← Eesti

3-07-2603/18

Obsah (5)§ 99§ 61§ 6§ 98§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2603

§ 99

lg 1 p 3 alusel Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Eevi Kott Vastustaja – Tõstamaa Vallavalitsus, esindaja Anu Peterson Kolmas isik – Aino Siig Tallinna Halduskohtu 09.10.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Eevi Koti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Eevi Koti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.10.2008 otsus haldusasja nr 3-07-2603 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võib Riigikohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses (

§ 61lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Eevi Kott on Tõstamaa vallas, XXXXXX külas asuva XXXXXXXX elamu korterite nr X,X ja X (kokku 89,96% elamust) omanik. Aino Siigile kuulub 10,04% nimetatud elamust (korter nr X). 3-07-2603
  2. E. Kott esitas 01.04.1996 Tõstamaa Vallavalitsusele avalduse tema omandis oleva elamu aluse maa ostueesõigusega erastamiseks.
  3. 28.01.2003 jõudis Pärnu Halduskohtusse E. Koti kaebus Tõstamaa Vallavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning maa ostueesõigusega erastamise toimingute teostamise kohustamiseks. Pärnu Halduskohtu 05.06.2003 määrusega haldusasjas nr 3-15/2003 kinnitati E. Koti ja Tõstamaa Vallavalitsuse vaheline 27.05.2003 sõlmitud kokkulepe ning lõpetati haldusasja menetlus. Kokkuleppe kohaselt tunnistas vallavalitsus oma tegevusetust E. Koti poolt esitatud kirjalikele avaldustele mittevastamisega, samuti E. Koti õigust erastada talle kuuluva Tõstamaal, XXXXXX külas asuva majavalduse korterite X, 2/3 juurde maad ja seada korteriomand (E. Kott ja A. Siig esitasid 20.05.2003 Tõstamaa Vallavalitsusele ühisavalduse elamu teenindamiseks vajaliku maa määramiseks ja korteriomandi seadmiseks). Pooled jõudsid kokkuleppele erastatava maa suuruse (ligikaudu 1,5 ha) ning piiride kulgemise osas ning E. Kott ja A. Siig allkirjastasid 20.05.2003 korteriomandi seadmise eesmärgil erastatava maa asendiplaani.
  4. 28.08.2004 koostati piiriprotokoll, millele kirjutasid alla maa taotlejad E. Kott ja A. Siig, maamõõtja ning vallavanem.
  5. Tõstamaa Vallavalitsuse 28.09.2004 korraldusega nr 86-E määrati Tõstamaa vallas, XXXXXX külas asuva 4-korterilise XXXXXXXX elamu juurde kuuluva krundi suuruseks 18 323 m2, kinnitati moodustatava maaüksuse maksumus 998 krooni ja määrati maa ostumüügihind. E. Koti omandis oleva korteriomandi eseme juurde kuuluva maatüki mõttelise osa suuruseks määrati 3923/4361 ning maatüki mõttelise osa hinnaks 898 krooni.
  6. Tõstamaa Vallavalitsuse 03.05.2005 korraldusega nr 36 muudeti maavanema ettepanekul 28.09.2004 korraldust nr 86-E. XXXXXXXX elamu juurde kuuluva krundi suuruseks määrati 16 892 m2 ja tõsteti maatüki hinda.
  7. E. Kott esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 03.05.2005 korralduse nr 36 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 08.12.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-1295 kaebus rahuldati ja tühistati 03.05.2005 korraldus nr 36, kuna see oli vastuolus varasema kohtulikult sõlmitud kokkuleppega. Kohus märkis, et kohtulik kokkulepe ei hõlmanud mitte ainult erastatava maa suurust, vaid ka piiride kulgemist; vallavalitsus peaks jätkama menetlust lähtuvalt 28.09.2004 korraldusest nr 86E. Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2007 otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus märkis, et maavanema seisukohtadele ning varasema kohtuliku kokkuleppe õigusvastasusele tuginemine ei anna alust isikule soodsa haldusakti tühistamiseks; jõustunud kohtulahend on protsessiosalistele täitmiseks kohustuslik.
  8. Tõstamaa Vallavalitsus tühistas 09.10.2007 korraldusega nr 58 Tallinna Ringkonnakohtu eelnimetatud otsusest lähtuvalt 03.05.2005 korralduse nr
  9. Tõstamaa Vallavalitsuse 09.10.2007 korraldusega nr 59 muudeti seoses veaga maa ostumüügihinna määramisel 28.09.2004 korralduse nr 86-E punkte 5 ja 6 maa ostu-müügihinna ning maatüki mõtteliste osade hindade osas. Maa ostumüügihinnaks määrati 4274 krooni ning E. Kotile kuuluva korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa hinnaks 3845 krooni.
  10. E. Kott esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tõstamaa Vallavalitsuse 09.10.2007 korralduse nr 59 tühistamiseks, Tõstamaa Vallavalitsusele rahatrahvi määramiseks summas 10 000 krooni 05.06.2003 sõlmitud kohtuliku kokkuleppe täitmata jätmise eest ning

§ 99lg 1 p 2

(6)3-07-2603 3 alusel Tõstamaa Vallavalitsuse kohustamiseks täitma viivitamatult nimetatud kohtulikku kokkulepet. Kaebuse kohaselt on vallavalitsus alates
  1. a võtnud vastu haldusakte, mis on vastuolus kohtuliku kokkuleppega. Vallavalitsus muutis kohtulikku kokkulepet rikkudes piiride kulgemise suunda ja maatüki suurust. Vaidlustatud korraldusega nr 59 ei viidud piire vastavusse kohtuliku kokkuleppega ja see rikub kaebaja huve. Vallavalitsus muutis omaalgatuslikult piirilepet, vähendades maa pindala kaebaja kahjuks 70 m
  2. Kohtuliku kokkuleppe täitmiseks tuleb maa suurus ja piirid viia kooskõlla 05.06.2003 kohtuliku kokkuleppega.
  3. Tõstamaa Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Põhjendused: 1) Tallinna Halduskohus on 08.12.2006 otsuses haldusasjas nr 3-06-1295 märkinud, et vallavalitsus peab jätkama menetlust lähtuvalt 28.09.2004 korraldusest nr 86-E. Viidatud korraldusele eelnes maa mõõdistamine, mille tellis kaebaja, kes on 28.08.2004 allkirjastanud piiriprotokollid ning sellega nõustunud mõõdistatud maa piiride ja suurusega. 28.09.2004 korraldusega nr 86-E määrati krundi suuruseks 18 323 m2, seda korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2007 otsusest tühistas vastustaja oma 03.05.2005 korralduse nr 36 ning jätkas menetlust lähtudes 28.09.2004 korraldusest nr 86-E. 2) 09.10.2007 korraldusega nr 59 muutis vastustaja 28.09.2004 korralduse nr 86-E punkte 5 ja 6, mis käisid maa ostu-müügihinna arvestusliku osa kohta. Algses korralduses oli kahekordne tasuta elamualune pind arvutatud õuemaa hinnast, kuid õige on arvutada see üldmaksumusest lähtudes. 09.10.2007 korraldusega nr 59 ei ole muudetud maa piire ega pindala, seega ei saa viidatud korraldus rikkuda kohtulikku kokkulepet.
  4. Tallinna Halduskohtu 09.10.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaebaja soovitud erastatava maa suuruse ja piiride kulgemise osas haldusasjas nr 3-15/2003 kinnitatud kohtuliku kokkuleppe täitmiseks allkirjastasid asjaosalised 28.08.2004 piiriprotokolli. Piiriprotokolli kohaselt on asjaosalistele katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud. Maa mõõdistamise tellis kaebaja. Maa suurus on kindlaks määratud 28.09.2004 jõustunud korraldusega nr 86-E. Haldusasjas nr 3-06-1295 kinnitas kaebaja 28.09.2004 korralduse nr 86-E õiguspärasust ja vastavust kohtulikule kokkuleppele. Nimetatud haldusasjas jõudis kohus seisukohale, et vallavalitsus peaks jätkama menetlust lähtudes 28.09.2004 korraldusest nr 86-E. Seega ei saa kaebaja käesolevas asjas tugineda väitele, et 28.09.2004 korraldus nr 86-E talle ei meeldi, kuna korralduse aluseks olnud piiriprotokollil on piiride kulgemine valesti märgitud ning katastriüksuse plaan on valesti koostatud. 2) Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja väiteid selle kohta, et 09.10.2007 korralduse nr 59 vastuvõtmine oli tingitud maa ostu-müügihinna korrigeerimise vajadusest. Maareformi seaduse § 223 kehtis samas redaktsioonis nii 28.09.2004 kui ka 09.10.2007 vastuvõetud korralduse ajal, seega ei saanud kaebaja olukord vaidlustatud korralduse alusel halveneda võrreldes
  5. a korraldusega maa ostu-müügihinna määramisel. 3) Asjas ei ole tõendamist leidnud, et 09.10.2007 korraldusega nr 59 on muudetud vaidlusaluse maatüki suurust ja piire. Seetõttu ei ole tõendatud kaebaja väited selle kohta, et 09.10.2007 korraldus nr 59 on vastuolus kohtuliku kokkuleppega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES 3
(6)3-07-2603
  1. E. Koti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kohtud on eelnevates menetluses kinnitanud, et maa erastamine tuleb lõpule viia lähtuvalt kokkulepitud asendiplaanist (haldusasi nr 3-06-89). Haldusasjas nr 3-06-1295 leidsid kohtud, et kohtulik kokkulepe ei hõlmanud mitte ainult erastatava maa suurust, vaid ka piiride kulgemist. Piiriprotokolle on kaks varianti ja mõlemad kannavad 28.08.2004 kuupäeva. Piiripunktide paikapanemisel kinnitati kaebajale, et kõik on vastavuses kohtuliku kokkuleppega. Seda uskuma jäädes allkirjastas kaebaja piiriprotokolli. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut maa vähendamiseks õueala arvelt. Vastustaja poolt kohtulikust kokkuleppest mittekinnipidamisest sai kaebaja teada
  2. a.
  3. Tõstamaa Vallavalitsus peab kaebust põhjendamatuks. Kaebaja viited erinevatele kohtuasjadele on kontekstist väljarebitud ja asjakohatud. Piiriprotokolli, mille kaebaja esitas apellatsioonkaebuse juures, koostas maamõõtja ajal, mil maavanema järelevalvemenetluses leiti, et seadus ei võimalda korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks määrata kahte lahustükki. Maavanema järelevalvemenetlusega seoses andis vastustaja 03.05.2005 välja korralduse nr 36 ning selle alusel koostas maamõõtja uue piiriprotokolli ühe maatüki kohta ning samades piirides, mis olid kätte näidatud mõõdistamise järgselt 28.08.
  5. Kolmas isik A. Siig ei ole oma seisukohti apellatsioonkaebuse suhtes avaldanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Käesolevas asjas on esitatud kahesugused nõuded – kõigepealt nõuab kaebaja Tõstamaa Vallavalitsuse 09.10.2007 korralduse nr 59 tühistamist, mille puhul on tegemist

§ 6lg 2 p 1 kohase nõudega.

Teiseks nõuab kaebaja Tõstamaa Vallavalitsuse trahvimist kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest ning kompromissi viivitamatuks täitmiseks kohustamist. Kaks viimati nimetatud nõuet on seotud juba jõustunud kohtulahendi – Pärnu Halduskohtu 05.06.2003 määruse nr 3-15/2003 - täitmisega, mis tulnuks

§ 98ja 99 kohaselt lahendada määrusega.

Kuna kohtu kinnitatud kompromissi täitmisega seotu on kaebaja väidete kohaselt tihedalt seotud vaidlustatud korraldusega nr 59, protsessiosalised asjas on samad, ei ole nende nõuete menetlemine ühe haldusasjana viinud ebaõige otsuse tegemisele. 16. Kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas Tõstamaa Vallavalitsus on kohtu kinnitatud kokkuleppe täitnud või on õigus kaebajal, kes väidab, et talle ei ole maad mõõdetud neis piirides, mis kokkuleppes kokku lepiti. Pärnu Halduskohtu 05.06.2003 määrusega nr 3-15/2003 kinnitatud kokkuleppe kohaselt on korteriomandi seadmiseks määratava maaüksuse suurus ca 1,5 ha ning piirid on näidatud 20.05.2003 asendiplaanil. Kokkuleppe punkti 4 kohaselt pidi E. Kott tellima katastriüksuse mõõdistamistööd ning vallavalitsus pidi peale kaebaja poolt nõuetekohaselt vormistatud katastriüksuse toimiku esitamist vallavalitsusele andma korralduse korteriomandi seadmise kohta. Koos kokkuleppe kinnitamise taotlusega kohtule esitatud 20.05.2003 menetlusosaliste poolt allkirjastatud maaüksuse asendiplaan on mõõtkavas 1 : 10 000 ning selle pealt ei ole võimalik piiri kulgemist täpselt jälgida. Piiri kirjeldust mingite looduses äratuntavate objektide järgi kokkuleppele polnud lisatud, mistõttu asendiplaani ja korralduse nr 86-E lahutamatuks lisaks oleva katastrimõõdistamise plaani võrdlemine ei anna tõsikindlat teadmist, et katastriüksuse mõõdistamisel pole kokkulepet järgitud. Ka asendiplaani suurendamine (kaebaja esitas kohtule ka suurendatud koopia samast asendiplaanist) ei tee seda täpsemaks, sest hilisemast suurendamisest piiride plaanile kandmise täpsusaste ei muutu. Seetõttu peab ringkonnakohus kaebaja väite kontrollimisel lähtuma muudest tõenditest. 4

(6)3-07-2603
  1. Kokkuleppe p 4 täitmiseks on kaebaja pöördunud maaüksuse katastrimõõdistamiseks OÜ Maamõõdubüroo 4x4 poole ning XXXXXXXX katastriüksuse moodustamise toimiku koopia on käesoleva asja juurde võetud haldusasjas nr 3-06-
  2. Katastrimõõdistamise toimiku koopia sisaldab ka 28.08.2004 piiriprotokolli, mille E. Kott, A. Siig, maamõõtja ja piirinaabrid on allkirjastanud. Tõstamaa Vallavalitsus on kokkuleppe sama punkti omapoolseks täitmiseks andnud 28.09.2004 korralduse nr 86-E, mille kohaselt on korteriomandi seadmiseks moodustatava maaüksuse suuruseks 18 323 m
  3. Korraldus sisaldab selgitust, kuidas tasuda maatüki mõttelise osa hind ning vaidlustamisviidet. Kuigi kaebaja peab eelnimetatud katastriüksuse mõõdistamise käigus koostatud plaani kokkulepet rikkuvaks, on ta selle allkirjastanud ning esitanud vallavalitsusele korteriomandi seadmiseks. Samuti tugines kaebaja samale plaanile haldusasjas nr 3-061295, milles nõudis Tõstamaa Vallavalitsuse 03.05.2005 korralduse nr 36 tühistamist, millega vald vähendas korraldusega nr 86-E määratud krundi suurust ja piire. Piiriprotokolli kohaselt on piiripunktid nr 13, 14 ja 15, s.o piiri osa, mis kaebaja väitel ei vasta kokkuleppele, tähistatud raudtorudega. Seega ei saa tõsiselt võtta kaebaja väidet, et piiri kättenäitamisel ta ei saanud aru piiri mittevastavusest kokkuleppele ning sai sellest teadlikuks alles
  4. aastal. Piiri kulgemine pidi nii katastrimõõdistamise plaanil kui looduses olema kergesti jälgitav ning kui kaebaja tõepoolest poleks sellega rahul olnud, poleks olnud takistusi piiri vaidlustamiseks. Seepärast on ringkonnakohus seisukohal, et viimatinimetatud tõendid kinnitavad, et Tõstamaa Vallavalitsus on kokkuleppe kohaselt täitnud ning vallavalitsuse trahvimiseks ei ole alust.
  5. Kaebaja on lisaks trahvi määramisele nõudnud Tõstamaa Vallavalitsuse kohustamist 05.06.2003 sõlmitud kohtuliku kokkuleppe viivitamatuks täitmiseks.

§ 99

lg 3 võimaldab menetlusosalisel taotleda kohtuotsuse viivitamatut täitmist ka pärast vastavas asjas toimunud menetluse lõppemist, kui otsuses sellist viivitamatu täimise nõuet ei märgitud. Eelduseks on siiski asjaolu, et kohtuotsus pole veel jõustunud ega täidetud, sest jõustunud otsus tuleb

§ 98lg 1 kohaselt täita nagunii ning täidetud otsuse uuesti täitmist nõuda ei saa.

Nagu käesolevas asjas on selgunud, puuduvad käesoleval juhul mõlemad eeldused kaebaja taotluse rahuldamiseks, sest Pärnu Halduskohtu 05.06.2003 määruse nr 3-15/2003 on jõustunud ja täidetud. Seega ei kuulu rahuldamisele ka kaebaja see nõue. 19. Kaebaja leiab, et korraldus nr 59 on vastuolus kohtu poolt kinnitatud kokkuleppega, sest nimetatud korraldusega pole muudetud varasema korraldusega nr 86-E määratud maaüksuse piire ja suurust ega määratud õiget ostuhinda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus Tõstamaa Vallavalitsuse 09.10.2007 korralduse nr 59 tühistamiseks ei ole põhjendatud. Tõstamaa Vallavalitsus on korralduses selgitanud varasema korralduse nr 86-E muutmise vajadust sellega, et 28.09.2004 korralduse nr 86-E punktides 5 ja 6 oli korteriomandi seadmiseks määratud maaüksuse hind määratud vale arvutuskäiku kasutades. Tegelikult tuli maaüksuse müügihind määrata Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr 198 kinnitatud „Eluruumide erastamise korraldamine“ punkti 44 kohaselt kindlaks maa maksustamishinna alusel, arvestades maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 2 sätestatud koefitsienti 0,5 ja maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 1 sätestatud erisusi. Seega tuli maa maksustamishinna alusel määratud hind 8974 krooni korrutada 0,5-ga. Selline arutluskäik tugineb seadusele, mistõttu korraldus nr 59 on põhjendatud ja õiguspärane. Tõstamaa Vallavalitsuse 09.10.2007 korraldusega on põhjendatult muudetud 28.09.2004 korralduse õigusvastased maaüksuse hinda puudutavad punktid, kuid maaüksuse suurust ja piire, mis olid siduvalt kindlaks määratud korraldusega nr 86-E, korraldus uueks vaidluseks ei avanud. Kaebaja arvamus, et korraldusega nr 59 oleks tulnud muuta ka korteriomandi seadmiseks määratud maaüksuse piire, ei tugine seadusele. Kohalik omavalitsus uuendas haldusmenetluse üksnes korralduse nr 86-E punktide 5 ja 6 osas, kohustust uuendada menetlus maaüksuse piire ja suurust puudutavas osas vallavalitsusel käesoleva haldusasja materjalidest tulenevalt ei olnud. Maa hinna arvutuskäiku kaebaja õigusvastaseks ei pidanud, 5

(6)3-07-2603 leides üksnes, et maa ostuhind oleks pidanud olema suurem, arvestades, et tulenevalt kokkuleppest oli tal õigus korteriomandi seadmisel 70 m2 võrra suuremale maaüksusele kui korralduses nr 86-E märgitud.
  1. Kuna 09.10.2007 korralduse nr 59 tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel ei saa kohus anda hinnangut 28.09.2004 korralduse nr 86-E õiguspärasusele, ei ole kohtul võimalik lahata ka kaebaja väidet, et korraldusega määratud piir ei ole kokkuleppega kooskõlas. Selleks tuleb kaebajal esitada eraldi kaebus. Kuna see korraldus on välja antud juba
  2. a ning olnud kehtiv juba üle 4 aasta, võib kaebajal tekkida selle vaidlustamisel probleeme kaebetähtajaga. Vaidlustamistähtaja möödalaskmisel on haldusakti vaidlustamine õiguskindluse põhimõtte tagamise eesmärgil üldjuhul välistatud. Käesolevaks ajaks on möödunud nii tühistamis- kui ka õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamise tähtajad, mistõttu kaebuse menetlemine oleks võimalik üksnes juhul, kui kohus kaebetähtaja ennistaks. Tähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel – näiteks haiguse tõttu. Käesolevas asjas on tähtaega ületatud sedavõrd pikalt, et tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste olemasolu ei paista usutav. Seepärast võib etteulatuvalt öelda, et kaebaja võimalused korraldusega nr 86-E määratud maaüksuse piiride vaidlustamiseks on kasinad.
  3. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 92lg 1). Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.