) § 325 lg 4 sätestab, et hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Seega ei oma hüpoteegilepingu näilikkuse üle otsustamisel üldse tähtsust asjaolu, kas leanuleping oli tühine või mitte- hüpoteegiga võib kinnisasja koormata ka ilma võlaõigusliku lepinguta. Hageja ei ole kohtule esitanud veenvaid seisukohti ning ühtegi tõendit, mis mingilgi viisil viitaks hüpoteegilepingu näilikkusele. Vastupidi- hageja ise on korduvalt selgitanud, et hüpoteegilepingu sõlmis kostja OÜ B ja soovis ka vastava kanne tegemist eesmärgiga kahjustada tema omandiõigust. Seega möönab ka hageja ise, et kostjal oli hüpoteegilepingu sõlmimisel tahe saavutada teatud liiki õiguslikke tagajärgi. Hüpoteegi seadmise leping on sõlmitud notari juures, kes on kontrollinud poolte tahet ning selgitanud neile tehingu tagajärgi. Kostjate selgituste kohaselt oli lepingu eesmärgiks küll tagada 01.07.2001.a sõlmitud laenulepingut, kuid andmata hinnangut laenulepingule, leiab kohus, et sellise kinnitusega on kostjad väljendanud oma tahet- koormata kinnistu hüpoteegiga just kostja Anmdrei P kasuks ja laenulepingu tagamiseks. Seega on 06.07.2001.a sõlmitud hüpoteegileping sõlmitud kavatsusega luua õiguslikud tagajärjed ega ole seetõttu tühine.
-275, tehingute tegemise ajal kehtinud regaktsioonis)
lg 3 astus ostueesõigust omav isik avalduse esitamisega juba sõlmitud ostu-müügilepingu järgse ostja asemele ja omandas õiguse nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist ning ostja või müüja keeldumisel esitada hagi kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja kinnisasjale omandiõiguse tunnustamiseks. Seega asus hageja juba ostueesõiguse teostamise avaldusega korteriomandi ostjaks. Nimetatud asjaolu tuleneb ka Tallinna Linnakohtu 12.03.2003.a otsusest, milles on tunnistatud hageja omandiõigust korterile ja vastavate kinnistusraamatu kannete tegemist. Seega oli hageja juba avalduse esitamisega saanud korteriomandi omanikuks, kuid asi oli vaid nõuetekohaselt vormistamata. Kostjad viitasid oma vastuväidetes
lg 1, mille kohaselt on ostueesõigust teostav isik kohustatud hüvitama ostjale ostuhinna, mille ta ostu-müügilepingu järgi on müüjale maksnud, samuti lepingu sõlmimise ja kinnistusraamatusse kandmisega seotud vajalikud kulutused. Kostja OÜ B väite kohaselt ei tasunud hageja talle korteriomandi ostu-müügihinda, mis andis kostjale aluse keelduda asjaõiguslepingu sõlmimisest.
ei sätestanud otseselt, millal tulnuks ostuhind ja kulutused tasuda. Kohus leiab, et kostjal OÜ B puudus õigus nõuda ostuhinna ja kulutuste hüvitamist enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Kuna OÜ B oli olnud korteriomandi ostu-müügilepingus ostjaks ning ka hageja T S asutus nimetatud lepingus just ostja kohale, tuleb kohustuste täitmisel aluseks võtta üldreegel ostumüügilepingu kohustuste täitmise kohta- kohustused tuleks täita ühekorraga kuna tegemist on vastastikuse lepinguga.
lg 1 sätestab aga üldpõhimõtte, mille kohaselt võivad müüja või esialgne ostja keelduda kinnistusraamatu kande tegemisest, kui ostueesõigust teostanud isik ei hüvita kulutusi, mida ta on kohustatud tasuma. Nimetatud sätte kohaselt peab tasumine samuti toimuma hiljemalt kinnistamiseks tahteavalduse tegemise ajaks. Seega oleks mõistlik ja õiglane, et hageja ja kostja OÜ B oleks täitnud oma kohustused korraga: hageja oleks tasunud kulutused ja kostja teinud vastava tahteavalduse. Kohus hinnates esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja on teinud omapoolsed korraldused oma kohustuste täitmise tagamiseks: 20.06.2001.a on hageja allkirjastanud teate asjaõiguslepingu sõlmimise kohta (t lk 109), mis on kostjale ka kätte toimetatud (tl 110). Nimetatud avaldusest nähtub, et AS Hansa Liising Eesti on kohustuste täitmiseks deponeerinud Tallinna notar G Savisa arvele 453 000 krooni. Tallinna notar G Savisaar kinnitab 02.04.2003.a sellise summa tasumist 12.04.2001.a AS Hansa Liising Eesti poolt ja 3218 krooni tasumist Rohtla poolt 18.04.2001.a xxx-3 ostu müügi notaritasu ja riigilõivu eest 5 (t lk 85-86). AS Hansa Liising Eesti Tallinna notar G Savisaarele saadetud teatise kohaselt (tl 122) on notari deposiitarvele kantud summad tasutud T S poolt korteriomandi omandamiseks. AS Hansa Liising Eesti on oma vastuses tsiviilasjas nr 2/221-2633/05 kinnitanud, et deponeeris korteriomandi ostu-müügihinna T S eest vastavalt nendevahelisele lepingule. Kohus leiab, et hageja on andud korraldused, et asjaõiguslepingu sõlmimisel oleks võimalik kostjal OÜ B saada kätte ostuhind ja ostu vormistamiseks tehtud kulutused. Hageja on lepingu sõlmimiseks ka broneerinud notari aja 02.07.2001.a, millest kostjat teavitas samas 20.06.2001.a allkirjastatud kirjas. Kuigi kostja kohtuistungil kahtles kostja juhatuse liikme poolt nimetatud teate kättesaamises, ei esitanud ta oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Samuti ei tõendanud OÜ B oma kahtlustusi, mis andsid talle aluse väita, et ostuhinna tasumisega tekkivad probleemid. Kuigi eelnimetatud tõenditest oli tehingu tegemise ajaks n.ö olemas vaid hageja 20.06.2001.a allkirjastatud teade (teised eelkäsitletud tõendid on koostatud hiljem ja selgitavad kujunenud olukorda), ei viita nimetatud teates miski sellele, et hagejal võiks tekkida probleeme oma kohustuse täitmisega. Seega on tõendatud, et kostja OÜ B oli teadlik hageja poolt ostueesõiguse teostamisest- ta oli saanud vastava avalduse, ja kutsutud asjaõiguslepingu sõlmimisele koos teatega selle kohta, et talle tasutakse tehtud kulutused. Siiski ei ilmunud OÜ B esindaja 02.07.2001.a notaribürosse tehingu tegemisele ja keeldus sellest ilma põhjuseta. Kohus jätab tähelepanuta kostja OÜ B väited, et hageja ise käitus heade kommete vastaselt, kuna ostu-müügisumma on senini tasumata. Kohus annab tehingule hinnangu nendest asjaoludest lähtudes, mis olid pooltele teada lepingu sõlmimise ajal s.o. juulis 2001.a. Kostja ei saanud mingil juhul teada, et tal tekib hagejaga vaidlus nimetatud summa notari deposiidist väljamaksmise üle. Pooled on kinnitanud, et ostusumma tasumise üle on nende vahel kohtus pooleli vaidlus, mis on peatatud. Seega ei saa olla kostja OÜ B eelnimetatud vastuväited aluseks hagejapoolse heade kommetega vastuolus oleva tegevuse hindamiseks. Kohus käsitles eelpool pikalt poolte käitumist ja asjaoludest teadlikkust, mis eelnes vahetult hüpoteegilepingu sõlmimisele. Hinnates mõlema poole käitumist, leiab kohus, et kostja OÜ B on käitunud ebaeetiliselt kui ta koormas kinnisasja, mille omanik ta tegelikkuses enam ei olnud- vastavalt
OÜ B oli teadlik hageja kavatsustest omandada korteriomand ja ka täita sellega kaasnevaid kohustusi. Kuigi kinnistusraamatu kande järgi oli OÜ B veel kinnistu omanik, oli ta teadlik sellest, et olukord võib koheselt muutuda. Hüpoteegi seadmisega kahjustas ta tahtlikult ja sihilikult teise isiku vara, sest hüpoteegiga koormamine vähendab kinnistu väärtust. Selline teise isiku vara väärtuse tahtlik vähendamine on üldiselt taunitav ja seega heade kommetega vastuolus olev käitumine. Kohus leiab, et kostja väited vajaduse kohta seada laenu tagamiseks hüpoteek võivad olla küll õigustavad, kuid käesolevas olukorras tulnuks laenu tagatiseks leida teine moodus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 06.07.2001.a OÜ B ja A P vahel sõlmitud ja Tallinna notar M Aarsalu poolt tõestatud hüpoteegi seadmise leping on tühine tulenevalt TsÜs § 66 lg 1, kuna on vastuolus heade kommetega. 3. Hageja nõue kustutada korteriomandi kinnistu kolmandas jaos kanded nr 2 ja nr 3 ning neljandas jaos kanne number 1, mis on tehtud A P kasuks. Vastavalt kinnistusraamatu väljatrükile (t lk 136-137) on kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud kinnistu käsitamise keelumärge A P kasuks. Keelumärge on sisse kantud kohtutäituri 04.01.2002.a avalduse alusel. Samase jakku on kantud ka võõrandmise ja piiratud asjaõigusega koormamise keelumärge OÜ B kasuks Tallinna Linnakohtu 06.07.2004.a määruse alusel. Kohus ei saa kustutada kandeid, mis on tehtud teistes kohtuasjades kas hagi tagamiseks või täitmise tagamiseks. Nimetatud kannete kustutamist on võimalik taotleda vaid 6 samas kohtu- või täiteasjas ja kande teinud isikult. Seega jääb hageja nõue nimetatud kannete kustutamise osas rahuldamata. Vastavalt kinnistusraamatu väljatrükile on kinnistusraamatu neljandasse jakku kantud hüpoteek summas 800 000 krooni A P kasuks. Vastavalt tehingute tegemise ajal kehtinud
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt juhul, kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis jäävad tema heauskselt omandatud õigused kehtima. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige.
lg1 sätestas, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud. Kohus on tuvastanud kinnistusraamatu väljavõtte alusel, et hüpoteegilepingu sõlmimise ajal 06.07.2001.a oli kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud OÜ B. Nimetatud asjaolu on fikseeritud ka hüpoteegilepingus: p 1.1 lõpu kohaselt on notar 05.07.2001.a kontrollinud OÜ B kinnistu omanikuks olekut. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kinnistusraamatusse kanne oleks lepingu sõlmimise ajal olnud tehtud õigusliku aluseta, kannet oleks valesti muudetud või kustutatud, samuti, et A P olnuks teadlik aluse ka ära langemisest. Kostja A P võis lepingu sõlmimise ajal tugineda kinnistusraamatu kandele ja on asjaõiguse omandanud seega heauskselt. Kuna
lg 3 sätestab, et ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet ei saa esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud, siis ei ole hageja nõuet kinnistusraamatu kannete kustutamiseks võimalik rahuldada. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 120 krooni (t lk 7 ja 69). Hageja palus enda kasuks välja mõista õigusabikulu 29 836 krooni (t lk 148-154). Kostja OÜ B esitas kohtule taotluse õigusabikulude välja mõistmiseks summas 27 435 krooni (t lk 141- 147). Kostja A P taotlusi kohtukulude välja mõistmiseks ei esitanud. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi posti saatmisele 341.50 krooni. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Sama seaduse § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohus leiab, et poolte kulud õigusabile on arvestades asja keerukust ja arutamise aega põhjendatud. Kohus rahuldas hagi osaliselt- rahuldades ühe nõude ja jättes teise rahuldamata. Teine nõue, mis oli suunatud kostja A P vastu jääb rahuldamata, mistõttu kohus temalt kohtukulusid välja ei mõista. Kuna ei ole võimalik määrata, millises osas kohtukulusid kummagi nõude kaitsmiseks kulus, tuleb kohtukulud jagada poole vahel pooleks. Hageja ja kostja OÜ B õigusabikulud on ühes suurusjärgus, mistõttu kohus jätab kummagi poole õigusabikulud tema enda kanda. Kuna rahuldatud nõue oli suunatud OÜ B vastu, siis kuulub riigilõiv rahuldatud nõudelt 60 krooni välja mõistmisele OÜ-lt B. 7 Asja läbivaatamiskulud jagunevad järgmiselt: hageja kanda 170.75 krooni; kostja OÜ B kanda 170.75 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.