← Eesti

2-09-7025/14

Obsah (10)§ 367§ 150§ 206§ 430§ 428§ 432§ 467§ 660§ 433§ 661

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Määruse tegemise tegemise aeg ja 14.mai 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasj

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 16.02.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 25, 15% krediidisummalt aastas. Kohus 25.02.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30 päeva jooksul. II. Poolte kompromissileping. 13.05.2009.a. edastas hageja kohtule poolte allkirjastatud kompromissilepingu palvega kompromiss kinnitada ja lõpetada menetlus tsiviilasjas eraldi kohtuistungit pidamata. Kompromissileping on järgmises sõnastuses: “Kompromissileping tsiviilasjas nr 2-09-7025 Käesolevaga on Rakvere 30.04.2009.a hageja BIGBANK AS (reg kood 10183757, asukoht Rüütli 23), keda esindab Taavi Vospert, ühelt poolt ning kostja V S (ik xxxx, elukoht xxxx) teiselt poolt sõlminud kompromisslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas:

  1. Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud: 1.
  2. hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 112 705, 09 krooni ja lisanduva viivise nõudes.
  3. Kostja tunnistab tingimusteta: 2.1 hageja nõuet summas 117 584, 43 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 2.1.
  4. 97 004, 69 krooni tagastamata krediidisumma, 2.1.
  5. 10 986, 90 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2.1.
  6. 9 592, 84 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 30.04.2009.a. seisuga, 2.
  7. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 5 155 krooni, millest 155 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 5 000 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.
  8. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 10 000 krooni, millest 5 000 krooni taotleb hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi Hansapanga arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse „lep nr 0600462/45st, tsiviilasi nr 2-09-7025, riigilõivu osaline tagastamine".

  1. Kostja tasub hagejale kokku 122 739, 43 krooni, millest 117 584, 43 krooni moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 5 155 krooni lepingu punktis 2.
  2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20600462455 alljärgnevalt: 4.
  3. tasudes alates 2009.a. märtsikuust kuni 2009.a. augustikuuni igakuiselt hiljemalt
  4. kuupäevaks 500 krooni. 4.
  5. tasudes võla jäägi hiljemalt 30.09.2009.a. ühekordse maksena.
  6. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist

(14)päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.
  1. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0.0689% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
  2. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
  3. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostjate vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
  4. Pooled on teadlikud, et: 9.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 9.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 9.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 9.
  8. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
  9. Käesolev leping on koostatud võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks. BIGBANK AS /allkiri nimi): Kostja (allkiri, nimi)”” III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada poolte kokkulepitud tingimustest lähtudes, kuna see vastab poolte tahtele, ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning on ka täidetav.

§ 206lg.

2 kohaselt võivad pooled lõpetada asja kompromissiga.

§ 430lg.

1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg. 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kompromissileping on esitatud kirjalikult. Seega on järgitud

§-s 430 sätestatud korda.

§ 428lg.

1 p. 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 432

järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 150lg.

2 p. 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on 13.02.2009.a. maksekorraldusega nr. 92003371 arveldusarvelt nr. 10002006454004 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2900072136, tasunud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 Eesti Ühispangas riigilõivu 10 155 krooni selgitusega ”0600462/45st-2, V S, RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest”. Seega on põhjendatud hageja BIGBANK ASle tagastada pool tema tasutud riigilõivust summas 5077, 50 krooni.

§ 467lg.

5 kohaselt kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 660lg.

1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

§ 433lg.

1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 661lg.

2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest arvates.

§ 661lg.

4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud edasikaebamise tähtaega lühendada 5 päevani. Kohus lähtus poolte tahtest ja juhindus

§-de 430-433, §-de 464-465, § 467 lg. 5, § 660 lg. 1, § 661 lg. 4 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus

  1. augustil 2009.a Nooremreferent 20.05.2009.a Vigade parandamise määrus : RESOLUTSIOON: S.Tooming I.Golubev I.Golubev
  2. Viru Maakohtu
  3. mai 2009.a. kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.
  4. teha parandus, lugedes õigeks märtsikuu asemel kostja kohustuse tasuda alates
  5. a. maikuust kuni
  6. a. augustikuuni igakuiselt hiljemalt kuu 30-ndaks kuupäevaks vähemalt 500 krooni.
  7. Muus osas jätta kohtumääruse resolutsioon ja sisu muutmata. Kohtumäärus jõustus
  8. augustil 2009.a Nooremreferent I.Golubev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.