2-06-29737/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad 2-06-29737 A Š avaldus lapsega suhtlemise korra määramises Avaldaja: A Š (isikukood xxx, elukoht xxx) kindlaks Asjast puudutatud isik: M S (isikukood xxx, elukoht xxx) Asjast puudutatud isiku lepinguline esindaja: Aleksei Galkin (isikukood xxx, asukoht xxx) Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, (, asukoht Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 03.märts 2009.a Kohtuistungil osalenud isikud Avaldaja A Š Asjast puudutatud isiku lepinguline esindaja Aleksei Galkin Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungisekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt Resolutsioon
2. Rahuldada A Š avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaks määramises.
3. Määrata kindlaks A Š ja tema lapse J Š, sünd. xxx suhtlemise kord: - A Š kohtub lapsega J Š Eestis üks kord aastas suve koolivaheajal ajavahemikul 15.07-15.
4. - M S peab võimaldama A Š lapsega kohtuda Eestis. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Aleksei Šmatkovi avaldus Kohtule esitatud avalduse kohaselt avaldaja tütar J Š elab koos oma emaga, kes on avaldaja endine abikaasa, Inglismaal. Kuna avaldaja tütar elab Inglismaal, avaldaja aga saab kohtuda oma tütrega ainult Eestis, siis on 1 see teostatav vaid koolivaheajal. Seepärast soovib avaldaja, et tütar saaks külastada teda kolm korda aastas. Üks kord suvisel vaheajal 25.07-25.08, teine kord jõuluvaheajal 20.12-30.12 või 28.12-08.01 ning kolmas kord kevadvaheajal 01.04-15.
5. Seejuures peab avaldaja õigeks, et tütre Tallinna tulekuga seotud kulutused kataks M S, kes on tütre ema. Omalt poolt kohustub avaldaja finantseerida tütre tagasisõidu Londonisse. Peale selle soovib avaldaja suhelda tütrega telefoni teel vähemalt 4 korda kuus. M S ei ole nende tingimustega nõus. Tema arvamuste järgi piisab avaldajale kohtuda tütrega 1 kord aastas kestvusega kuni 9 päeva. Samuti ta ei ole nõus kanda tütre transpordikulutusi. Peale selle, nõuab M S, et alates järgmisest tütre tulekust Eestisse avaldaja maksaks mitte ainult edasitagasi lennupiletid ja kaasaaitamiseteenuse vaid ka takso eest tema majast Londoni lennujaama, mis M S sõnade järgi on üle 2000 krooni. Avaldaja märgib, et M S kavatseb asuda elama Kanadas. Avaldaja märgib, et probleemid M S algasid aprillis 2006, kui avaldaja keeldus andmast teistkordset luba tütre äraminekuks Kanadasse. M S ei taha, et tütar tuleks avaldaja juurde suveks. Avaldaja teatab kohtule, et M S juba takistas avaldaja ja tütre suhtlemist. 2001.a pidi avaldaja pöörduma lastekaitseinspektori poole, et enda ja tütre suhtlemiskorda reguleerida. Samuti palub avaldaja eraldi määrata suhtlemismaht tema tütre ja M S ema T F vahel. M S leiab, et tulles Eestisse peaks tütar viibima vanaema juures umbes sama kaua kui avaldaja juures, avaldaja aga ei ole sellega nõus. Avaldajal on samuti vanemad, kes on avaldaja tütre vanaema ja vanaisa, kes tahaks pojatütrega kohtuda, kuid kohtuda saavad nad ainult ajal kui laps on avaldaja juures. Avaldaja leiab, et kuna Inglismaal koolivaheaegu on kokku kuus aastas, siis T F jääb võimalus suhelda tütretütrega ka väljaspool avaldajale eraldatud kordi. Puudutatud isiku M S vastus Puudutatud isiku vastuse kohaselt elab laps käesoleval ajal koos temaga Kanadas, mitte Inglismaal. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. 03.03.2009 toimunud kohtuistungil palus avaldaja avaldus rahuldada ja määrata lapsega suhtlemine 1 kord aastas alates 15.07-15.08 Eestis. Avaldaja leidis, et tütar peaks tulema siiski avaldajale külla, kuna avaldajal on veel teine laps, kellega ta oma puhkuse ajal samuti soovib suhelda. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on nõus, et kohus määrab lapsega suhtlemisaja 1 kord aastas alates 15.07-15.08 Eestis ning, et lapse reisikulud kannaks avaldaja. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 52 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kohus tuvastas, et menetlusosalised on kokku leppinud, et toimub avaldaja ja lapse suhtlemine 1 kord aastas alates 15.07-15.08 Eestis. Lapse ema M S võttis endale kohustust tagada tütre J Š kokkusaamise tema isaga A Š, mis on 06.07.2004.a notariaalne tõestatud. Avaldajal on õigus lapsega kohtuda üks kord aastas kuu jooksul koolivaheajal. Lapse ema peab 2 võimaldama isal lapsega kohtuda. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus (Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna) teatas kohtule, et asuvad järgmisele seisukohale: • Lapsel on õigus kohtuda lahus elava vanemaga ning säilitada temaga kontaktid ka teises riigis elades. • Avaldaja poolt nõutud ajad lapsega kohtumike on mõistlikud, sest toimuvad koolivahuaegadel, mis ei koorma last liigselt ning võimaldavad reisida. Nad on seisukohal, et avaldaja nõue saada kokku oma lapsega on põhjendatud ning seesugusel viisil ka realiseeritav. Kohus juhib poolte tähelepanu sellele, et vanem, kelle juures laps elab, on kohustatud kindlustama eraldi elavale vanemale lapsega kokkusaamise. Lapse eitav suhtumine ei saa olla takistuseks, et kohtumised ei toimuks. Lapsega koos elav vanem peab tegama kõik endast sõltuva selleks, et lapsel tekiks huvi eraldi elava vanemaga suhtlemiseks. Kohtumiste korraldamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Ülaltoodust tulenevalt, kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 563, ja
6. Natalja Losevtsova Kohtunik 3