2-09-1370/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks

1. märts 2009.a. Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-1370 Tsiviilasi V M hagi V M vastu elatise väljamõistmiseks 22 500 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: V M (IK xxx, elukoht xxx), Kostja: V M (IK xxx, elukoht xxx). esindajad Kostja lepinguline esindaja O Sobko (Markus Õigusbüroo OÜ ). Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2009 RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista V M elatis 2 500 krooni kuus V M kasuks E M ülalpidamiseks alates 01.03.2009.a kuni E M täisealiseks saamiseni s.o XXX.a.
5. Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päE jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue V M esitas 13.01.2009 Harju Maakohtule hagi V M vastu elatise saamiseks poolte ühise lapse E M (sünd 20.03.2002) ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja seadusest tulenevalt ülapidamiskohustust ning vabatahtlikult elatist ei maksa. Hagiavalduse kohaselt kulub lapse vajaduste katmiseks kuus 4 950 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 3 000 krooni, millele lisandub tulumaks so kokku 3 630 krooni alates hagi esitamisest so 13.01.
6. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja on seisukohal, et ta on tütre ülapidamisest pidevalt osa võtnud ja toetanud teda materiaalselt. Kostja maksab regulaarselt lapse lasteaia ja eelkooli arveid, ostab tütrele riideid ning mänguasju. Kostja väidete kohaselt soovis hageja pärast abielulahutust, et kostja ei maksaks hageja kontole elatisraha kindlas summas vaid toetaks last just eelpoolmainitud viisil. Kostja nõustus hageja kasuks alates märtsikuust elatisraha summas 2 500 krooni igakuiselt tütre E ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungile hageja ei ilmunud. Hageja teatas kohtule, et palub asja arutada ilma tema kohalolekuta ning ta on nõus kostja poolt pakutud elatise summaga. Kostja ja tema lepinguline esindaja jäid kohtuistungil kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja seisukoha, uurinud poolte poolt kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule esitatud E M sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (tlk 8). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Pooled on jõudnud üksmeelele, et elatis tuleb välja mõista ning elatise suuruseks tuleb pidada 2 500 krooni kuus alates märtsist
7. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimumelatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Kohus leiab, et poolte poolt kokkulepitud summa 2 500 krooni vastab seaduses kehtestatud nõudele. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, muud menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Meelis Eerik Kohtunik 2