) § 60 lg 1 ja 61 lg. 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Kostja osavõtt lapse ülalpidamisest ei ole olnud piisav ja hagejal on õigus nõuda elatise väljamõistmist.
lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole kahtlust kahelda, et mõlema poole varaline olukord on raske. Sellele vaatamata peab kostja teadma oma kohustusi vanemana ja leidma võimalused laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks praegu on 2175 krooni.
6 lg. p.p. 1 - 3 ette nähtud juhtudel võib elatise välja mõista ka sellest madalamana - kui kohustatud vanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmneb muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Niisuguseid aluseid antud juhul ei esine. Hageja nõustus kohtliku arutamise käigus vähendama nõuet 1500 kroonini lapse kohta kuus. Seepärast ei ole kohtul alust mõista elatist välja suuremas summas.
Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 15.maist 2009. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab antud juhul vajalikuks teha seda kogu elatise summa ulatuses. Indrek Saar 3 Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.