KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 21.01.2009.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-08-66272 N K hagi V K vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: N K (isikukood XXX elukoht: XXX) Kostja: V K(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise 15.12.2008.a. aeg Kohtuistungil osalejad Kostja V K Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Suurendada Harju Maakohtu 14.08.2006.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr. 2-06-8360/33 V K väljamõistetud elatist. Välja mõista V K igakuine elatis poja GK (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2500,- krooni kuus alates 09.10.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema N K kasuks, õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub kohtu poolt määratud elatist GK ülalpidamiseks suurendada, kuna elu on kallim kui eelmisel aastal. Laps on tihti haige ja vajab palju ravimeid. Kulutusi tuleb teha ka erakoolitusele ja toidule. Hagejat aitab tema ema, aga ka tema palk ei ole suur. Hageja töötab osalise koormusega kuutöötasuga 2000 krooni kuus. Hageja soovib elatist suurendada 3000,kroonini kuus. Kostja vastuväited Kostja nõustub, et elu on kallimaks läinud ja on nõus elatisraha suurendamisega kuni 2500,kroonini. Samas ei ole kostja nõus hageja poolt koostatud lapse vajaduste loeteluga. Kostja arvates on liiga suured lapse sidekulud 500 krooni ja kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 1200 krooni. Kostja soovib, et laps hakkaks elama koos temaga, kus lapsel oleksid loodud kõik lapsele vajalikud tingimused. Kostja aitab ka oma vanemat last, kes on 17 aastane ja õpib kostja perega. kui viibib Eestis, siis elab koos Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Harju maakohtu 14.08.2006.a. tagaseljaotsusega on kohus välja mõistnud V K igakuise elatusraha 2000 krooni XXX.a. sündinud poja GK ülalpidamiseks alates 01.01.2006.a. kuni poeg GK täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras, lapse ema Natalisa K kasuks. PkS § 61 lg3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud lapse elatise suurendamist lapse vajaduste suurenemisega ja seoses elukalliduse tõusuga. Hageja on loetlenud lapse ülalpidamiskulud. Kohus loeb mõistlikeks vajalikeks kulutusteks kuus: eluasemekulud 600 krooni, kulutused toidule 2000 krooni, sidekulud 50 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni, kulutused hügieenitarvetele 150 krooni, kulused huvikoolile 500 krooni kuus, kulutused riietele ja jalanõudele 400 krooni, muud võimalikud kulutused 100 krooni. Kokku kulub lapsele kuus 4300,- krooni. Kohus nõustub kostjaga, kes peab väikelapse sidekulu 500,- krooni kuus ülepaisutatuks, kuna lapsel puudub telefon. Samas ei nõustu kohus kostjaga, et ema võiks lapsega elada ühetoalises korteris, kuna lapse kasvades on igati mõistlik, kui lapsel on oma tuba. Kohus leiab, et nimetatud summaga (4300,- krooni) on lapse vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning elatise väljamõistmisel tuleb jagada lapse ülalpidamiskulud pooleks. Hageja ei ole hagiavalduses põhjendanud, miks ta töötab osalise koormusega. Hagejal on võimalus töötada täiskohaga, sest lapse haiguse ajal on emal õigus ravida last kodus ja saada haigushüvitist. Kostja on nõus kandma lapse ülalpidamiskuludest 2 500,- krooni, mis ongi pool lapse ülalpidamiskuludest. Hageja on esitanud kohtule arve mudilaste loovusstuudio eest summas 530,- krooni, kuid arve on esitatud kolme kuu eest. Elatis tuleb suurendada alates hagi kohtusse esitamisest. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Laps elab käesoleval ajal ema juures. Lapse elukoha muutmiseks tuleb kostjal esitada iseseisev hagi. Maie Seppo kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.