Obsah (7)
§ 101§ 108§ 396§ 397§ 401§ 113§ 100KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja numbe
§ 101
lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist.
§ 108
lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
§ 396
lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning
§ 397
lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi.
§ 401
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 401
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi.
§ 113
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist. 2
(3)2-08-13116
- Kuna kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud, siis on asjas omaksvõtuga tõendatud (TsMS § 231 lg 2,4), et poolte vahel on sõlmitud krediidileping , mille alusel väljastati kostjale krediidi kasutamiseks kaks krediitkaarti: nr XXX, mida kasutas AS ja nr XXX mida kasutas AÕ, sh mõlemad kasutuslimiidiga 100 000 krooni kuus. Vaidlust pole ka selles, et pooled on lepingus kokkulepingud igakuise kasutatud krediidi tasumise tähtajas selliselt, et eelmises kuus kasutatud krediidisumma tuleb tasuda pangale tagasi vastavalt järgmise kuu
- kuupäevaks ning samuti on kokku leppinud maksetähtaja rikkumise korral viivises 0,2% päevas. Vaidlus puudus ka selles, et kostja kasutas ASi kasutuses oleva kaartidega krediiti ja tegi tehingud 07.09.07-15.11.07 ning kostja kasutas krediiti AÕ kasutuses oleva kaardiga 07.09.07 -03.12.
- Kokku kasutas kostja krediiti eelmärgitud kaartidega 208832,67 krooni, milles samuti vaidlus puudus ning et krediit on lepingus kokkulepitud tähtajaks maksmata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooltel oli leping, lepingus oli kokkulepitud kohustuse täitmise tähtaeg, kostja kasutas krediiti summas 208832,67 krooni, kuid ei maksnud seda kokkulepitud tähtajaks hagejale tagasi, mis on lepingust tuleneva kohustuse rikkumine
§ 100tähenduses ja kostja on seega kohustuse täitmisega viivituse.
7. Vaidlus puudus ka selles, et hageja ütles kostjaga lepingu üles vastava kirjaliku avaldusega 20.02.08, mis on lubatav kohustuse rikkumise korral
§ 101
lg 1 p 4 alusel, sest kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu üles öelda. Seega on tõendatud, et pooltevaheline leping on lõppenud. 8. Kuna kostja on kohustust rikkunud ja on kohustuse täitmisega viivituses, leping on ülesütlemisega lõppenud, on hageja õigustatud nõudma võla tasumist
§ 101
lg 1 p1 ja 108 lg 1, § 369 lg 1 ja 401 lg 1, 3 alusel, st saadud krediidi tagastamist ning
§ 113
lg 1 ja 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel õigustatud nõudma lepingus kokkulepitud viivist. Vaidlus puudus ka selles, et seisuga 20.05.08 on viivis 208832,67 krooni ja seega on märgitud asjaolu tõendatud.
- Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamisele kuuluva krediidisumma 208832,67 krooni ja seisuga 20.05.08 sissenõutavaks muutunud viivist 56872,56 krooni.
- TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt viivise protsendina. Hageja märkis, et viivis on 0,2% päevas ja palus välja mõista viivise aastas 72% ulatuses. Kui viivis on päevas 0,2%, siis on see aastas 73%, kuid kohus on piiratud hageja nõuetega ja väidetega, ja seega tuleb viivis välja mõista põhivõlalt alates 20.05.08 kuni põhivõla rahuldamiseni hageja poolt nõutavas ulatuses - 72% aastas.
- Hagi kuulub seega rahuldamisele. Kuna kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, luges kohus hageja poolt hagis esiletoodud väited kostja omaksvõtuga tõendatuks ja selle tõttu ei pea kohus andma hageja esitatud tõenditele täiendavat hinnangut.
- Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hageja hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohtunik 3
(3)