Obsah (8)

§ 61§ 108§ 138§ 143§ 116§ 146§ 147§ 144

2-08-7225 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei ka

§ 61lg 1 kohaselt tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses.

Kohus on seisukohal, et poolte tahe tehinguid tehes oli suunatud laenulepingu sõlmimisele. Müügileping on võlaõiguslik leping, ehk kohustustehing, millega luuakse lepingupoolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Müügilepingu täitmiseks vajaliku käsutustehingu tegemise kokkulepet aga pooltevahelistes laenulepingutes ei ole. Lepingute punktis 2.2 laenusaaja kinnitab laenusumma saamist (tl 9,13,17). Laenu väljamaksmise kohustus on laenuandja esmane kohustus. Väljamaksmise kohustus tuleb reeglina täita küll laenusaajale, kuid laenusaaja nõusolekul võib täitmine toimuda ka kolmandale isikule. VÕS § 79 lg 1 kohaselt kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Tunnistaja LLon kohtus ütlusi andnud selle kohta, et laenusumma võidi tegelikkuses välja maksta auto müüjale (tl 171). Tunnistaja A H andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema ei ole kordagi näinud raha reaalset liikumist (tl 72). Isegi juhul kui tegelikkuses maksti laenulepingute järgsed summad välja OÜ-le M , OÜ-le Automarket või OÜ-le M ei muuda see kohtu hinnangul hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute olemust, kuna kostja on sellise väljamakse viisi heaks kiitnud laenusummasid graafikute järgselt hagejale tagastades. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud laenulepingud.

1. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja peab seega tõendama, et on olemas alus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 274 119 krooni, intressi 116 997.25 krooni ja viiviste summas 410 000 krooni tasumist (tl 7, 192). Hageja on rajanud oma nõude asjaolule, et vastavalt laenulepingu punktile 5.
2. tuleb kostja poolt tasutud rahasummad arvestada esmalt viivise ja intressinõude katteks, seega on endiselt tasumata laenu põhiosa, intress ja viivised. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud hageja poolt koostatud maksete arvestamise tabelid (tl 12, 14,18). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja poolt toodud arvestus õige ega kajasta usaldusväärselt poolte vahel olnud õigussuhteid, kostjal ei ole hageja ees täitmata kohustust (tl 37,38).
3. Kohus nõustub kostjaga. Käesolevas menetluses ei ole hageja tõendanud, et kostjal on lepingujärgsete maksete tasumise kohustus täitmata. Lepingute punkt 4.
4. kohaselt toimub laenu ja intresside tasumine lepingute lisas 1 kokkulepitud maksegraafiku alusel (tl 9, 11, 13, 16, 17, 19). Kostja on esitanud kohtule hageja juhatuse liikme J Ilvese poolt kostjale 22.10.
5. a väljastatud maksegraafikud, millelt nähtub, et kostja laenujääk oli 102 801 krooni (tl 130-146). Kostja tasus hagejale 05.11.2004 a 106 401 krooni (tl 147-151). Tunnistaja A H ütluste kohaselt loeti viimase makse tegemisega leping lõppenuks (tl 72). Tunnistaja A H ütluste kohaselt tegeles J I laenulepingutega ning võttis raha vastu ja kontrollis tabeleid (tl 73,75). Seega ei vasta tegelikkusele hageja väide selle kohta, et J Ilvesel puudus volitus kostjale laenujäägi kohta teate saatmiseks.
6. juulini
7. a kehtinud

§ 108

lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Alates 01.07.2002. a kehtima hakanud

§ 138

lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kostja pöördus hageja poole 07.10.

1. a sooviga teada saada, kui palju peab kostja graafikute alusel hagejale tasuma selleks, et hageja vormistaks sõidukite omandiõiguse kostja nimele (tl 121-126). Hageja 4 poolt on kostjale vastuse koostanud hageja juhatuse liige J I (tl 127). Kohus on seisukohal, et kostja eeldas põhjendatult, et graafikutejärgse laenujäägi tasumisel loetakse hageja poolt kostja võlgnevus likvideerituks. Kohtu hinnangul on vastuolus hea usu põhimõttega, et neli aastat hiljem jõuab hageja veendumisele, et kostjal on siiski võlgnevus hageja ees (tl 192). Kohus leiab, et juba ainuüksi sel põhjusel on hageja oma nõudeõiguse kostja vastu kaotanud.
2. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja poolt esitatud maksete tabelitele ei saa tugineda seetõttu, et hageja on tabeleid (tl 12, 14, 18) ühepoolselt korduvalt muutnud. Tunnistaja A H ütlustega on hagejapoolne pidev maksegraafiku muutmine tõendamist leidnud. Tunnistaja ütluste kohaselt LL muutis pärast kostjaga erimeelsuste tekkimist graafikut selliselt, et hakkas arvestama viiviseid ja intresse, mida enne ei olnud arvestatud (tl 71). Lepingu punkt 12.1 kohaselt lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ühepoolne muutmine ei vasta kohtu hinnangul ka VÕS § 6 lg 1 sätestatud kohustusele käituda võlasuhtes teineteise suhtes heas usus.
3. Kostja on esitanud hagiavaldusele aegumise vastuväite.

§ 143

alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

(red. kuni 01.07.2002) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat.

§ 116kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. VÕSRak

S § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
4. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
5. juulist
6. 16.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna aegumise tähtaeg oli katkenud alates 26.02.

1. a, mil kostja tasus viimase makse. Hageja hinnangul tõendab makse tegemist märge hageja poolt koostatud tabeli lahtris H (tl 178). Hageja leiab, et aegumise tähtaeg algas uuesti 27.02.
2. a. Kostja eitab maksete tegemist pärast 5.11.
3. a (tl 191). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja koostatud tabelid (tl 12,14,18), et tegelikkuses kostja poolt pärast 5.11.
4. a veel hagejale makseid tehti. Tabelite näol on tegemist hageja arvuti väljatrükkidega, mida on võimalik igal ajal ühepoolselt muuta. Hageja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et pärast 05.11.
5. a maksete saamist ei pöördutud kostja poole nelja aasta jooksul, kuna hagejal on palju laenulepinguid ja võlgnetavate summade suurus selgus enne hagi esitamist 26.02.
6. a. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal põhjust ka ühtegi lisamakset teha, kuna kostja 07.10.
7. a taotlusele vastuseks oli hageja kostjale graafikud saatnud. Lepingute p 5.
8. kohaselt laenaja kohustub tasuma kõik lepingu alusel tasumisele kuuluvad trahvid 10 päeva jooksul laenu andja poolt pretensiooni esitamise päevast. Käesolevas menetluses on tõendamist leidnud, et hageja kostjale pärast 05.11.
9. a maksete saamist ühtegi pretensiooni esitanud ei ole.
10. Kuna 26.02.
11. laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 26.02.
12. a, muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka

§ 147lg 2 järgi sissenõutavaks alates 27.02.2004.

Hageja nõue põhivõla tasumiseks aegus 27.02.2007. Koos põhivõlaga aegus

§ 144kohaselt ka kõrvalnõue.

12.06.

1. laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 12.06.
2. a, kohustus muutus sissenõutavaks alates 13.06.
3. a. Hageja nõue 5 põhivõla tasumiseks aegus 13.06.
4. Koos põhivõlaga aegus ka kõrvalnõue. 21.08.
5. laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 21.08.
6. a, kohustus muutus sissenõutavaks alates 22.08.
7. a. Hageja nõue põhivõla tasumiseks aegus seega 22.08.
8. Koos põhivõlaga aegus ka kõrvalnõue. Hageja esitas hagi 26.02.
9. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. Eeltoodu põhjal jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
10. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 6