud, et abielu säilitamine ei ole võimalik ja avaldanud tahet xxx.a sõlmitud abielu lahutada. Kostja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet xxx.a sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikus ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Poolte kooselust on xxx.a. sündinud K B . Seega on K alaealine ja tema vanemad on kohustatud teda ülal pidama. Poeg elab ema elukohas xxx, on ema kasvatada ja selle üle poolte vahel vaidlus puudub. Vaidlust pole selles, et kostja vanemana oma kohustust poja ülalpidamist toetada, ei ole täitnud. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär on 4350 EEK (kehtib alates 01.01.2008.a.), seega seadusega kehtestatud elatusraha alamäär moodustab 2175 EEK. Hageja taotleb elatise välja mõistmist väiksemas ulatuses, kui on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Elatise kindlaksmääramisel lähtub kohus lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg
- PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja väitele, et elatisraha lapse ülalpidamiseks peaks olema 1800 EEK, vaidleb kostja vastu, väites, et tema on töötu. Nimetatud vastuväide on tõendamata, seega paljasõnaline ja kohus jätab selle vastuväite tähelepanuta. Elatist võib vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse PKS § 61 lg 6 sätestatud juhtudel, nimelt, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus, arvestades asjaolu, et hageja poolt nõutud elatis on niigi alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära, ei pea põhjendatuks sellest väiksema elatisraha väljamõistmist. Kostja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, millised annaksid alust vähendada lapse ülalpidamiseks nõutud elatisraha suurust. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb oma elukorraldust muuta ja teha kõik endast olenev sobiva töö leidmiseks, et täita enda kui lapsevanema kohustust oma alaealist last ülal pidada. Kostja vastuväide, et kodust lahkumisel jäi ühisvara abikaasale justkui elatisraha katteks, on ainetu. Kui pooled peavad vajalikuks endi abielu ajal soetatud ühisvara jagada, on neil õigus seda teha. Väidetava ühisvara arvelt ei saa vanem lugeda täidetuks temal lasuvat kohustust last ülal pidada. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt M S tuleb hageja OB kasuks välja mõista igakuine elatis alates 01.01.2009.a. 1800 EEK xxx.a. sündinud K ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Menetluskulu Poolte menetluskulu jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1, RlvS § 22 lg 1 p 2). Ene Tsefels Kohtunik