) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülapidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /…/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /…/ kasuks /…/. Vastavalt
lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama ning vastavalt
lg 1 elatise käesoleva seaduse §-is 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse §–is 61 sätestatust. Hageja on kohtusse esitanud hagi elatise lapse ülalpidamiseks väljamõistmiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagi on esitatud ajal, mil poolte poeg A oli alaealine. Kuna tulenevalt
§-deist 60 lg 1 ja 61 lg1 oli hageja õigustatud elatise hagi esitama, puuduvad TsMS § 432 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud alused, mis annaksid kohtule alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Samuti ei ole A H kohtule esitatud hagi
lg2 alusel põhjendusel, et ta olles saanud täisealiseks jätkab õpinguid gümnaasiumis. Kuna hageja on esitanud hagi elatise suuruse muutmise, puudub kohtul alus ka TsMS § 428 lg1 p 2 alusel menetluse lõpetamiseks. Elatise suuruse muutmise nõue Perekonnaseaduse (
) § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Kooskõlas
ja 50 lg 1 on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2004 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2480 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele alates 14.05.2004 olla väiksem kui 1 240 krooni. Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt 2006 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. 2007 aastal moodustab elatise miinimummäär 1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni). Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole 4 ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni
lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära.
lg 2 mõttest tuleneb, et kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseks võib olla asjaolu, et elatise välja mõistmisel perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras osutuks kostjale endale jääv sissetulek väiksemaks, kui ülalpeetavatele makstav elatisraha. Kostja on palunud jätta elatis väljamõistmata põhjendusel, et tema materiaalne olukord ei võimalda tal elatist maksta. Kostja on ta sõlminud A H eluruumi allüürilepingu (tl 41), mille kohaselt ta väidetavalt tasub igakuiselt üüri 724,64 eurot, elektri eest ca 8 eurot (tl 42) ja muude haldusteenuste eest ca 25 eurot (tl 43 – 45). Kostja tasub igakuiselt sotsiaalkindlustusmakseid summas 75 eurot (tl 46). Kulutused sõiduautole koosnevad: liisingumakse 110 eurot kuus (tl 47) ja autokindlustus ca 35 eurot kuus (tl 48- 49). Tunnistaja A H, kes on V H elukaaslane, ütluste (tl 111- 117, 122- 127, 136- 145) kohaselt maksid nad kostjaga kuni 2007.a aprillini elamispinnaga seotud kulusid pooleks. Seega ei kanna kostja kogu eluruumiga seotud makseid, vaid poole neist. Kostja poolt esitatud tõendid liisinglepingu (tl 47) olemaolu kohta (tl 18-21) jätab kohus tähelepanuta, kuna lepingus võetud kohustustega on kostja saanud ka hüvesid, mida käesoleval hetkel saab kasutada. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid
lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline, lapsel ei ole piisavat sissetulekut. Kuigi elukallidus on Soome Vabariigis kõrgem kui Eestis, ei anna kostja poolt oma varalise seisu kohta esitatud tõendid alust väita, et ta ei suudaks oma lapse ülalpidamiseks elatist veidi üle 100 euro (1600 krooni : 15,57 /1 euro väärtus kroonides/) või ka 115 eurot (1800:15,57) kuus maksta Seega ei ole põhjendatud ka kostja väide, et tema varaline seis ei võimalda ta elatist maksta. Vastavalt
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Tunnistaja L H kirja (tl 50) kohaselt saatis ta iga kuu oma poja V H lastele oma pangaarvelt raha, mille ta (poeg) maksis iga kuu tagasi, kuna neil oli selline omavaheline kokkulepe. Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 51 – 53) nähtub, et L H on kandnud A H üle 24.09.2004 1000 krooni, 26.01.2005 1000 krooni, 27.12.2005 750 krooni ning 25.04.2006 1000 krooni. Asjas puuduvad tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud, et lapsele antakse ülalpidamist niimoodi, et vanaema 5 kannab elatise otse lapse pangaarvele. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-3-07 leidnud, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Kuigi tunnistaja L H ütluste (tl 107-110, 117, 118-121, 128-135) kohaselt on kostja ostnud pojale arvuti ning A H veedab igal aastal mõne aja tema juures ja tunnistaja on teda toitnud ja pakkunud talle meelelahutust, ei anna need ütlused alust hagi rahuldamata jätta. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et elatise määramisel ei arvestata muude kulutuste tegemist lapsele ning lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Tõenditest nähtub, et kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii
lg1 kui
lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust sada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Asjaolu, et poolte abielu lahutamisel ei nõudnud kostja vara jagamist, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
Ka ei sätesta
võõraslaste ülalpidamise kohustust.
lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Seega võib kohus aasta jooksul enne hagi esitamist mõjuva põhjuseta ülapidamiskohustuse rikkumise korral mõista kohustust rikkunud vanemalt elatise välja ka maksimaalselt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ning seda tingimusel, et hageja esitab vastava nõude. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja rikkus aasta jooksul enne elatisehagi esitamist lapse ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole kohus tuvastanud
Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis leiab lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest põhjendatud olevat muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 01.10.1998.a kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 07.09.2004 kuni 31.12.2006 summas 1600 krooni ning alates 01.01.2007 kuni poja A H täisealisuseni, 15.03.2007 summas 1800 krooni. Kohus rahuldab hagi juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3 ning § 632 . Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulude summas 3776 krooni ja tõlketeenuste eest 931,07 krooni väljamõistmist. TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 6 Hagi on esitatud kohtule
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.