KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 13.03.2009.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-08-71724 A K hagi I I vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Hageja: A K (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja: I I (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise 09.02.2009.a. Menetlusosalised ja nende aeg Kohtuistungil osalejad Hageja : A K Kostja: I I Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista I Ilt igakuine elatis poja E K (isikukood xxx) ülalpidamiseks 2175,- krooni kuus alates 30.10.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema A K kasuks, õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Pooltel sündis kooselust 23.07.2002.a. poeg E K . Kostja tunnistab, et on lapse isa, samas poja sünniakti ennast lapse isana ei ole kandnud. Kostja pole tegelnud lapse kasvatamisega ja hooldamisega. Kokku on kostja maksnud lapsele elatist 5 200 krooni. Poeg käib käesoleval ajal lasteaias ja eelkoolis. Lapsele kulub ühes kuus 9 199,- krooni, millest toidu ja söögiraha on 2 700,- krooni, kommunaaltasu 1000,- krooni, hügieenitarbed 300,- krooni, juuksur 150,- krooni, arsti vastuvõtutasu ja ravimid 50 ,- krooni, vitamiinid ja toidulisandid 120,- krooni, koolitarbed 250,- krooni, taskuraha 100,- krooni, lisaõppetunnid 500,- krooni, lasteüritused 150,- krooni, internet 149,- krooni, programmist abi 100,- krooni, telefon 120,- krooni, riided 700,- krooni, jalatsid 500,- krooni, ajalehed ja ajakirjad 35,- krooni, sõidupilet ühistranspordis 150,- krooni, lasteaia ja kooliüritused 250,- krooni, lasteaia kulu 800,- krooni, puhkuse raha 500,- krooni, tantsuring 350,- krooni, malemängu ring 125,- krooni, gümnastika 100,- krooni. Lähemal ajal on lapse lasteaia lõpuaktus ja see toob lisakulu 3000,- krooni, eesti keele kursused 5000,- krooni, tuleb osta pojale uus arvuti 10 000,- krooni. Hageja palub tuvastada E K põlvnemine isast, I I ja välja mõista igakuine elatisraha poja ülalpidamiseks 4000,- krooni kuus alates aasta enne hagi esitamist kuni poja täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil hageja loobub põlvnemise tuvastamise nõudest, kuna kostja on lapse sünniakti isana kantud ja jääb elatise nõude juurde. Hagejaga on alates 29.10.2009.a. tööleping lõpetatud ja hageja koos lapsega elab oma elukaaslase rahast. Hageja leiab, et kostja sissetulekud on suuremad, kuna tema sissetulek on võimaldanud osta uue sõiduauto. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Ta on alati pidanud ennast lapse isaks, lapse eest hoolitsenud ja teda toetanud. Kostja on valmis kandma ennast lapse sünniakti lapse isana. Alates xxx.a. on kostja abielus G I . Peres kasvab 7aastane laps K Š , keda kostja koos abikaasaga kasvatab. Hageja elatisraha nõue on ebamõistlikult suur. Kostja kolmeliikmelise pere söögiraha on 2 700 krooni kuus, põhjendamatult suured kulutused on ka eluasemekulud, kulutused riietele ja jalanõudele, lasteaia, klassi- ja kooliürituste kulud, telefonikulud. Põhjendamatult suured on ka lähitulevikus plaanitavad lasteaia lõpupeo kulud, eesti keele kursuste kulud ja arvuti kulud. Kostja on seisukohal, et 6-aastase lapse põhjendatud kulud on 2000,- krooni kuus Peale hageja poolt mainitud 5200,- krooni on kostja andnud ka sularaha, andes kokku 1000,kuni 1200,- krooni elatisraha kuus. Kostja töötasu 2007 ja 2008.a. oli keskmiselt 3 878 krooni kuus. Võttes arvesse kostja töötasu, on kostja 1000-1200 krooniga perioodil 29.oktoober 2007 kuni 28.oktoober 2008 oma ülalpidamiskohustuse täitnud. Kostja kavatseb ka edaspidi maksta poja ülalpidamiskuludeks 1000,- krooni kuus. Kostjale jääb seejuures enda vajaduste rahuldamiseks 1000,- krooni kuus. Lisaks on kostja pere majanduslik olukord muutunud alates 17.11.2008 veelgi raskemaks kostja abikaasa G I töökaotuse tõttu. Lisaks ähvardab töökaotus ka kostjat ennast. Kostja töötab ehitajana. Kostja palub jätta elatise nõue rahuldamata osas, mis puudutab elatisraha väljanõudmist tagasiulatuvalt ja palub välja mõista elatise alates hagi esitamisest 1000,- krooni kuus. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohtuistungil hageja loobus lapse põlvnemise tuvastamise nõudest. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse lapse põlvnemise tuvastamise nõudes määrusega. PkS § 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ja lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Hageja on loetlenud lapse ülalpidamiskulud. Tõenditena on esitatud üürikviitungid, lasteaia tasu kviitungid, spordikooli tasu makse ,paar kviitungit ujulas käimise kohta, ühe arvutitarviku kviitungi ja toidukaupade ja üksikute riideesemete ostu tõendavad arved. Hageja seletuste kohaselt on keskmised üüriarved suvel 1431,71 ja talvekuudel 2 726,90, mis hageja arvates teeb 1000 krooni inimese kohta. Kohtu arvates on hageja arvutus ekslik, ühelgi kuul ei ole üüriarve 3000 krooni kuus. Üüriarvest ühele isikule langeb 450,- krooni kuni 700,krooni, keskmiselt siis 550,- krooni kuus Hageja poolt esitatud toidukaupade kviitungid on eri kuudest ja nende kohta puudub kuuarvestus. Hageja on küll esitanud kohtule ühe päeva lapsele kuluvate toiduainete loetelu , mis kokku teeb 90-112,- krooni. Kohus leiab, et laps ei söö õhtul pärast lasteaeda pool leiba, liitri piima, liha, juustu, juurvilja, puuvilja, makarone, kartulit, mahla pool liitrit . Ka hinnad on hageja päevakogustele pannud suvalised. Nii ei maksa 200 gr puuvilja 20 krooni ja 200 gr kartuleid 3 krooni, 150 gr juurvilja 10-12 krooni. 2 Kui lasteaias kulub lapsele 800 krooni, siis õhtuti ja nädalavahetustel kulub 6-aastasele lapsele kõiki neid hageja poolt näidatud toiduaineid arvestades 700,- krooni. Kohus leiab, et hageja on õigesti hinnanud 6-aastase lapse vajadused riietele 700,- krooni ja jalatsitele 500 krooni kuus, kuna kasvaval lapsel on vaja osta uued riided ja jalanõud enne nende kulumist. Tõendatud on veel võimlemise tunnid 100,- krooni kuus ja malemäng 123,- krooni kuus. Kohus leiab, et 6-aastane laps ei peaks veel kasutama internetti, tõenäoliselt on internetikasutajad peres täiskasvanud ja laps võib 15-20 minutit arvutiga mängida, kuid kogu interneti kuutasu ei saa lapsele kuluna näidata. Arusaamatuks jääb kulu programmist abi 100,krooni ja lisaõppetunnid 500,- krooni, mis on tõendamata. Tõendamata on ka lasteaia üritused kaks korda aastas 2000-3000 krooni. Ka lasteaia lõpupeo kulud on ülepaisutatud, samuti eesti keele kursused 5000,- krooni ja arvuti 10 000 krooni. Kohus peab mõistlikuks lapsele kulutada hügieenitarvetele, arstile, juuksurile kokku 300,- krooni kuus, lasteüritusele 200 krooni kuus. Telefonile ja sõidupiletitele 6-aastasel lapsel ei ole veel vajalik kulutusi teha. Koolieelik sõidab bussis tasuta ja hageja poolt esitatud mobiiliarved on tõenäoliselt tehtud hageja enda poolt. Turul pakutavad perepaketid lubavad peresiseseid kõnesid teha tasuta. Puhkuse raha 500,- krooni kuus võib lapse jaoks võimaluse korral kõrvale panna, kuid see kulutus ei kuulu lapse mõistlike vajalike kulutuste hulka. Seega mõistlike vajalike kulutustena kulub 6-aastasele lapsele 3 775,- krooni kuus. Kohus leiab, et nimetatud summaga on lapse vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning elatise väljamõistmisel tuleb jagada lapse ülalpidamiskulud pooleks. Seega ühe vanema osa on 1888,- krooni. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu ja PkS § 61 lg4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2 175 krooni. Kuivõrd on tõendamist leidnud, et kostja ei ole piisavalt lapse ülalpidamiskohustust täitnud, tuleb elatis välja mõista üks aasta enne hagi esitamist, s.o. alates 30.10.2007.a. Elatise maksmisel tuleb tasaarveldada kostja poolt makstud 5 200,- krooni. Kostja poolt lapsele makstav taskuraha ei kuulu elatisraha hulka. Kostja väited, et tal on veel üks laps üleval pidada, jätab kohus tähelepanuta. Kostja elukaaslase laps ei ole kostja poolt lapsendatud, seega puudub kostjal seaduslik lapse ülalpidamiskohustus. Kostja töötasu ei ole suur ja arvestades seda, et tema abikaasa ei tööta, on kostjal majanduslikud raskused. Kohus on seisukohal, et kostja on terve, töövõimelises eas, tal on alaealine laps, mistõttu kostjal on kohustus otsida ja leida endale töö, mis võimaldaks last üleval pidada. Vajadusel on kostjal võimalus müüa ära oma auto ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.