) § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtul tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused, määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks ning otsustada, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit. Asja arutamise käigus selgitas kohus välja, et hageja elab poolte 1 aasta ja 7 kuuse tütre A xxx. Hagiavalduses märgitud kulutuste tõendamiseks esitas ta oma pangakonto väljavõtte 01.08.200815.03.2009 ja alljärgnevad kuludokumendid: Korteriühistu xxx arved korteri kulutuste kohta 2008 aasta esimesel poolaastal vahemikus 1176 krooni kuni 1517 krooni, Elion Ettevõtted AS arved teenuste eest 2008 aasta veebruarist kuni juulikuuni vahemikus 1668 krooni kuni 1796 krooni, Eesti Energia arved elektrienergia ja võrguteenuste eest vahemikus 183 krooni kuni 285 krooni, laenulepingu igakuiste maksetega 2392 krooni ja laenulepingu kindlustuslepped 76 krooni ja 80 krooni, kaupluste Rimi, Maxima, Selveri jne. müügitšekke rõivaste, jalanõude, tarbeesemete soetamise kohta. Lapse hügieeni ja tervisega seotud kulutuste tõendamiseks esitas hageja meditsiinilise tõendi, et A vajab lampjalgsuse tõttu ortopeedilisi jalatseid ja massaaži ning taastusravi tasuliste teenuste hinnakirja, millest nähtuvalt on massaaži hinnaks 80 krooni, mähkmete, ravimite vms tervishoiukulutuste tõendamiseks Saparaal OÜ müügitšeki, Haabersti Apteegi ja Pelgulinna Selveri müügimüügitšekid. Jukat Eesti OÜ päevapiletid 35 krooni ja MTÜ Loovustuba arve summas 1100 krooni septembrikuust detsembrikuuni 2008 tõendavad loovustundide läbiviimise eest tasumist st. lapse arengule tehtud kulutusi. Lapse toitmisele tehtavate kulutuste - 2300 krooni kuus, põhjendamiseks esitas hageja väljavõtte lapse menüüst kahe nädala jooksul, millest nähtuvalt on lapse ühe päeva söögiraha umbes 70 krooni. Väljavõttest nähtuvalt ostab hageja lapsele valdavalt väikestesse pakenditesse portsjonite kaupa pakendatud ja söömiseks valmis paki- või purgitoitu – pudrud, püreed, kohukesed jms, mis teeb lapse toidu omahinna põhjendamatult kõrgeks. Et hageja on kodune, siis on tal võimalik lapse toidule tehtavaid kulutusi vähendada sellega, et ta annab lapsele kodus rohkem omavalmistatud toitu. Kohus on seisukohal, et märgitud kulutused lapse toidule on põhjendamatult suured, kuna üldteadaolevalt on 2-3 aastase lapse ühe päeva toiduraha lasteaias kuni 25 krooni, kusjuures see hõlmab umbes nelja toidukorda, mistõttu kohus peab põhjendatuks alla kahe aastase lapse koduseks toidurahaks arvestada maksimaalselt 50 krooni päevas. Järelikult kujuneb ühe kuu põhjendatud kulutuseks toidule 1500 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et lapse kulutused tervishoiule ja hügieenile igakuiselt kokku 1300 krooni, on samuti põhjendamatult suurtena näidatud, kuna hageja esitatud tõenditest ei nähtu lapsele määratud massaažikuuride arv ega ravi kestus ning hageja esitatud üksikutest müügitšekkidest ei saa järeldada, et tema kulutused lapse tervishoiule ja hügieenile oleksid igakuiselt 1300 krooni, mistõttu peab kohus mõistlikuks kuluks tervishoiule ja hügieenile 700 krooni kuus. Kuna hageja ei ole põhistanud kulutusi lapse riietele, jalatsitele ja arengule ning kohtu arvates on kulutused näidatud põhjendamatult suurtena, siis peab kohus mõistlikuks kulutuseks lapse riietele ja jalatsitele ühes kuus 800 krooni ja arengule 200 krooni kuus. Kohus ei pea põhjendatuks hageja märgitud kulutust lapse suvepuhkusele 500 krooni kuus, kuna 1,7 aastase lapsega on hageja puhkusel järjepidevalt lapse kolme aastaseks saamiseni. Eluasemekulutuste tõendamiseks esitas hageja küll Korteriühistu xxx arved korteri kulutuste kohta ja Eesti Energia arved elektrienergia ja võrguteenuste eest, kuid need on teenuste osutajate poolt esitatud maksmiseks Irina Zuravile, mitte hagejale ning hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu, et ta oleks ühtki makset Korteriühistule , Eesti Energiale või Irina Zuravile teinud. Järelikult ei kanna ta eluasemega seotud kulutusi ise ega saa neid enda ja lapse püsikulutuste hulka arvata. Elion Ettevõtted AS arvetelt teenuste eest nähtub, et need sisaldavad lisaks teenustele ka soetatud kauba järelmaksu osamakseid ja intressi 1093 krooni eest kuus, teenuseid on osutatud keskmiselt 642 krooni eest kuus. Hageja ei ole tõendanud nende kulutuste kandmist ühegi kuludokumendiga, pangakonto väljavõttest kulutuste tegemist ei nähtu. Eelpool põhjendatuks loetud kulutusi summeerides saab kohus järeldada, et lapsele tehtavad mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on 3200 krooni, mis teeb ühe vanema kuluks 1600 krooni kuus.
kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
lg 1 sätestab, et kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida käesoleva seaduse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Hagiavalduses märgitud hagejale igapäevaseks toimetulekuks vajalikest kulutustest peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks ilma tõendamata üldteadaolevalt kulutusi toidule 2000 krooni kuus, rõivastele 650 krooni ja hügieenivahenditele 350 krooni. Kuna hageja ei ole tõendanud kulutuste kandmist eluasemele, elektrienergiale, interneti- ja teleteenustele, siis ei ole nende maksumuse arvestamine hageja püsikulutustena põhjendatud. Järelikult on hageja põhjendatud kulutused ühes kuus 3000 krooni, millest kostjal tuleks kanda igakuiselt 2500 krooni. Kohus on seisukohal, et kulutused, mida hageja teeb endale vara soetamiseks st. kodulaenu maksed 2392 krooni ja kindlustus 70 krooni, peab hageja ise kandma.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise lapsele alates hagi esitamisest 25.08.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni ning temale endale alates 2009 aasta veebruarikuust 2500 krooni kuus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hagejale maksti Tallinna Pensioniameti tõendi kohaselt vanemahüvitist kuni 26.01.2009 10 596 krooni, kuid pangakonto väljavõtte kohaselt tehti viimane makse veebruarikuus summas 7494 krooni ulatuses, ta on saanud märtsikuus Eesti Postilt palka 1045 krooni ja tulumaksu tagastuse 5790 krooni. Käesoleval ajal makstakse talle pangakonto väljavõtte kohaselt igakuulist riiklikku peretoetust 900 krooni. Kostja töötasu oli 2008 aastal augustikuus 982 krooni, septembrikuus 0 krooni, oktoobrikuus 2066 krooni, 2009 jaanuarikuus 11042 krooni ja veebruarikuus 12022 krooni. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise võib mõista välja tagasiulatuvalt juhul, kui ülalpidamiskohustust ei ole täidetud või on täidetud ebapiisavas ulatuses. Vaidlust ei ole, et kostja on maksnud lapsele elatist 2008 augustikuus 3200 krooni, septembrikuus 2000 krooni, oktoobrikuus 1500 krooni, novembrikuus 2000 krooni, detsembrikuus 3000 krooni, 2900 veebruarikuus 3500 krooni ja märtsis 2500 krooni, kokku 17 700 krooni. Kohus peab põhjendatuks, et lapsele tehtavatest kulutustest kannavad vanemad ajani kuni hageja sai vanemahüvitist kumbki poole kulutustest so. 1600 krooni, alates märtsikuust 2009 kannab hageja riigilt saadava peretoetuse arvelt 900 krooni lapse kulutustest ja ülejäänud kulutused summas 2300 krooni kostja, mis tuleb temalt välja mõista hageja kasuks. Kuna kostja on maksnud kuni märtsikuuni 2009 elatist lapsele rohkem kui kohus on põhjendatuks pidanud, siis puudub alus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks ning elatis lapsele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 1.aprillist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 2300 krooni kuus. Võttes arvesse, et hageja sai pangakonto väljavõtte järgi viimase emapalga veebruarikuus ja palka Eesti Postilt ja tulumaksutagastuse märtsikuus 2009, siis peab kohus põhjendatuks ka hagejale elatise välja mõista alates 1.aprillist 2009 kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni xxx. Kostja viimaste kuude töötasu võimaldab tal nii lapse kui ka hageja ülalpidamist kohtu määratud ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jätta abielu lahutamise asjas menetluskulud S K kanda, TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jätta menetluskulud lapse elukoha määramise asjas O K kanda ja TsMS § 163 lg 1 tulenevalt jätta hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud ülalpidamisasjas poolte endi kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.