Leppetrahvi ei saa nõuda, kuna kokkulepe sõlmiti võlgnevuse ajatamise kohta. Kokkuleppe punktist 2 ei nähtu, millise ajavahemiku eest on arvestatud intress ja viivis. 2 Nõude loovutamise järel uuel võlausaldajal on senise võlausaldaja õigused ja kohustused, sh senise võlausaldaja õigused viivisele ja leppetrahvile. Uuel võlausaldajal ei ole õigust sõlmida võlgnikuga selliseid kokkuleppeid, mis oluliselt muudavad algset lepingut ja kahjustavad võlgniku õigusi. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt intressi 25 % aastas ja leppetrahvi summas 7000 krooni, kuna algse lepinguga limiidilepingu kohaselt intressimääraks oli 19 % aastas ja leppetrahvi suuruseks 1000 krooni. Kogu limiidisumma kuulub tagastamisele 24.05.2011.a. Kokkuleppes märgitud võlasumma 23 472,69 krooni sisaldab viiviseid ja intresse.
sätetega on vastuolus intresside ja viiviste arvestamine viivistelt ja intressidelt.
lg 6 keelab viivise nõudmise intressiga tasumisega viivitamise korral ning laenusaaja peab maksma viivist üksnes põhivõla osamaksete (mitte neilt arvestatud intressi) tasumisega viivitamise aja eest. AS Sampo Pank teatas kostjale, et järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäev saabus 01.05.
) § 402 tunnustele vastav tarbijakrediidileping. Hageja kohtuistungil väitis, et pooltevaheline kokkulepe on iseseisvaks nõude aluseks, tegemist on võlatunnistusega. Kostja kirjalikus vastuses leidis, et sai kokkuleppe sõlmimisel aru, et leppis kokku üksnes võlgnevuse graafikujärgses tasumises.
lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus, või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kuna kokkuleppes kajastatud kostja võlgnevus hageja ees algselt pärineb tarbijakrediidilepingust, hageja sõlmis kokkuleppe oma majandus- või kutsetegevuse raames, kokkuleppe eesmärgiks oli maksetähtpäeva edasilükkamine ning ette on nähtud intressi tasumine, vastab ka kokkulepe kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele. Seetõttu ei ole õige hageja seisukoht, et pooltevahelisele kokkuleppele kui uuele kohustusele tarbijakrediidi sätted ei kohaldu.
lg 2 mõttes, samuti ei ole kokkulepe
Mõlemad pooled pidasid silmas üksnes olemasoleva võlgnevuse ajatamist. Et ka hageja tõlgendas kokkulepet üksnes olemasoleva võlgnevuse tasumise maksegraafikuna, tõendab muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse avaldus, milles hageja märgib, et hagejat võla sissenõudmisel esitanud Incure Inkasso Agentuur OÜ sõlmis kostjaga kokkuleppe võla tasumiseks maksegraafiku alusel. 4.
lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele (
lg 2).
lg 3 kohaselt nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Kostja ei ole hageja õigust loovutatud nõudele vaidlustanud. AS-i Sampo Pank 17.04.2008 lepingu ülesütlemise teates (tl 27) oli kostja võlgnevuse suuruseks märgitud 16 564,42 krooni koos limiidi summa, intressi, viiviste ja võla sissenõudmise kuludega, nõude koostisosi summaliselt ära näitamata. 16.06.2008 nõude loovutamise teatises loovutatud nõude suurust nimetatud ei ole. Kostja väidetel ei ole ta 17.04.2008 ülesütlemise teadet ja 16.06.2008 teatist kätte saanud, kostja need väited on usutavad, sest teated on saadetud Samas on kostja kätte saanud hageja kutse võlgnevuse tasumiseks toimunud läbirääkimistele ja oli seega nõude loovutamisest teadlik hiljemalt 21.07.2008 kokkuleppe sõlmimise ajaks. Vastavalt § -le 170 on loovutamine kostja suhtes toimunud. Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (
lg 1 kohaselt õigus kokkuleppest kui tarbijakrediidilepingust taganeda kokkuleppe sõlmimisest 7 päeva jooksul. Sellisel juhul tulnuks kostjal kogu võlgnevus
Tarbijakrediidilepingu ülesütlemist võimalust tarbijale seaduses ette ei nähta. Krediidilepingust taganemise või lepingu ülesütlemise aluseks ei saa olla põhjendus, et kostjal puuduvad kokkuleppe edasiseks täitmiseks rahalised vahendid. Eeltoodu alusel on kostja 03.12.2008 kokkuleppe ülesütlemise avaldus tühine materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu. 7. Kohus leiab, et kokkulepe on tühine osas, milles nähti ette kostja kohustus tasuda võlgnevuselt intressi 25 % aastas. Õige on kostja seisukoht, et intresside arvestamise õigus lõppes lepingu ülesütlemisel 17.04.2008.a.
lg 3 järgi juhul, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra.
§ -st 421 tulenevalt on sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Võlgnevuse ajatamiseks sõlmitud kokkuleppes sätestatud intressi on hagejal õigus nõuda viivitusintressina järelmaksulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise aja eest, mitte
lg 1 kohase intressina raha kasutamise eest.
lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksetega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatust kõrgema määraga viivist.
lg 1 kolmanda lause kohaselt on viivisemääraks lepingus kokkulepitud intressimäär, kui see on seaduses sätestatust kõrgem. Kohus leiab, et eeltoodud sätetes on silmas peetud, et viivisemäär tuleneb samast lepingust, millest tulenevate maksetega on viivitatud.
lg 1 mõttes intressimäära ei saa kokku leppida pärast maksete võlgnevuse tekkimist eraldi lepingus. Lisaks sätestab
Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt on tühine kokkuleppe punkt 2.1.
Limiidilepingus ja kokkuleppes on leppetrahv samuti ette nähtud juhuks, kui kostja võlgnetavate maksete tasumisega viivitab.
lg-st 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
9. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et AS-l Sampo Pank oleks tekkinud kostjapoolse lepingurikkumise tõttu kahju 4798 krooni. Kostja on nõude tõendamatusele tuginenud 11.02.2009 kirjalikus vastuses, kuid hageja ei pidanud vajalikuks täiendavaid tõendeid esitada. Esitatud 17.04.2008 lepingu ülesütlemise teate kohaselt on kostja kohustustena panga ees nimetatud üksnes võlgnevust summas 16 564,42 krooni, mis sisaldab limiidisummat, intresse, viiviseid ja võla sissenõudmise kulusid ning on viidatud kostja kohustusele tasuda kuni võlgnevuse tasumiseni viivist 19 % aastas ning täiendavalt võla sissenõudmisega kaasnevad kulud vastavalt panga hinnakirjale 500 krooni. Nõude loovutamise teates 16.06.2008 ei ole nimetatud, et loovutamisega seoses tekkis pangal täiendavaid kulusid ning kostja peab need hüvitama. Samuti ei ole pank teatanud mingi muu kahju tekkimisest seoses kostja kohustuste rikkumisega. Kostjal ei ole sellises olukorras võimalik tõendada kahju puudumist muul viisil, kui vastuväitega nõude tõendatusele, mida kostja on ka teinud. Hageja ei ole kostja vastuväiteid ümber lükanud. Tulenevalt
lg-st 5 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju viivist ületavas ulatuses, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Hageja ei ole viivist ületava kahju olemasolu ja selle suurust tõendanud ning kohus asub seisukohale, et kokkuleppes 4798 krooni nõudmine kostjalt oli alusetu. 10. Limiidilepingu järgi oli limiidisummaks 15 000 krooni. Limiidilepingu üldtingimuste punkti 5.9 kohaselt pangal oli õigus ilma kliendi täiendavate volitusteta debiteerida limiidikontot panga hinnakirjajärgsete teenustasude, muude limiidi kasutamisega seonduvate kulude ning pangale tekitatud kahjude võrra. Mingit kahju tekkimise pangale, peale võla sissenõudmiseks kulutuste tegemise vajaduse ei ole esile toodud. Limiidikonto väljavõttest nähtuvalt debiteeriti kostja kontot tasumisele kuulunud intressimaksete osas ning need arvestati võlgnevuse lõppjäägi hulka lisaks lepingujärgsele limiidile. Seega sisaldab limiidikonto lõppjääk limiidisummat 15 000 krooni ning 1564,42 krooni moodustustavad intress, viivised ja võla sissenõudmise kulud, nagu on märgitud panga ülesütlemisteates. Võlgnevuse summat kululiikide kaupa ei ole hageja ega AS Sampo Pank välja toonud, kuid sellises summas võlgnevust on kostja tunnistanud, välistades seejuures summalt 1564,42 viiviste ja intresside nõudmise õiguse.
Samuti ei näe seadus ette õigust nõuda viiviseid viiviste tasumisega viivitamise korral. 11. Eeltoodut arvesse võttes on tõendatud, et hagejal oli 21.07.2008 maksegraafiku koostamisel õigus nõuda kostjalt 16 264,42 krooni tasumist ning alates nõude loovutamisest 09.06.2008 viivist 19 % aastas üksnes 15 000 kroonise põhivõla tasumisega viivitamise eest. 19% aastas on 0,052 % päevas. Võla loovutamisest 09.06.2008 kuni maksegraafiku koostamiseni 21.07.2008 42 viivitatud päeva eest sissenõutavaks muutunud viivisesumma oli 42 päeva x 15 000 krooni x 0,052 % = 327,6 krooni. Seega maksegraafiku 21.07.2008 vormistamise seisuga oli kostja õiguslikult põhjendatud ja tõendatud võlgnevus hageja ees koos sissenõutavaks muutunud viivistega 16 592,02 krooni. Arvestades kostja poolt maksegraafiku alusel tehtud makseid ning limiidilepingus ja
lg-s 8 sätestatud nõuete täitmise järjekorda, on kostja võlgnevuse jäägi kujunemine järgmine: 15.08.2008 võlgnevuse jääk koos sissenõutavaks muutunud viivistega 16 787,02 krooni (sh summalt 15 000 krooni kogunenud viivised 25 päeva eest perioodil 22.07.2008 – 15.08.2008 summas 195 krooni), kostja tasus 4202,33 krooni, mille arvel tuleb lugeda tasutuks võla sissenõudmise kulud, intress ja viivised summas 1564,42 krooni ning pärast nõude loovutamist 6 sissenõutavaks muutunud viivised 522,6 krooni, kokku 2807,02 krooni ning põhiosa katteks 1395,31 krooni. Seisuga 15.09.2008 oli põhiosa võlgnevus 15 000 – 1395,31 = 13 604,69 kr. Perioodil 16.08.2008 – 15.09.2008 kogunenud viivised 31 päeva x 13 604,69 kr x 0,052 % = 219,30 kr. Kostja tasus 4202,33 krooni, millest 219,30 kr viivised ja põhiosa katteks 3983,03 kr. Seisuga 15.10.2008 oli põhiosa võlgnevus 13 604,69 – 3983,03 = 9621,66 krooni. Perioodil 16.09.2008 – 15.10.2008 kogunenud viivised 30 päeva x 9621,66 kr x 0,052 % = 150,09 kr. Kostja tasus 4202, 33 kr, millest 150,09 kr viiviseid ja põhiosa katteks 4052,24 kr. Seisuga 16.10.2008 oli kostja põhivõla jääk seega 9621,66 kr – 4052,24 kr = 5569,42 kr. Rohkem makseid ei ole kostja teinud. Lepingule vastava viivisemääraga maksegraafiku jätkuval täitmisel oleks kostja pidanud 15.11.2008 tasuma hagejale viiviseid 31 päeva x 5569,42 kr x 0,052 % = 89,779 kr ning seega oleks 15.11.2008 seisuga 4202,33 kroonise makse tegemise järel põhivõla jääk olnud 5569,42 – 4112,56 = 1456,86 kr. Sellelt summalt tulnuks järgmise graafikujärgse makse tegemise ajaks 15.12.2008 tasuda viiviseid 30 päeva eest summas 22,727 kr, kokku kuulunuks 15.12.2008 tasumisele 1479,59 kr, mis on tunduvalt väiksem graafikusse märgitud maksesummast ja seega oleks 15.12.2008 viimase maksega võlgnevus tasutud. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus saada pärast 15.10.2008 graafikujärgset makset kostjalt makseid veel summas kokku 5681,93 kr (sh põhivõla jääk 5569,42 kr ja viivised 112,51 kr). Seega on kostja võlgnevus hageja ees 5681,93 kr, mitte hagiavalduses märgitud 12 606,01 krooni. 12. Hageja taotleb kostjalt välja mõista maksegraafikujärgse võlgnevuse ning leppetrahvi. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja võlgnevuse 5681,93 krooni. Leppetrahvi väljamõistmise osas jätab kohus hagi rahuldamata, kuna nõudel ei ole seaduslikku alust. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse vaidluse asjaolusid, eelkõige seda, et kostja on põhivõlgnevust osaliselt tunnistanud ning juba enne kohtusse pöördumist vaidlustanud hageja nõude seaduslikkuse osas, milles ka kohus jättis hagi rahuldamata; kostja pakkus enne hagi esitamist hagejale kokkleppe ülevaatamist ning hageja oli 02.04.2009 kohtuistungil oli valmis sõlmima kostjaga kompromisslepingu, on kohus seisukohal, et vaidlust oleks olnud võimalik lahendada kohtuväliselt. Eeltoodu alusel peab kohus õigeks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Heli Käpp Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.