) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt
Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (
). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. KE Psünnitunnistusega on tõendatud, et KEP(sündinud XXX.a.) vanemateks on MP ja AP(tl 11). Hageja esitas kohtule hagiavalduse igakuise elatise saamiseks summas 5000 krooni 25.09.2006.a. sündinud tütre ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hageja on kohtule esitanud tõendid; päevahoiuleping nr 8010 ja selle järgi arved nr 8019, 8013, üürilepingu ja kommunaalmaksete arved, milledega on tõendanud oma kulutusi lapse ülalpidamisel. Esitatud tõenditest ja hageja esitatud kulutuste arvestusest nähtub, enam kui poole moodustavad kulud laste päevahoiule ja eluasemele (kokku 7600 krooni), sest hageja üürib elamispinda elamiseks endale ja lapsele. Hageja väitel on laste toit päevahoius nii kesine, et hommikul tuleb lapsele anda korralik hommikusöök ja õhtul samuti tuleb lapsele korralikult süüa anda, seepärast on kulutused lapse toidule 2000 krooni. Muud lapse ülalpidamiskulutused on vajalikud ja tavapärased lapse kasvamise ja arengu kulud, mis ei ole kohtu seisukohalt ülepaisutatud. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni kuus. Kostja töötab alates märtsist 2008.a. OÜ-s H ning tema keskmiseks kuu sissetulekuks on 7600 krooni (neto). Kostjal kulub kommunaalmakseteks talveperioodil keskmiselt 2000 krooni ja suveperioodil keskmiselt 3 1000 krooni. Kostjale kuulub kinnisasi XXX, mida aga ei ole kaks aastat õnnestunud müüa. Muud kinnisvara kostjal ei ole.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. 12.11.2008.a.toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja on alates juulist 2008 vahetanud töökohta ja teenib orienteeruvalt 8000 krooni (netos) kuus. Kostja kinnitas, et ta on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni kuus, samuti hoidma last oma töövabadel nädalatel kuni lapse lasteaiakoha küsimuse lahendamiseni. Kostja keskmine kuu töötasu on 7500 krooni (neto). Kostjale kuuluv kinnisvara (maatükk Raplamaal) on juba kaks aastat müügis. Kohus leiab, et kuigi lapse lapsehoiu kulud moodustavad poole hageja esitatud lapse ülalpidamiskuludest, ei ole pooled peale lahkuminekut lapse hoiu ja lasteaia koha saamise probleemidest teineteisega rääkinud ega üritanud leida lapse hoidmise võimalikke odavamaid variante kuni lapse lasteaiakoha saamiseni. Kohtuistungil kostja kinnitas oma valmisolekut lapse hoidmiseks töövabadel nädalates, samuti kostja ema võimalikku abi lapse hoidmisel. Kohtul ei ole alust kostja selles ettepanekus hagejale kahelda, kuna lapse isa vastutab samuti lapse kasvamise, arengu ja ülalpidamise eest, ning kuna poolte tegelikud varalised võimalused on küllaltki sarnased, tuleb lapse hoidmisel kasutada ka kõiki muid võimalusi peale kalli päevahoiu. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 3500 krooni tütar KEP (P ) (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.07.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a.
3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.