kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Asja arutamisel selgus, et kostja on jätnud laste ülalpidamise kohustused alates 2007 täitmata. Kostja enda seletuse kohaselt jäi ta töötuks ning leidis tööd alles 2008 novembris Venemaal, SanktPeterburis. Kostja väite kohaselt ei ole tal Venemaal alalist töökohta, sest puudub elamisluba, mille vormistamine on hetkel pooleli. Kostja ütluse järgi on tema sissetulek käesoleval ajal umbes 15 000 rubla mis on Eesti Panga kursi järgi võrdne 5 264 krooniga. Kostjale kuulub ¼ mõttelist osa Harjumaal asuvast kinnistust. Nimetatud kinnistul asub ridaelamu, mis ei ole lõplikult valmis ehitatud. Kostja väite kohaselt on elamu müügis, kuid käesoleva ajani ei ole õnnestunud seda võõrandada. Nimetatud kinnistust kuulub ½ mõttelist osa hagejale. Lähtuvalt kohtule esitatud tõenditest ning poolte endi poolt esitatud faktilistest asjaoludest, ei ole poolte varaline seis hetkel võrdne. Hageja varanduslik seis on kostjast poole võrra parem. Kohus nõustub ka kostja arvamusega, et hageja poolt esitatud laste kulutused on mõnevõrra suured ning seda koolitarvetele ja ekskurssioonidele kummalegi lapsele 750 krooni kuus ja hügieervetele ja ravimitele kokku 700 krooni ühe lapse kohta. A O kulutused hambaarstile on tõendatud osaliselt Kaarli Hambapolikliiniku arvega. Lapse hammaste korrastamiseks on paigaldatud metallbreketid, milleks kulus 4 580 krooni. Järgnevalt kulub breketite hooldamisele 600-700 krooni kuus. Seega kulub A O ühes kuus umbes 1 000 2 krooni hambaarsti teenusele (4580 : 12 + 700). M O hambaraviteenuste kuluks on hageja seletuse kohaselt 100 kuni 160 krooni kuus. Eelnevast tulenevalt loeb kohus ülemäära suureks ka kahele lapsele kuluva hambaarsti teenuse 1 700 krooni. Lähtuvalt kostja varanduslikust seisust, loeb kohus põhjendatuks elatise suuruseks käesoleval ajal 2 200 krooni kuus lapse kohta. Nimetatud summa on 25 krooni suurem kui PKS § 61 lg 4 ettenähtud elatise miinimum ning kui arvestada asjaolu, et hagejal on kostjast parem varanduslik seis, siis võimaldab väljamõistetav summa antud hetkel rahuldada 12 aastaste laste minimaalsed vajadused tagamaks neile täisväärtusliku arengu. Kostja varalise seisu paranemisel on hagejal võimalik esitada elatise suurendamise nõue, kui kostja keeldub vabatahtlikult suuremas summas elatise maksmisest.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest ning sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes näidatud asjaolud. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 05.juunil 2008, millest tulenevalt kuulub elatis välja mõistmisele alates 05.juunist 2008. Kuna kostja on 2008 aastal hagejale elatist maksnud ainult 3 000 krooni, siis on hageja õigustatud nõudma elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Kohtuistungil nõustus hageja kostja poolt makstud elatise 3 000 krooni mahaarvamisega võlast (40 200 -3 000 = 37 200) ja kostja taotlusega võla tasumise ajatamisega. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.