← Eesti

2-07-26123/7

Obsah (6)§ 231§ 149§ 162§ 143§ 173§ 174

Tsiviilasi nr: 2-07-26123 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-26123

§ 231lg-st 4 tulenevalt õigeks võetuks ja seetõttu vaidlusvälisteks.

Hageja esitas väite, mille kohaselt pidi kostja 2 valede andmetega lepingute sõlmimiseks arvutisüsteemi „üle kavaldama“, sest arvutisüsteem sisaldab automaatkontrolli, mis välja lülitamata ei lase valeandmetega kindlustuslepinguid sõlmida. Koolituste korraldamise, asjaolude, millised koolitused on vajalikud ja asjaolude, kas kostja 2 teadmatus võis põhjustada vigaste lepingute sõlmimise, suhtes andis 15.05.2008.a kohtuistungil ütlusi tunnistaja Tõnis Tohver. Tunnistaja ütluste kohaselt läbis kostja 2 hageja poolt ette nähtud koolitused. Kostja 2 oli tunnistaja ütluste kohaselt aastaid töötanud kindlustuslepingute sõlmimise alal. Tunnistaja ütluste kohaselt ei lisandunud enne vigaste lepingute sõlmimist arvutiprogrammile mitte ühtegi sellist uut funktsionaalsust või programmimuudatust, mis oleks võinud luua olukorra, et kostja 2 ei oska varasema perioodiga võrreldes lepinguid sõlmida. Kuivõrd kostja 2 puhul on tegemist pikaajalise kogemusega kindlustuslepingute sõlmijaga, kellel pole varasemalt probleeme esinenud ja tõendatud ei ole see, et enne vigaste lepingute sõlmimist oleks arvutiprogrammi või muul viisil kindlustuslepingute sõlmimise korda lisandunud põhjapanevaid muudatusi, kuivõrd tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks selle, et kindlustuslepingute sõlmimise korras ega arvutisüsteemis olulisi muudatusi enne vigaste lepingute sõlmimist ei toimunud, siis asub kohus seisukohale, et kostjate käesolevas lõigus käsitletav vastuväide tuleb jätta arvestamata. Tunnistaja ütlustega loeb kohus tuvastatuks selle, et hageja koolitusi korraldas. Ka atesteerimist kui sellist saab pidada teadmiste arendamise vormiks. Tõendatud ei ole kostjate väide, et hageja koolitusi ei korraldanud või et ta korraldas neid vajalikust vähem. Kostja 2 peab kindlustuslepingute sõlmimisel näitama üles vajalikku hoolsust. Seda tuleb teha isegi siis, kui hageja ei oleks täitnud nõutavas ulatuses koolituste korraldamise kohustust. Sedavõrd pika kogemusega kindlustuslepingute sõlmija nagu kostja 2 (tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja 2 hagejaga seotud juba alates 1998ndast aastast alates), oleks pidanud aru saama ja ära tundma vigaste lepingute sõlmimise võimaluse ning kas asjaolud üle kontrollima või siis hageja töötajate käest asjaolud üle täpsustama. Eespool toodust 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-07-26123 tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et väide, et kostja 2 eksimused tulenesid sellest, et hageja ei täitnud nõutavalt koolituste korraldamise kohustust tuleb jätta arvestamata ja see ei saa olla kostjate vastutust välistavaks aluseks.
  1. Eespool asus kohus seisukohale, et kuivõrd kostjad võtsid õigeks, et kostja 2 sõlmis ebaõigeid kindlustuslepinguid ja õigete andmetega kindlustuslepingute puhul oleks kindlustusmakseid laekunud hagejale 509 142 krooni võrra rohkem ja et kostja 1 ja hageja vahel on koostööleping, mille p 9.
  2. kohaselt kohustub kostja 1 hüvitama hagejale kõik kahjud, mida on kostja 2 kindlustuslepinguid sõlmides kindlustusseltsile tekitanud ja mis tulenevad sellest, et kostja 2 on ületanud lepinguga antud volituste piire või on kõrvale kaldunud volituses sätestatud käitumisjuhistest ja piirangutest, ja kohus asus seisukohale, et kostjate ühised vastuväited selles osas, et kostja 1 ei peaks vastutama, tuleb jätta arvestamata, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 kahju hüvitamist summas 509 142 krooni. Vastava nõude materiaalõiguslikuks aluseks on koostöölepingu p 9.
  3. ja VÕS § 115 lg 1 alt
  4. Lepingu rikkumise ehk lubamatute andmete sisestamise ja seega kahjulike lepingute sõlmimise, võtsid kostjad õigeks. Hagi tuleb kostja 1 suhtes rahuldada ja kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista 509 142 krooni.
  5. Järgnevalt käsitleb kohus kostja 2 vastutusega seonduvat. Selleks, et kostja 2 vastutaks, peab esinema mingi konkreetne vastutuse materiaalõiguslik alus. Kusjuures kohus on vastutuse aluseks olevate asjaolude puhul seotud nende asjaoludega, mida menetlusosalised esile tõid. Hageja väitis, et kostja 2 peaks vastutama seetõttu, et hageja ja kostja 2 vahel tekkis vormivaba, käsunduslepingu tunnustele vastav leping. Kohus asub seisukohale, et kostja 2 vastutus hageja ees võib kõne alla tulla juhul, kui hageja ja kostja 2 vahel on lepinguline suhe. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja 2 otsevastutus hageja ees võiks tuleneda muust, kui lepingulisest alusest. Kohtu hinnangul ei viita käesoleva tsiviilasja raames esile toodud asjaolud ei deliktiõiguslikule vastutusele, rikastumisõiguslikule vastutusele ega kostja 2 vastutusele hageja ees muul õiguslikul alusel. Sellest tulenevalt saab kostja 2 vastutus kõne alla tulla üksnes siis, kui kostja 2 ja hageja vahel on vastavasisuline leping. Ka hageja leiab, et kostja 2 peaks vastutama lepingulisel alusel.
  6. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja ja kostja 2 vahel esines leping, millest tulenevalt võiks kostja 2 otsevastutus hageja ees kõne alla tulla. Hageja väitis 15.05.2008.a kohtuistungil, et hageja ja kostja 2 vaheline leping tekkis seetõttu, et hageja andis koostöölepingu raames kostjale 2 volituse hageja nimel lepinguid sõlmida ning et kostja 2 asus sellest volitusest lähtuvalt lepinguid sõlmima. Hageja ja kostjad kinnitasid, et mingit kirjalikku lepingut hageja ja kostja 2 vahel ei eksisteeri. Kostjad vaidlesid hageja väitele, et hageja ja kostja 2 vahel on lepinguline suhe, vastu. Kohus leiab, et hageja ja kostja 2 vahel võis hageja poolt kirjeldatud asjaoludel leping tekkida, kuid see ei tarvitsenud nii olla. Kostja 2 võis hageja nimel lepinguid sõlmida ka seetõttu, et kostja 2 võis soovida kostja 1 ja kostja 2 vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi täita. Seega tuleb hinnata, kas kahe isiku – hageja ja kostja 2 tahteavaldused olid suunatud nendevahelise eraldi lepingu tekkimisele. Selle asjaolu hindamisel tuleb muuhulgas arvestada ka kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud koostöölepingut. Nimetatud lepingu p 2 kohaselt volitab hageja kostjat 1 korraldama oma müügipunktides kindlustuslepingute sõlmimist hageja agentide vahendusel, teostama järelevalvet agendi tegevuse üle, sh korraldama agentide tegevust vastavuses lepingu tingimustega ning võtma hageja nimel kostja 1 müügipunktis ja agendi vahendusel kindlustuslepingu sõlminud isikutelt või isikutelt, kellele agent on kindlustusseltsi nimel väljastanud liikluspoliisi, vastu kindlustuslepingu alusel sularahas, maksekaardiga või arve alusel tasutud kindlustusmakseid. Vastava lepingu p 3 kohaselt volitab hageja agenti (kostjat 2) sõlmima kindlustusseltsi nimel kindlustuslepinguid. Kusjuures käesolevas punktis sätestatud volituste realiseerimise eest hageja agendile tasu ei maksa. Tasu makstakse lepingu p 5 kohaselt partnerile. Lepingu p 6.
  7. kohaselt korraldab kostja 1 kindlustuslepingute sõlmimist oma müügipunktides agentide vahendusel kooskõlas käesolevas lepingus sätestatuga. Lepingu p 7 kohaselt koostab kostja 1 agentide poolt sõlmitud lepingute kohta aruandeid. Lepingu p 8 kohaselt tagab hageja 1 agendi vahendusel vastu võetud raha laekumise hagejale. Lepingu p 9.
  8. kohaselt on hageja ja kostja 1 kokku leppinud, et kostja 1 hüvitab hagejale kõik kahjud, mida agent kindlustuslepinguid sõlmides hagejale tekitab. Kohtu hinnangul on selle kootöölepingu puhul, mis sõlmiti 01.04.2002.a puhul tegemist kestvuslepinguga, mille suhtes kuuluvad alates 01.07.2002.a kohaldamisele VÕSRakS § 12 lg-st 1 tulenevalt võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted. Tegemist on lepinguga, mis sõnastuse ja pealkirjade kohaselt ei vasta üks-üheselt ühegi konkreetse lepinguliigi tunnustele. Seetõttu tuleb lepingus sisalduvaid poolte õigusi ja kohustusi hinnates määratleda vastava lepingu sisu. Kohtu hinnangul on koostöölepingu puhul tegemist lepinguga, mille raames võttis kostja 1 endale kohustuse vahendada kostja 1 töötajate või muul viisil kostja 1 poolt käsundatavate isikute kaudu 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-07-26123 hageja kindlustuslepinguid. Ilmselgelt ei saa juriidilisest isikust kostja 1, kui abstraktsioon sõlmida füüsiliselt ise kindlustuslepinguid. Kohus leiab, et kuivõrd kindlustuslepingute vahendamise tasu oli ette nähtud üksnes kostjale 1 ja kostja 2 osas oli tasu saamine koostöölepingu alusel selgesõnaliselt välistatud, kuivõrd lepingust tulenesid ulatuslikud kohustused kostjale 1, mis puudutasid kostja 1 „agentide“ töö korraldamist kontrolli ja vastutust, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja ja kostja 1 vahelise lepingu sisu ja eesmärk olid suunatud sellele, et hageja ees on kohustused kostjal 1, kes lubas hagejale, et ta vahendab läbi oma töötajate või muul viisil käsundatavate isikute kindlustuslepingute sõlmimist. Kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja 1 tahe lepingu sõlmimisel oli suunatud sellele, et leping tekiks hageja ja kostja 1 vahel ning et kostja 1 ja kostja 2 vaheline õigussuhe oleks kostja 1 ja kostja 2 vahelise sisesuhte küsimus. Seda asjaolu ei muuda ka see, et lepingus nimetatakse „agente“ nimeliselt. Kohus asub seisukohale, et poolte tahe lepingu sõlmimisel, mis on VÕS §-st 29 tulenevalt esmane lähtekoht lepingu tõlgendamisel, oli suunatud sellele, et hageja lepinguid vahendab kostja 1 oma töötajate või muul õiguslikul alusel käsundatavate isikute kaudu, selliselt, et kostja 1 vastutab ise oma töötajate vm abipersonali tegevuse eest ja korraldab vastavat tegevust ise. Hagejal oli huvi, et kostja 1 töötajad ja muu personal oleks nimeliselt loetletud, kuid see nimeline nimetamine ja vastav lepingu regulatsioon, mille kohaselt on hageja lepingute vahendamise õigus üksnes nendel füüsilistel isikutel, keda on lepingus nimeliselt nimetatud, ei olnud suunatud sellele, et hageja ja „agendi“ ehk kostja 2 vahel tekiks veel eraldi lepinguline suhe.
  1. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja 2 küll vahendas hageja lepingute sõlmimist, st sõlmis hageja esindajana kindlustuslepinguid, kuid hageja ja kostja 2 ei soovinud lepingu sõlmimise ajal sellise tegevusega luua hageja ja kostja 2 vahelist eraldi lepingut, st poolte tegelik tahe vastaval ajamomendil ei olnud tegelikult sellele suunatud. Kostja 2 käitumine ei olnud sellele suunatud ja seetõttu ei saa rääkida nagu oleks hageja ja kostja 2 vahele tekkinud konkludentne käsundussuhe. Kostja 2, hageja nimel kindlustuslepinguid sõlmides soovis üksnes täita kostja 1 ja kostja 2 vahelist lepingulist suhet. Seda kinnitab ka see asjaolu, et koostöölepingu kohaselt oli kostja 2 tasu saamise võimalus selgesõnaliselt välistatud. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikult eeldada, et kostja 2 tahe oli suunatud hagejaga lepingu tekkimisele olukorras, kus kostjal 2 tasu saamise õigust ei olnud. Kohus leiab, et kostja 2 soovis kindlustuslepingute sõlmimist vahendada tasu eest ning seega sõlmida ka lepingu isikuga, kes talle tasu maksab, st kostjaga
  3. Kohus leiab, et ka hageja tahteavaldust, millega hageja koostöölepingu raames andis kostjale 2 volituse hageja nimel kindlustuslepinguid sõlmida, ei olnud suunatud sellele, et tekitada hageja ja kostja 2 vahele eraldi lepingut. Kuigi hageja nii väidab, ei nõustu kostja 1 sellise lepingu tõlgendusega. Juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada lepingut nii nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja 1 kohustub hageja ees teostama oma „agentide“ suhtes järelevalvet, esitama oma „agentide“ poolt sõlmitud lepingute osas aruandeid, hoolitsema selle eest, et kostja 1 „agentide“ poolt sõlmitud lepingute eest saadav tasu laekuks hagejale, olukorras, kus kostja 1 saab oma „agentide“ poolt sõlmitud lepingute eest tasu, olukorras, kus kostja 1 „agentide“ tasu saamise võimalus on välistatud, peab lepingupooltega sarnane mõistlik isik leidma, et hageja ja kostja 1 tahe lepingu sõlmimisel oli suunatud sellele, et leping tekib hageja ja kostja 1 vahel ja kostja 1 ja kostja 2 vaheline õiguste, kohustuste, vastutuse ja ka tasu küsimus on kostja 1 ja kostja 2 vahelise lepingu probleem ning et kostja 2 ja hageja vahel eraldi lepingut ei teki.
  4. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja 2 ja hageja vahel lepingulist suhet ei olnud ja seetõttu ei saa kostja 2 hageja ees lepingulisel alusel vastutada. Kohus asus eespool seisukohale, et käesoleva tsiviilasja raames ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja 2 vastutus hageja ees võiks realiseeruda mingil muul õiguslikul alusel. Seetõttu leiab kohus, et kostja 2 ei vastuta hageja ees ja hageja nõue kostja 2 suhtes tuleb jätta rahuldamata.
  5. Järgnevalt käsitleb kohus menetluslikke küsimusi. Hageja taotles koos hagi esitamisega kostjale 1 kuuluva kinnisasja hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegiga koormamist. Hageja maksis hagi tagamise taotluse esitamisel 12.07.2007.a 24990 krooni kautsjonit ja 13.07.2007.a 467 krooni täiendavat kautsjonit. Kokku tasus hageja taotluse esitamisel 25457 krooni kautsjonit. 18.07.2007.a määras Harju Maakohus jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

§ 149

lg 5 kohaselt arvatakse hagi tagamise kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata vastaspoolelt nõuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei välista asjas menetlust korraldavate ja reeglina eraldi määrusega lahendatavate küsimuste lahendamist kohtuotsuse raames. Eespool toodust tulenevalt määrab kohus arvata viidatud hagi tagamise kautsjon riigituludesse. 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-07-26123 Menetluskulude jaotus 19.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi kostja 2 suhtes rahuldamata, tuleb kostja 2 menetluskulud jätta hageja kanda. Seoses sellega, et kohus rahuldab hagi kostja 1 suhtes täielikult ja seoses sellega, et hageja esitas hagi solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 vastu, tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja 1 kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel

§ 143sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kaupo Paal Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.