kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kostja ei eita arvete tasumata jätmist ning võtab hagi summas 40 746.70 krooni õigeks. Kostja leiab, et hageja nõue 90 000 krooni ulatuses on lõppenud, kuivõrd kostja on teinud 06.03.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud kõik tasaarvestuse õiguse tekkimiseks vajalikud eeldused. Kostja poolt hagejale esitatud tasaarvestuse avaldusest ei selgu, millise kohustuse täitmist saab ta hagejalt nõuda. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal oleks 90 000 krooni ulatuses sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. 06.03.
06.07.
Kohtu hinnangul ei kahjusta tingimus kostjat ebamõistlikult. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik eeldada, et rendile andja vastutab rendiseadmega tekitatud kahju eest. Kostja kasutas seadmeid omal äranägemisel 3 ning hagejal puudus igasugune võimalus kontrollida kostja tegevust rendiseadme kasutamisel. Kliendileping ning rendileping puudutavad üksnes seadmeid, mitte neil töötavaid isikuid. Isegi juhul kui kostja kasutas ekskavaatorijuhti, kelle oli välja pakkunud hageja, tegutses ekskavaatorijuht objektil siiski kostja juhiste, mitte hageja juhiste järgi. Juhul kui objektil antud juhised olid puudulikud, ei saa hageja selle eest vastutada. Kostja on leidnud, et elektripaigaldise rikkumise akt (tl 66) ei kajasta asjaolusid nii nagu need tegelikkuses aset leidsid, kostjat akti koostamise juurde ei kutsutud (tl 60). Kohtu hinnangul puudub alus kahelda aktis kajastatu õigsuses. Ka hageja ei viibinud akti koostamise juures, selle koostas erapooletu kolmas isik. Kohus leiab, et puudub igasugune vajadus anda kostja töötajate seletuste kaudu aktis kajastatule teistsugune tähendus. 12.
lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on leidnud, et tema nõude tasaarvelduse alus tuleneb kostja poolt hagejale 17.12.
lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal ühe õiguskaitsevahendina õigus nõuda võlgnikult viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt on hagejale tasumata 130 746.70 krooni. Kostja on tasumisega viivitanud 180 päeva. Hageja viivise nõue on seega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 14. Kostja ei nõustu kahju hüvitise nõudega, kuivõrd see on kostja hinnangul ebaproportsionaalselt suur võrreldes nõude käsitlemiseks tehtud tööga.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 järgi on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on tasunud nõuete kohtuväliseks sissenõudmiseks käsunduslepingu alusel OÜle Incure Inkasso Agentuur 7 714.06 krooni.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei saa pidada hagejapoolset inkassoteenuse kasutamist ebaotstarbekaks, samuti ei ole menetletud nõuet ebaõiges suuruses (tl 35). Hageja igapäevane majandus- ja kutsetegevus ei ole võlanõuete menetlemine, mistõttu on inkassoteenuse kasutamine põhjendatud. Kostja on keeldunud arvete tasumisest ka osas, milles on hageja nõude õigeks võtnud. Sellise käitumisega on kostja täiesti põhjendamatult tekitanud hagejale lisakulutusi. Kuna kostja tasaarvestuse avalduse alusel ei saanud hageja nõue kostja vastu lõppeda, ei menetletud nõuet ka ebaõiges suuruses. 4 Eeltoodust tulenevad on nõude menetlemise kulud käsitatavad hageja kahjuna, mis tuleb kostja poolt hüvitada. Menetluskulud 15. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.