3-09-478/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-09-478 Määruse kuupäev 02.06.2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt tekitatud kahju tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetada haldusasja nr 3-09-478 menetlus.
2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada kaebuse esitajale XXX riigilõiv summas 2758.63 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa) krooni ja 63 senti.
3. Määrus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
4. Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja vastustajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et Riigimetsa Majandamise Keskus on tekitanud temale kahju vähemalt 55 172.60 krooni ulatuses. Kaebuse kohaselt arestiti 2004.aastal kriminaalasja nr 0494230038 raames kaebaja omandis oleval maaüksusel metsamaterjal ja anti Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) vastutava hoiu korraldamiseks. 2004.aastal tegi Viru Ringkonnaprokuratuur nii Keskkonnainspektsioonile kui ka Ida Politseiprefektuurile korralduse, mille kohaselt Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond pidi koostöös RMK-ga korraldama metsamaterjali ülestöötamise, hindamise ja arestitud metsamaterjali vastutavale hoiule andmise. 2004.aastal alustas RMK metsamaterjali ülestöötamist, mis lõpetati 15.12.2004 seoses halvenenud ilmastikutingimustega. Selleks ajaks oli osa metsamaterjali üles töötatud ning osa jätkuvalt metsas. 1 05.01.2005 OÜ Metsaekspert poolt koostatud spetsialisti arvamuse kohaselt oli Villemi maaüksusele koondatud virnastatud ümarmetsamaterjalide hulk 855 tm. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna teabekirja kohaselt oli 2005.aasta veebruaris Villemi kinnistul veel vähemalt 150 tm ülestöötamata metsamaterjali 02.03.2005 müüs Keskkonnainspektsioon 750 tm metsamaterjali OÜ-le Banneks. Seega on OÜ Metsaekspert poolt hinnatud metsamaterjali ja OÜ-le Banneks edasi müüdud metsamaterjali kogust vahe 105 tm, mida kellelegi edasi ei võõrandatud ning milline kogus puitu jäi metsa. Asja materjalidest nähtuvalt tegi 17.10.2005 Jõhvi Politseiosakonna politseiinspektor G.Latt prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millega lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 0494230038 seoses asjaoluga, et puudus kriminaalmenetluse alus. Kaebaja leiab, et RMK poolt on talle tekitatud kahju vähemalt 55 172.60 krooni ulatuses, sest 105 tm metsamaterjali edasi ei müüdud ja see jäi Villemi maaüksusele ning hävis. Vastustaja –RMK- kirjaliku arvamuse kohaselt tuleb kaebetähtaja kulgemise alghetke kindlaksmääramisel lähtuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kaebuse tähtaja regulatsioonist. HKMS § 9 lg 4 ja RvS § 17 lg 3 kohaselt hakkab kaebetähtaja kulgemine päevast, mil kaebuse esitaja kahju tekitamisest ja kahju põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, seega ilmselt kriminaalasja menetluse alustamisest teadasaamisest arvates. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse avalik-õiguslikus suhtes haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust või selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Riigivastutuse seaduse (RvS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kohus on seisukohal, et kuna kriminaalasja menetlus lõpetati 17.10.2005, siis möödus kahju hüvitamise nõude tähtaeg 17.10.2008, kuid kaebus esitati kohtule 27.02.2009, seega on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Kohus on seisukohal, et kuigi kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuivõrd tähtaja möödalaskmise tingis mõjuv põhjus – vajadus ja soov enda õiguste kaitseks kriminaalmenetluse raames, ei ole ta välja toonud ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei ole kahju hüvitamise nõuet esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Asjaolu, et kaebaja on pidanud kahju tekitamisest arvates kuni käesoleva hetkeni võimalikuks enda õiguste kaitset kriminaalmenetluses, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks ei ole, siis tuleb antud asjas menetlus lõpetada HKMS § 12 lg 3 alusel ja kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 2758.63 krooni tuleb tagastada HKMS § 84 lg 4 p 4 alusel. Maare Aloe kohtunik 2 3