← Eesti

2-08-53316/5

Obsah (11)§ 468§ 416§ 142§ 472§ 407§ 444§ 367§ 1741§ 175§ 138§ 143

Tsiviilasi nr: 2-08-53316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Ele Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 28 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama

§ 416lg 1-2 sätestatule.

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§ 142

.

§ 472lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, 1

(3)Tsiviilasi nr: 2-08-53316 lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 11.08.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.03.2002.a eluruumi üürilepingu . Lepingu objektiks oli korter aadressil Xxx. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, tasudes temale esitatud arveid osaliselt või jättes need tasumata ning võlgneb seetõttu hagejale kokku 11 566,46 krooni, millest 9736,80 krooni on põhivõlg ja 1829,66 krooni viivis. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja 11 566,46 krooni. Samuti on hageja palunud mõista kostjat välja viivise 0,15% põhivõlalt päevas alates 11.08.2008.a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni, menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu 200 krooni, postikulu 69 krooni, rahvastikuregistri andmebaasist andmete saamise eest 25 krooni ja lepingulise esindaja tasu 900 krooni. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi avalikult kättetoimetamisest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.03.2009.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lõikele 5 loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 2

(3)Tsiviilasi nr: 2-08-53316 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 367

esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 11 566,46 krooni, millest 9736,80 krooni moodustab põhivõlg ja 1829,66 krooni viivis. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,15% põhivõlalt päevas alates 11.08.2008.a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 1741

lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 143

p 5 on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulud asja läbivaatamise kulud. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 7850 krooni, millest 1250 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv, 200 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumentide avaldamise eest tasutud riigilõiv ja 6500 krooni hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et menetluskulude välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks mõista kostjalt väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumentide avaldamise eest riigilõivu 200 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. Eeltoodust juhindudes peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumentide avaldamise eest riigilõivu 100 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 2094 krooni. Ele Liiv Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.