lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2 175 krooni.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja ei täida oma alaealise tütre ülalpidamiskohustust. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Hageja on hagiavalduses hinnanud poolte alaealise tütre ülalpidamiseks igakuiselt 5350 krooni, millest 3000 krooni palub välja mõista kostjalt. Kohtus on leidnud tõendamist, et kostjal on ülalpidamisel ka teine laps, kelle varalist seisundit võib 3000 kroonise suuruse elatise väljamõistmine halvendada. Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine alla
lõikes 4 sätestatud alammäära
Kohus on seisukohal, et kostja uus laps ei jää poolte lapsele elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lapsi tuleb kohelda võrdselt ning elatise väljamõistmisel alla alammäära jääks poolte ühine laps raskesse majanduslikku olukorda. Hageja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks sissetulekuks on lapsetoetused. Samuti on lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga. Vanem on kohustatud laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma parema töö ja vajadusel müüma temale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuste täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks poolte ühiste laste ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus igale lapsele alates elatisehagi kohtusse esitamist. Arvestades poolte ühtse lapse vajadusi ning asjaolusid, et elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning, et kostjal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tütre ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, mis 2008.a on 2175 krooni. Elatis tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamisest.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 575 krooni (9 x 2175 = 19 575). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 575 krooni riigilõivu 1250 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.