3-08-2456/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2009, Jõhvi 3-08-2456 O. M kaebus Narva Muusikakooli atesteerimiskomisjoni 05.11.2008 otsuse nr. 18 õigusvastaseks tunnistamiseks, tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. märts 2009 O. M, tema esindaja Irina Bušujeva ning Narva Muusikakooli esindaja Pyotr Nyakk Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 05.11.2008 vormistati Narva Muusikakooli atesteerimiskomisjonis otsus nr. 18 (tl. 24), millega keelduti O. M vanempedagoogi ametijärgu omistamises põhjendusel, et ta ei vasta haridusministri 02.10.2002 määrusega nr. 69 kehtestatud „Pedagoogide atesteerimise tingimuste ja korra“ § 4 punktide 4, 5, 6, 7, 8, 11, 12, 13 ja 14 nõuetele. 08.12.2008 esitas O. M Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl.2-12) ning palus otsus õigusvastaseks tunnistada, täielikult tühistada ning kohustada komisjoni tema taotluste uuele läbivaatamisele. Kaebaja väitis, et on 14.10.2003 ja 16.11.2007 esitanud taotlused vanempedagoogi ametijärgu saamiseks, kirjeldas neile eelnenud ja järgnenud sündmuste käiku ning väitis, et peale viimast atesteerimiskomisjoni otsuse kohtulikku tühistamist pole komisjon tema esimest avaldust uuesti läbi vaadanud. Teise taotluse osas leidis kaebaja, et seda ei vaadatud sisuliselt läbi, mingeid seaduslikke aluseid vanempedagoogi ametijärgu omistamisest keeldumiseks pole ning vastav otsus ei ole proportsionaalne, sisaldab kaalutlusvigu ja on põhjendamata. Seejuures kirjeldas ta enda vastavust kõigi otsuses märgitud sätete osas ning väitis, et atesteerimiskomisjon jättis esitatud 1 dokumendid analüüsimata ja tegi nendega vastuolus oleva otsuse. Narva Muusikakool ei nõustunud oma kirjalikus vastuses (tl.177) kaebusega ning väitis, et O. M varasema taotluse menetlemine lõpetati seoses uue esitamisega. Veel väideti, et otsuse tegemisel võeti arvesse kohtuotsuses toodud puudusi ning lisati, et kaebajale vanempedagoogi ametijärgu omistamata jätmise põhjused on toodud atesteerimiskomisjoni protokollis. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kaebuse väidete ja taotluse juurde ning esitasid riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega tekkinud kokku 8841,22 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ja seisukohad kõigi otsuses ära märgitud punktide suhtes. Narva Muusikakooli esindaja jäi samuti kirjaliku vastuse juurde, esitas punktide kaupa oma seisukohad ning väitis, et võimalus asja uueks läbivaatamiseks puudub, sest vaidlustatud otsuse aluseks olev haridusministri määrus ei reguleeri enam huvikoolide pedagoogide atesteerimist. KOHTU PÕHJENDUSED Huvikoolide pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord oli vaidlustatud otsuse vormistamise ajal reguleeritud haridusministri poolt 02.10.2002 vastu võetud määrusega nr.
4. Selle § 7 lg. 1 kehtestab, et vanempedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel õpetajale, kes vastab sama määruse § 4 punktides 1 ja 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt viimased kolm aastat pedagoogi või vanempedagoogi ametijärku omades tulemuslikult pedagoogina töötanud ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet sama paragrahvi punktides 4-14 nimetatud nõuetest. Vaidlustatud otsuse kohaselt on O. M puhul täitmata punktide 4, 5, 6, 7, 8, 11, 12, 13 ja 14 nõuded. Punkt 4 nõuab, et vanempedagoogi ametijärgu saamiseks peab olema omandatud teadus- või kutsekraad hariduse valdkonnas. Kaebaja esindaja tunnistas kohtuistungil, et tema volitajal sellist kraadi pole (tl. 190). Punkt 5 kohaselt peab atesteeritav olema juhendanud õpetajakoolituse raames pedagoogilise praktika läbijaid või noorempedagooge. Kehtestatust tuleneb täiesti üheselt, et tegemist peab olema just õpetajakoolitusega ja mistahes muu juhendamine, sealhulgas ka konkurssi korraldamise või meistriklassi läbiviimise käigus toimuv osalevate õpilaste õpetajate juhendamine, ei lähe arvesse. Komisjoni väidetel pole Narva Muusikakoolis noorempedagooge ega ole olnud ka praktika läbijaid (tl. 180). Kohtuistungil möönis kaebaja esindaja, et õpetajakoolituse raamides ei ole juhendamist toimunud ja sama kinnitavad ka O. M enda selgitused (tl. 190). Punkt 6 nõuab osalemist õppeasutuse arendustegevuses. Seejuures ei ole määruseandja silmas pidanud õpilaste arendamist, koolile seatud eesmärkide ega atesteeritava ametikohast tulenevate igapäevaste kohustuste täitmist. Kaebaja enda väidetel pole ta aru saanud, mida õppeasutuse arendamine tähendab ning see nähtub ka tema selgitustest, viidetest ja sellest, et ühtegi arvestatavat väidet ega tõendit oma osalusest Narva Muusikakooli kui õppeasutuse arendamisse pole ta esitanud (tl. 191). Kindlasti ei ole selleks kaebuses viidatud kutse osaleda rahvusvahelisel festivalil. Samas ära nimetatud konkursside ja muude ürituste korraldamine, näituse stendide vormistamine, filmide näitamine (tl. 6-7) aga on käsitletav vaidlustatud otsuse kohaselt täidetuks loetud punktide 9 või 10 all nimetatud õpilasürituste, -võistluste või -näituste korraldamise ning neis esinenud õpilaste juhendamisena. Punkti 7 kohaselt peab vanemõpetaja ametijärgu saaja olema autori või kaasautorina koostanud pegagoogilise uurimistöö või retsenseerinud seda. Tartu Ülikooli tõendi nr. 2126 (tl. 61) kohaselt on Olga Müller küll kaitsnud täienduskoolituse raames 30.06.2003 lõputöö teemal „Saksa kultuuri jätkuv suutlikus Eestis J. S. Bachi kontsertide vahendusel“, kuid ka juhul kui tegemist on pedagoogilise uurimistööga, ei mahu see nõutavasse viieaastasesse perioodi. Teiste kaebuses viidatud dokumentide (tl. 83-94 ja 156) puhul ei ole autor ja koostamise aeg üheselt tuvastatav, oma 2 sisult on need pigem vestlused või ettekanded ning sellisena on kaebaja neid käsitlenud ka mõnede teiste punktide all (tl. 6-8 ja 192). Punktis 8 sisalduv nõue eeldab 40 tunni ulatuses lektoriks olemist vähemalt maakondliku tasemega täienduskoolituse läbiviimisel ning peab silmas mitte mistahes koolitust vaid õpetajate oma. O. M puhul on tõendatud küll täienduskoolitustel kuulajana osalemine (tl. 30-43), kuid lektor pole ta neil olnud. Kaebuses viidatud esinemised Saksamaal ja mujal toimunud üritustel, seminaridel ja konverentsidel (tl. 8) ei ole käsitletav lektoriks olemisena pedagoogide täienduskoolitusel ning O. M ütles kohtuistungil, et muud tal esitada pole (tl. 191). Punkt 11 nõuab, et vanempedagoogi ametijärgu taotleja oleks viimase viie aasta jooksul välja töötanud või retsenseerinud vähemalt maakondlikul tasandil avaldatud õppevara. Kaebaja viitab J. S. Bachi kohta tehtud videofilmile, mida kasutab oma tundides üks Narva Muusikakooli õpetaja, koolisiseselt kasutatavale transformeerimiskuubikule ning ühiselt professor V. Blankenheimiga väljatöötatud meistriklassi metoodikale (tl. 8 ja 192), kuid pole esitanud ühtegi tõendit nende tegeliku olemasolu ega avaldamise kohta. Punkt 12 kohaselt on vajalik, et vanempedagoogi ametijärgu saaja oleks viimasel viiel aastal esinenud pedagoogilistel või erialastel teemadel vähemalt maakondliku tasandi haridusüritustel, konverentsidel või ajakirjanduses. Kaebuses on selles osas viidatud viie aasta perioodi mitte kuuluval aastal 2002 toimunud konverentsidele ning lastele korraldatud üritustele ja Saksamaa koolides toimunud esinemistele. Kohtuistungil nimetas ta ära ka aastal 2007 toimunud konverentsi „Religioon ja muusika“, kuid möönis samas, et koostas küll ettekande, kuid ei kandnud seda ise ette (tl. 192). Punktis 13 sätestatu nõuab viimasel viiel aastal vähemalt maakondlikul tasandil osalemist aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste või töörühmade juhtimises. Kaebuses selle nõudega seonduvat käsitletud pole, kohtuistungil viitas kaebaja üksnes Narva Muusikakooli 2002/2003 õppeaasta klaveriosakonna tööplaanis kajastatud vabariikliku konkursi läbiviimise eest vastutavaks isikuks ja rahvusvahelise noorte pianistide konkursi projektijuhiks olemisele (tl. 57-58, 62 ja 192). Esimesena nimetatu väljub nõutava viie aasta raamest ja saab tõendada vaid loomingulise konkursiga seotud koolisisese töörühma juhtimist. Teine kinnitab samuti konkursi korraldamisel osalemist ega ole samastatav aine-, kutse- või pedagoogilise töörühma juhtimisena. Punkti 14 täitmine eeldab vähemalt maakondliku tasandi noorteühingu juhendamist. Kaebuses on viidatud kaebaja poolt loodud Rahvuskultuuride Keskusele ja koostööle Narva Noortekeskusega (tl. 9). Kohtuistungil lisati, et keskuse liikmeteks on ka noored ja see ei tegutse ainult Narvas (tl. 192). Nende väidete kinnituseks esitatud põhikiri (tl. 198-199) määratleb keskuse eesmärgiks kultuuri- ja sotsiaaltegevuse ega sisalda midagi, millest võiks järeldada, et tegemist on vähemalt maakondliku tasandi noorteühinguga. Narva Noortekeskus aga on selle keskuse kodulehel avalikult kättesaadava teabe kohaselt üksnes Narva linnas tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus. Narva Muusikakooli atesteerimiskomisjon ei ole vaidlustatud otsuses välja toonud üksikasjalikke põhjendusi iga punkti osas, mille suhtes ta O. M vanempedagoogi ametijärgu saamiseks vajalikele nõuetele vastavaks ei tunnistanud, vaid on need esitanud otsuse juurde kuuluvas istungi protokollis. Kaebaja pole väitnud, et protokoll oli kättesaamatu ning selles sisalduvad põhjendused ei saanud talle üllatuseks olla, sest need olid enam-vähem samasugustena arutuse all ka varasemates kohtuasjades (tl. 7-23 ja 25-27). Otsustatu õiguspärasust on võimalik kontrollida nii komisjoni istungil toimunud arutelu põhjal kui ka kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel tema vastavust iga üksiku nõude osas kohtumenetluses üle vaadates. Eelnevalt esitatu kinnitab komisjoni otsustuse õigsust ning pole ühtegi alust millele toetudes saaks väita, et otsuse puudulik vormistamine võis kuidagi mõjuda selle sisule. Isegi juhul kui lugeda kaebuses kirjeldatud tegevust O. M osalemiseks Narva Muusikakooli kui õppeasutuse arendustegevuses, pidada toimikusse esitatud ettekandeid 3 tema pedagoogilisteks uurimustöödeks ning lugeda need veel ka pedagoogilisteks või erialasteks esinemisteks vähemalt maakondliku tasandi haridusüritustel või konverentsidel, ei oleks see ikkagi piisav, et täita „Pedagoogide atesteerimise tingimuste ja korra“ § 7 lg. 1 nimetatud vähemalt kuut nõuet ning komisjonil tuli tema taotlus igal juhul tagasi lükata. Käesoleval ajal nimetatud kord huvikoolide pedagoogide atesteerimist enam ei reguleeri ning see saab toimuda vaid kooli pidaja poolt määratud alustel. 12.12.2007 on Narva Muusikakooli atesteerimiskomisjon seoses uue taotluse esitamisega lõpetanud O. M varasema taotluse menetlemise (tl. 204-205). Ilma selle otsuse tühistamiseta ei ole võimalik teha ettekirjutust taotluse uueks arutamiseks. Seega on O. M vaja otsus esmalt halduskohtus vaidlustada. Uue kaebuse esitamise vajadust möönis kohtuistungil ka tema esindaja (tl. 194). Eelnimetatud põhjustel on O. M kaebus täies ulatuses põhjendamatu, see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata ja kaebaja kokku 8841,22 krooni suurused menetluskulud (tl. 16 ja 206-209) sama seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema enda kanda jätta. Kuna Narva Muusikakool oma menetluskulude kohta nõuet ja kuludokumente ei esitanud, jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 4