alusel lõpetada menetlus tsiviilasjas ja kinnitada kompromiss.
lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kohus juhindub ka PankrS §-st 15 lg 2 p 6, mille järgi kohus ei algata pankrotimenetlust, kui võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Pankrotimenetlust ei ole kohus algatanud. Toimunud on eelmenetlus. Võlausaldaja on leidnud sõlmitud kompromissi olevat piisavaks tagatiseks ja seetõttu loobunud menetlusest. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestatu kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
Hageja on tasunud 13.03.2009 maksekorraldusega nr 340 riigilõivu 6000 krooni Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 AS Swedbank, viitenumber 2900072369, selgitus: riigilõiv pankrotiavalduselt R K vastu. Hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 6000 kroonist 3000 krooni. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.