KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2009, Tallinn Haldusasja number 3-06-2024 Haldusasi Robert Valma kaebus Saaremaa Torgu vallas Xxxxxx külas Xxxxx x ja xx maatüki Maa-ameti poolt maaüksustele antud lähteülesannete nr AT 0609110056 ja AT 0609110057 tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks uute lähteülesannete väljastamiseks ja piirinaabri Eve Everti Xxxxxxx katastriüksuse moodustamise dokumentidesse muudatuste tegemiseks, lisades teeservituut Xxxxx xI maatüki kasuks; Torgu Vallavalitsuse kohustamiseks pikendada kaebajale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 56 nõutud toimingute läbiviimiseks antud tähtaega; Xxxxx x ja xx maatüki asendiplaanide tühistamiseks ja Torgu Vallavalitsuse kohustamiseks uute asendiplaanide koostamiseks; Torgu Vallavalitsuse 16.05.2006 korralduse nr 2-1/96 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 26.10.2007 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Robert Valma apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Robert Valma, esindaja advokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Torgu Vallavalitsus, esindaja Mihkel Tuus Vastustaja – Maa-amet, esindaja Toomas Kutti Kolmas isik – Eve Evert
- märts 2009 RESOLUTSIOON Jätta Robert Valma apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.10.2007 otsus muutmata. Mõista Robert Valmalt Torgu Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud 461 krooni. 3-06-277 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 17.04.
- Kui kassatsioonkaebuses ja sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Robert Valma on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Torgu vallas Xxxxxx külas asunud endise kinnistu Xxxxx x-x maade suhtes. Torgu Vallavalitsus väljastas 6.01.2004 korralduse nr 2-1/4 „xxxxx küla Xxxxxxx majavalduse juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suuruse ja piiride määramine“, mille alusel määrati Xxxxx küla Xxxxxxx majavalduse juurde Eve Evertile ostueesõigusega erastamisele kuuluv maa vastavalt korralduse lisaks olnud plaanile. Robert Valma esitas 12.02.2004 Pärnu Halduskohtule kaebuse Torgu Vallavalitsuse 6.01.2004 korralduse tühistamiseks. Pärnu Halduskohtu 11.05.2004 otsusega nr 3-29/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2005 otsusega nr 2-3/230/2005 jäeti R. Valma apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et piiride kulgemise ettepanekuga ettepandud piirid on nõuetekohased ning piiride kulgemise ettepaneku tegemine korralduse lisaks oleval plaanil esitatud kujul ei ole tingitud mitte ebaseaduslike ehitiste asukohast, vaid just nimelt vajadusest tagada nii erastatava kui ka tagastatavate katastriüksuste vastavus maakorralduse nõuetele. Torgu Vallavalitsus andis 16.05.2006 korralduse nr 2-1/96 „Xxxxx küla Xxxxxxx maaüksuse ostueesõigusega erastamine“, mille alusel erastati Eve Evertile ostueesõigusega Torgu Vallas Xxxxxx külas asuv Xxxxxxx maaüksus suurusega 16 316 m
- Robert Valma esitas 27.11.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Saaremaa Torgu vallas Xxxxxx külas Xxxxx x ja xx maatüki Maa-ameti poolt maaüksustele antud lähteülesannete nr AT 0609110056 ja AT 0609110057 tühistamist ning Maa-ameti kohustamist uute lähteülesannete väljastamiseks ja piirinaabri Eve Everti Xxxxxxx katastriüksuse moodustamise dokumentidesse muudatuste tegemist, lisades teeservituut Xxxxx xI maatüki kasuks. Veel taotles kaebaja Torgu Vallavalitsuse kohustamist pikendada kaebajale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 56 nõutud toimingute läbiviimiseks antud tähtaega; Xxxxx asendiplaanide tühistamist ja Torgu Vallavalitsuse kohustamist uute asendiplaanide koostamiseks ning Torgu Vallavalitsuse 16.05.2006 korralduse nr 2-1/96 tühistamist. Kaebaja kui maa tagastamise õigustatud subjekti poolsed toimingud Xxxxx x ja xx maatüki osas viidi lõpule 1.07.
- Kaebaja sai 14.09.2006 kaardimaterjali, millest selgus, et viidatud maatükkide tagastamisel ei ole järgitud maakorraldusnõudeid, sest Xxxxx x maatüki osas puudub juurdepääs avalikule teele ning puudub võimalus taastada xxxxx talu elamut endises asukohas. Xxxxx xI maatüki osas puudub juurdepääs avalikule teele. Seetõttu tuleb anda välja uued lähteülesanded käsitletud maatükkide osas ning lisada E. Everti Xxxxxxx katastriüksuse dokumentidesse teeservituut Xxxxx xI maatüki kasuks. Kaebaja õigusi rikuti Xxxxxxx katastriüksuse kinnistamisel, mistõttu ei ole kaebajal enam võimalik taotleda piiride muutmist ja servituudi seadmist sellele katastriüksusele. Seetõttu peab vastustaja pikendama kaebajale kui omandireformi õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 56 nõutud toimingute läbiviimiseks antud tähtaega. 2
(6)3-06-277 Torgu Vallavalitsuse 16.05.2006 korralduses nr 2-1/96 toodud selgitused Xxxxxxx maaüksusel asuvate pooleliolevate ehitiste osas on ebaõiged, sest maju ei ole ehitanud E. Evert ning ehitised on kõlbulikud aastaringseks elamiseks. Käesoleva vaidluse peamine põhjus on maja ehitajalt raha võtmine. Vaidlustatud korraldust ning sellele lisatud plaani ja piiriprotokolli kaebaja varasemalt näinud ei olnud, informatsiooni piiride kättenäitamise kohta kaebajale ei edastatud ning teatist talle selle kohta ei saadetud. Kuigi Torgu Vallavalitsus on varasemalt eitanud, et erastatava maa piir kulgeb osaliselt Xxxxxx talu xx maal, siis 16.05.2006 korralduses on asutud vastupidisele seisukohale. Xxxxx xI maatükk ei kulge märgitud pinnasteel ainult piiripunktide 7 ja 8 vahel. Looduses piiritähiseid 8 ja 22 ei olnud ning seetõttu on arusaamatu, kuidas kulgeb pinnastee. Korralduse nr 2-1/96 lisaks toodud katastriüksuse plaanil märgitud piirid ei vasta 06.01.2004 korralduse lisaks oleval plaanil toodud piiride kulgemise skeemile.
- Torgu Vallavalitsuse vastuses paluti kaebus jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt puudub käsitletud korralduse tühistamiseks alus, sest korralduse vastuvõtmise aluseks oli vallavalitsuse 06.01.2004 korraldus nr 2-1/4, millega määrati kindlaks Xxxxxxx maaüksuse ligikaudne suurus ja piirid vastavalt korralduse lisaks olevale plaanile. Antud korraldus on jõustunud. Kaebaja poolt vaidlustatud Xxxxx maatükkide piiride moodustamiseks koostatud asendiplaanid on kooskõlas Xxxxxxx katastriüksuse piiridega. Kuna kaebaja ei ole esitanud vastustajale taotlust maa tagastamise toimingute tegemise tähtaja pikendamiseks, on kaebaja väited, justkui vallavalitsus on jätnud tähtaja pikendamata, alusetud.
- Maa-ameti vastuses paluti kaebus jätta rahuldamata. Katastripidaja poolt väljastatud lähteülesanne ei oma mingit tähendust mõõdistamisele kuuluva maa piiride määramise seisukohalt, sest lähteülesande väljastamisel saab juhinduda üksnes kohaliku omavalitsuse poolt eelnevalt kindlaks määratud piiridest maaüksuse katastrimõõdistamise teostamiseks. Vaidlustatud lähteülesanded väljastati 11.09.2006 Xxxxx x ja xx maatükkide katastrimõõdistamiste teostamiseks maamõõtjale kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Lähteülesanne kehtib väljastamisest 6 kuud. Lähteülesanded seega enam ei kehti. Teeservituudi nõude puhul on tegemist piiratud asjaõigusega, mille kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse kinnisasja omanike vahel sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu alusel. Seega saab reaalservituuti seada pärast asjaomaste katastriüksuste kinnistamist ning seda saavad teha kinnistuomanikud, mitte katastripidaja.
- Tallinna Halduskohtu 26.10.2007 otsusega jäeti R. Valma kaebus rahuldamata. Teises kohtuasjas tuvastatud asjaolud ei kuulu käesolevas haldusasjas ümberhindamisele. Seetõttu on alusetud kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud nõuded E. Everti Xxxxxxx katastriüksuse moodustamise dokumentidesse muudatuste tegemise kohta. Väide, et käesolevas asjas vaidlustatud korralduses on märgitud, et piir kulgeb endise Xxxxxx talu xx maal, ei ole mingil moel seotud kaebajale tagastamisele kuuluva maa piiridega ning ei saa seetõttu rikkuda ka kaebaja õigusi. Asjaolu, et looduses ei olnud piirimärke arusaadavalt maha pandud, ei muuda kaevatavat korraldust õigusvastaseks. Katastripidaja ei teosta lähteülesande väljastamisel maa erastamisele või tagastamisele suunatud toiminguid MaaRS ja MaaKS mõttes ning katastripidajat ei saa kohustada hindama 3
(6)3-06-277 kohaliku omavalitsuse poolt koostatud maaüksuse asendiplaani vastavust maakorralduse läbiviimise nõuetele. Kuivõrd vaidlusaluste maaüksuste osas ei esitatud katastripidajale maaüksuste registreerimiseks katastriüksuse moodustamise toimikut ega taotlust lähteülesande (lähteülesannete) kehtivuse tähtaja pikendamiseks, siis kaotasid vaidlustatud lähteülesanded vastavalt „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra“ §-le 4 kehtivuse alates 11.03.2007 ning õiguslikku alust uute lähteülesannete väljastamiseks ei ole. Maa-amet ei ole vaidlusaluse maa ostu-müügi lepingu pooleks. VÕS § 13 lõike 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kaebaja ei ole asjas viidanud ühelegi seaduslikule alusele, millest tulenevalt oleks Maa-ametil võimalik nõuda E. Everti ja Eesti Vabariigi vahel 06.11.2006 sõlmitud maa ostumüügilepingu muutmist. AÕS § 178 lõike 1 järgi määratakse reaalservituudi sisu poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb juurdepääsu tagamine lahendada teeniva kinnisasja ja valitseva kinnisasja omanike vahel ning Maa-ametit selleks kohustada ei saa. Kaebuses kirjeldatud õiguste kaitset ei tagaks Torgu Vallavalitsuse 16.05.2006 korralduse nr 2-1/96 tühistamine, sest Saare maavanema 17.10.2006 korralduse nr 743 alusel on ostueesõigusega erastamise korras 06.11.2006 müüdud E. Evertile Xxxxxxx maaüksus, mis on kinnistusraamatusse 17.05.2007 sissekantud (tl 131-133,134). Kaebaja ei ole taotlust maa tagastamise toimingute tegemise tähtaja pikendamiseks vallavalitsusele esitanud, mistõttu ei saa ta ka HKMS § 9 lõike 2 alusel halduskohtu poole kohustamisnõudega pöörduda, kuivõrd haldusorgan ei ole keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- R. Valma apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu otsus tühistada. Kohtuotsuses on õigesti tuvastatud, et puuduvad andmed kaebaja teavitamisest 10.04.2006 toimunud katastriüksuse piiride kättenäitamisest. Samas on kohus asunud seisukohale, et seejuures ei ole tegemist olulise rikkumisega HMS § 58 mõttes. Selline seisukoht on vale. Käesoleval juhul otsustati ilma kaebaja juureolekuta ja nõusolekuta, millised piirid tulevad kaebajale kuuluval katastriüksusel ja kuidas need hakkavad kulgema. Tulenevalt PS §-st 32 ei saa otsustada katastriüksuse maastikul tähistatud piiride üle ilma sellest huvitatud isiku juuresolekuta, kuna selle toiminguga otsustatakse sisuliselt tulevase kinnisomandi suurus. HMS § 40 lõigete 1 ja 2 alusel peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Tulenevalt Riigikohtu 29.05.2006 otsusest nr 3-3-1-23-06 on eelnimetatud rikkumine haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata otsuse sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Kuna kaebajat ei ole haldusmenetlusse kaasatud, ei vasta haldusakt HMS § 54 sätestatule. Kohus ei ole korralduse nr 2-1/96 lisaks oleva katastriüksuse plaani ja korralduse nr 2-1/4 lisaks oleva maa piiride kulgemise skeemi uurinud igakülgselt. Objektiivse hinnangu andmiseks oleks pidanud läbi viima paikvaatluse. Kohus jättis tähelepanuta, et korraldus nr 2-1/96 ei vasta MaaKS § 5 lg 2 punktile
- Apellandil puudub jätkuvalt juurdepääs Xxxxx x ja xx maatükile. Kuna vastustaja ei ole 4
(6)3-06-277 järginud seaduse nõudeid oma korralduse väljaandmisel, siis ei vasta antud korraldus HMS § 54 toodud nõuetele. Korralduses nr 2-1/96 on rida ebatäpsusi, millele kohus ei ole tähelepanu pööranud. Kaebaja esitas kohtule fotod, kust nähtub, et Xxxxxxx maaüksusel on valmisehitatud 2 maja. Seega on vastustaja korralduses toodud väited, et Xxxxxxx maaüksusel paikneb 2 pooleliolevat katusekorrusega ühepereelamut, ebaõiged. Samuti palus kaebaja kutsuda käesoleva menetluse raames tunnistajana H. K., kes tõendaks, et Xxxxxxx maaüksusel paiknes maja juba enne
- aastat. Nimetatud ebatäpsuste tõttu ei vasta korraldus nr 2-1/96 HMS § 54 nõuetele. Vastustaja poolt E. Evertile õiguse andmine Xxxxxxx maaüksuse erastamiseks rikub kaebaja kui maa tagastamise õigustatud subjekti huve, kuna lõplikku otsust vaidlusaluste maaüksuste (ka nende piiride) osas ei ole. Kohus ei ole nimetatud asjaolusid analüüsinud ega arvestanud.
- Maa-amet ja Toru Vallavalitsus palusid jätta kaebuse rahuldamata, jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud järeldustega ning ei hakka neid kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Isegi, kui Torgu Vallavalitsuse 16.05.2006 korralduse nr 2-1/96 suhtes esitatud tühistamiskaebuses toodud väited oleksid põhjendatud, poleks nimetatud korralduse tühistamine põhjendatud. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas eelnimetatud korraldus rikub tema õigusi olukorras, kus ta ei ole vaidlustanud Saare maavanema 17.10.2006 korraldust nr 743, millega otsustati vaidlusaluse maa erastamine E. Evertile. Kaebaja on vaidlustanud üksnes kohaliku omavalitsuse poolt antava eelhaldusakti. Selle tühistamisel jääks maavanema korraldus jätkuvalt kehtima ning mingeid kaebaja õigusi mõjutavaid tagajärgi kohtuotsusel ei oleks. Erastatava maa piiride looduses kättenäitamine ilma kaebaja osavõtuta on menetlusviga, kuid ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul ei viinud see sisuliselt õigusvastase haldusakti andmisele. Nimelt on erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku osas osaliste vahel toimunud kohtuvaidlus, kus on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et piirid on nõuetekohased. Väikesed muutused piiritähistes seoses praktilise vajadusega (nt pinnastee kulgemine mittesirgjooneliselt) ei ole sellise iseloomuga, mis tingiksid haldusasjas 3-29/2004 võetud seisukohtade ümberhindamise. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et piiride kulgemise õiguspärasust oleks õiguspäraselt saanud hinnata üksnes paikvaatluse teostamise teel. Halduskohus on põhjendatult piirdunud üksnes kaardimaterjali võrdlusega. Vastavad plaanid on piisavalt täpsed selleks, et hinnata kaebaja vastuväidete asjakohasust. Piiride vastavust maakorraldusnõuetele on hinnatud haldusasja 3-29/2004 läbivaatamisel ning ringkonnakohus neid siinkohal ei korda. Kaebaja poolt viidatud ebatäpsused korralduses ei ole sellist laadi, mis võiksid mõju avaldada korralduse õiguspärasusele. Asjaolu, millal ebaseaduslikud hooned Xxxxxxx maaüksusele 5
(6)3-06-277 ehitati ning kas need olid korralduse andmise ajal pooleli või valmis, ei oma korralduse õiguspärasuse hindamise seisukohast tähtsust. Kolmandale isikule ei erastatud maad nende ebaseaduslike hoonete juurde.
- Arvestades, et korralduse suhtes esitatud tühistamiskaebus rahuldamisele ei kuulu, ei saa rahuldada ka teisi Maa-ameti ja Torgu Vallavalitsuse vastu esitatud nõudeid. Ringkonnakohus märgib vaid, et lähteülesanded ei ole haldusaktid, mille suhtes saaks esitada tühistamisnõuet. Muus osas jääb ringkonnakohus halduskohtu poolt esitatud põhjenduste juurde ning ei korda neid. Arvestades, et erastatud maa piirid on kehtivalt kindlaks määratud, ei saa kaebaja esitada nõudeid, mis tooksid muuhulgas kaasa kohtuvaidluse esemeks mitteoleva maavanema 17.10.2006 korralduse muutmise. Kohalik omavalitsus peab kaebaja maa tagastamisel lähtuma erastatud maa piiridest ning ei saa teha nende piiridega vastuolus olevaid otsustusi.
- Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb lahendada Torgu Vallavalitsuse taotlus kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Õigusabikulude osas tuleb taotlus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole haldusorgani tavapärasest tegevusest hälbiva vaidlusega, mille puhul oleks lepingulise õigusabi palkamine põhjendatud. Rahuldamisele kuulub aga sõidukulude hüvitamise taotlus, kuna nimetatud kulu oleks kohalik omavalitsus kandnud ka siis, kui esindajaks kohtus oleks olnud ametnik. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et sõidukulud on põhjendamatult suured ainuüksi seetõttu, et kasutati lennukit. Lennupiletid (Kuressaare – Tallinn – Kuressaare) maksid 461 krooni. Bussipiletid oleksid vastavalt maksma läinud sõltuvalt vedajast 410-500 krooni. Seega on kulu lennupiletitele samaväärne. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 6
(6)