2-08-64669/3

2-08-64669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-64669 Tsiviilasi T P hagi A P vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: T P (ik xxx eluk xxx) Hageja esindaja: adv Toomas Laanemaa ( AB Tehver & Partnerid Kreutžwaldi 12, Tallinn 10124) Kostja: A P (ik xxx eluk xxx) Kostja esindaja: adv Valli Murde (OÜ Karl Saavo AB Riia 4 Tartu 51004) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad
4. a Hageja: T P Hageja esindaja: adv Toomas Laanemaa Kostja esindaja: adv Valli Murde RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada T P (ik xxx) ja A P (ik xxx) abielu, mis on registreeritud Tartu Linna Perekonnaseisuametis xxx.a. kandega nr xxx. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Pärast abielulahutamist jätta T P perekonnanimeks P. Tütar E P jätta pärast abielu lahutamist ema T P juurde. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. Menetluskulud jätta poolte kanda. Hageja tasutud riigilõivust so 1000 kroonist jätta 500 krooni kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades 1 apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 03.10.
5. a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti Tartu Perekonnaseisuametis 08.08.1992 kanne xxx. Poolte abielulised suhted lõppesid veebruar 2006, sellest ajast elavad pooled lahus. Hageja taotleb abielu lahutada. Pärast abielu lahutamist hageja soovib perekonnanimeks jätta P. Hageja ja kostja abielust on sündinud xxx tütar E P. Tütar elab ema juures ja pärast abielu lahutamist jätta hageja T P juurde. Hagejal on kohtukuludena riigilõiv 1000 krooni. Kohtukulud jätta poolte kanda. Hageja tasutud riigilõivust so 1000 kroonist 500 krooni jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Abielu lahutusega nõus, vastuväiteid ei ole. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Asjas leidis tõendamist, et poolte abielu jätkata pole võimalik. Kohtuistungil hageja kinnitab, et abielu taastada ei soovi. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 1 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja on nõus lahutusega. Kohus rahuldab eeltoodud asjaoludel hageja avalduse abielu lahutamiseks. Pärast abielu lahutamist vastavalt hageja soovile jätta hageja perekonnanimeks P ja tütar jätta ema juurde. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus menetluskulu antud asjas selliselt, et poolte menetluskulud jätta poolte kanda. Hageja tasutud riigilõivust so 1000 kroonist 500 krooni jätta kostja kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 2