KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juuli 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-09-7087 Tsiviilasi E. S. hagi M.T. vastu elatise nõu

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vaidlust ei ole selles, et pooled on 23.aprillil 2005.a sündinud M T ja 16.juunil 2007.a sündinud E T vanemad. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka laste sünnitunnistustega (tl 5,6). Seega on pooled alaealiste laste vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada. Riigikohus on 09.03.2005.a otsuses nr 3-2-1-7-05 väljendanud seisukoha, et „Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu“.

Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ela perekonnana koos ega kasvata ühiselt oma alaealisi lapsi. Tõendatud on, et poolte alaealised lapsed elavad hageja juures (tl 8). Kostja elab Tallinnas (tl 33-35). 2. Hageja väitis, et kostja ei ole laste ülalpidamiseks igakuiselt ja piisavalt raha andnud. Kostja on andnud lastele elatist vaid paar korda aastas ca 300-400 krooni. Lapsed vajavad aga sööki ja riideid igapäevaselt. Hageja on öelnud kostjale, et vajab laste ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt ja suuremas ulatuses, kuid kostja pole maksnud. Kuna kostja vabatahtlikult regulaarselt elatusraha maksma ei nõustunud, pidi ta pöörduma kohtusse (tl 46). Kostja kinnitas kohtuistungil, et ei ole lastele igakuiselt elatusraha maksnud, et on andnud lastele vaid mõned korrad aastas ca 500 krooni ning et tema varasem väide, nagu oleks ta maksnud mõlemale lapsele iga kuu 500 krooni elatist, on vale (tl 47). Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (näit: Riigikohtu 23.04.2004.a otsus nr 3-2-1-57-04). Poolte seletused kinnitavad, et kostja on andnud oma alaealistele lastele elatist, kuid seda vaid mõnel üksikul korral aastas ning sedagi oluliselt väiksemas ulatuses kui perekonnaseaduse (

) § 61 lg-s 4 sätestatud elatise minimaalmäär kuus. Hageja peab kostja poolt elatise maksmist sellises ulatuses ebapiisavaks, soovib elatise maksmist igakuiselt ning on teinud kostjale ka vastavasisulise ettepaneku. Kostja ei ole vabatahtlikult soostunud maksma lastele elatusraha suuremas ulatuses ja igakuuliselt. Kostja selline käitumine on hinnatav laste ülalpidamiskohustuse rikkumisena. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt

§ 61lg 1 alusel elatise väljamõistmist lapse ülalpidamiseks.

3.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 mõtte kohaselt peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Seega – alates 01.01.2008.a on igakuine minimaalne elatusraha ühele lapsele 2175 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt igakuist elatusraha 1000 krooni kuus ühele lapsele, st oluliselt alla seaduses sätestatud miniTsiviilasi nr 2-09-7087 maalmäära. Riigikohus on sõnaselgelt väljendanud seisukoha, et minimaalmäärast väiksem elatis tuleb välja mõista olenemata kohustatud vanema varalisest seisundist (Riigikohtu otsus 2

§ 61lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud puuduvad.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja elatise kahe alaealise lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus lapse kohta. 4.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.02.2009.a (tl 2). Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on tuvastanud, et kostja on aastaid rikkunud laste ülalpidamiskohustust ning selline rikkumine on kestnud käesoleva ajani.

§ 61lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine.

Seega on hageja taotlus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ja seda alates 01.02.2009.a, põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4.

1. Hageja esitas elatishagi kohtusse 19.02.2009.a. Seega kuulub elatis tagasiulatuvalt väljamõistmisele 18 päeva eest (01.02.2009 – 18.02.2009). Arvestades väljamõistetud elatise suurust (1000 krooni kuus lapse kohta, st 1 päev = 33.33 krooni), on kostja kohustatud maksma hagejale tagasiulatuvalt elatist ühekordse summana kummagi lapse ülalpidamiseks 599.94 (18 x 33.33) krooni, st 2 x 599.94 krooni. Alates hagiavalduse esitamise kuupäevast, st alates 19.02.2009.a, on kostja kohustatud maksma hagejale iga kuu 1000 krooni elatist ühe lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmäärast oluliselt väiksemas ulatuses on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks.
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 3