← Eesti

2-08-19612/27

Obsah (7)§ 82§ 84§ 72§ 54§ 26§ 48§§ 79

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-19612 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2009, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtuasi Hagihind O K hagi OÜ Narbowl vastu töövai

) § 82 alusel tunnustamiseks ja hüvitise

§ 82

alusel välja mõistmise nõudes, hüvitis kahe kuu ulatuses pöörata viivitamatult täitmisele ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik kohtukulud. Kohus liitis 02.06.2008 aastal kohtumäärusega poolte avaldused ühtemenetlusse, tsiviilasja numbriks jäi 2-08-

  2. OÜ Narbowl loobus 29.07.2008 aastal kohtule esitatud hagiavaldusest (töösuhte jätkumise tunnustamiseks) töövaidluse läbivaatamiseks. Viru Maakohus võttis 05.02.2009 aastal kohtumäärusega OÜ Narbowl loobumise vastu.
  3. 29.07.2008 aastal esitas OÜ Narbowl vastuhagi O K vastu sisse nõuda hüvitis

§ 84p 2 alusel summas 4 350 krooni.

  1. Hagiavalduses leiab töötaja O.K, et tööandja OÜ Narbowl on rikkunud töölepingut kuna on korduvalt viivitanud palgamaksmisega ning on muutnud ka etteteatamata töögraafikut. Töölepingu punktis 4.
  2. leppisid pooled kokku, et tööaeg määratakse töötajale graafiku alusel (TVK t 3) summeeritud tööaja arvestusena. Töötaja viibis kuni
  3. märtsini 2008 a k.a. töövõimetuslehel. Töötaja sai teada märtsikuu 2008 aasta töögraafikust 03.03.2008 aastal, kus nähtus, et graafikut oli varasemast oluliselt muudetud. Töötaja esitas/saatis 06.03.2008 a tööandjale töösuhte lõpetamiseks avalduse

§ 82alusel (t 4).

Samal päeval töötaja haigestus uuesti ning viibis töövõimetuslehel kuni 16.03.2008 aastal. 17.03.2008 aastal töötaja kordas töösuhte lõpetamise sooviavaldust

§ 82alusel, mille esitas tööandjale.

Hageja palub kohtul lugeda töösuhe lõpetatuks

§ 82

alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks ettenähtud hüvitis summas 7 485,60 krooni ning hageja kohtukulud. II Kostja vastus 7. Kostja esitas 29.07.2008 a kohtule kirjaliku vastuse (t 40). Oma vastuses märkis kostja, et hagi ei tunnista, kuna rikkumisi, mis annaksid aluse töötajal töösuhte lõpetamiseks

§ 82alusel ei esinenud.

Töötaja 06.03.2008 a avaldusest ei selgu milliste tööandjapoolsete kokkulepete rikkumistega on tegu. Tööandja keeldus ka 17.03.2008 aastal esitatud kordusavaldust rahuldamast kuna avalduses puudusid need olulised põhjused, mis võimaldaksid töötajal töösuhe lõpetada

§ 82alusel.

Tööandja esitas alles 03.03.2008 a hagejale märtsikuu tööaja graafiku, millele hageja tunnistajate juuresolekul keeldus allkirja andmast. Tööandja kohustas töötajat asuma tööle 12.03.2008 aastal ja 01.04.2008 aastal, mis lükkavad ümber töötaja selgitused selle kohta et talle ei võimaldatud tööülesandeid täita 5 päeva jooksul pärast töösuhte lõpetamiseks

§ 82alusel avalduse esitamist. Seega õiguslikud alused hageja nõuete rahuldamiseks puuduvad. III Vastuhagi 2

(7)8. Kostja OÜ Narbowl esitas 29.07.2008 a vastuhagi O.K vastu. Tööandja palub kohtul välja mõista

§ 84

p 2 alusel hüvitis summas 4 350 krooni enne etteteatamistähtaja möödumist omavolilise lahkumise eest. IV. Kohtuistung a. Hageja seisukohad

  1. Hageja ja hageja esindaja jäid kohtuistungil hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde, leidsid et tööandja oli korduvalt pikema aja jooksul rikkunud seadust ja töölepingu tingimusi ja palusid kohtul hagi rahuldada, vastuhagi jätta rahuldamata ning kõik hageja kohtukulud välja mõista kostajalt. b Kostja seisuskohad
  2. Kostja esindajad jäid oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja esindaja leidis et tööandja polnud rikkunud töölepingut ega seadust ning seetõttu puudus töötajal alus töösuhte lõpetamiseks

§ 82alusel.

Töötaja oli kuni 03.03.2008 aastal töövõimetuslehel seetõttu puudus tööandjal võimalus töötajat märtsikuu töögraafikust teavitada. Tööandja leidis et pole kokkuleppeid ega seadust rikkunud ning seetõttu jättis töötaja avaldused töösuhte lõpetamiseks rahuldamata ning kohustas töötajat tööd tegema. Töötajal on olnud alaealine laps kogu töösuhte vältel ning summeeritud tööaja arvestus on töötajale seni sobinud. IV Kohtu põhjendused

  1. Kohus, tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega, hinnanud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
  2. Hageja loobus 29.07.2008 aastal kohtumenetluse käigus hagiavaldusest töösuhte jätkumise tunnustamiseks. Kohus võttis kohtumäärusega 05.02.2009 a loobumise vastu (TsMS § 428 lg 1 p 3, 432).
  3. Seega jätkub poolte vahel vaidlus O.K töösuhte lõpetamise

§ 82

alusel avalduste aluseks olevate asjaolude esinemise kontrollimiseks, ettenähtud kahe kuulise hüvitise välja mõistmiseks ning OÜ Narbowl vastuhagi enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitise summa 4 350 krooni nõudes. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja kostja kohtukulud välja mõista hagejalt. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi: ITLS) § 25 lg 1 II ja III lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Seega on ITLS § 25 lg 1 alusel TVK otsuses - hageja viivise nõue kostja vastu töötasu õigeaegse väljamaksmisega viivitamise eest - jõustunud. Viivise nõude võttis tööandja OÜ Narbowl õigeks TVK vaidluse arutamise käigus (TVK t 23/2-24, 25-26) ja TVK otsusega ka kostjalt hageja kasuks välja mõistetud. Seega on tuvastatud TVK töövaidluse menetluses, et poolte töösuhte ajal esines korduvat töötasu maksmisega viivitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötab kostja juures määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel ja töötaja viibis töövõimetuslehel kuni 03.03.2008 aastani ja hiljem uuesti alates 06.03.2008 kuni 16.03.2008 aastani. 3

(7)Hageja esitas kostjale avalduse viitega

§ 82

alusel töösuhte lõpetamiseks 06.03.2008 aastal ja saades kostjalt vastuse, millega kostja seda töötaja avaldust ei aktsepteerinud (TVK t 9) esitas hageja uue avalduse

§ 82

alusel töösuhte lõpetamiseks 17.03.2008 aastal kohe pärast töövõimetuslehe lõppemist. Kohus on seisukohal, et õigeks tuleb lugeda hagejapoolset 06.03.2008 aastal esitatud tahteavaldust - töösuhte lõpetamiseks

§ 82

alusel, kuna tahet töösuhte lõpetamiseks saab pool esitada/väljendada vaid ühel korral ja lepingu teine pool – antud juhul tööandja ei saa jätta sellist avaldust tähelepanuta. Tahteavaldusest saab loobuda ainult teise poole nõusolekul (

§ 72lg 2).

Kohus ei tuvastanud, et hageja loobus kostja nõusolekul esialgselt 06.03.2008 aastal esitatud tahteavaldusest. Kohus on seisukohal, et hageja esitas teistkordselt so 17.03.2008 aastal tahteavalduse töösuhte lõpetamiseks

§ 82alusel, kuna tööandja viis oma käitumisega töötaja eksitusse.

Õigeks tuleb seega lugeda töötaja esimest tahteavaldust, mille töötaja (hageja) esitas tööandjale 06.03.2008 aastal. Kohus peab vajalikuks märkida, et töölepinguseadusest ja Riigikohtu lahenditest tulenevalt, ei ole tööandjal võimalik ignoreerida töötaja tahteavaldust töösuhte lõpetamiseks. Töösuhe on Eesti riigis vabatahtlik lepinguline suhe ning pooled saavad ja võivad igal ajal avaldada tahet töölepingulise suhte lõpetamiseks. Pooled peavad aga järgima seadusest tulenevat töösuhte lõpetamise korda ja arvestama töösuhte lõpetamise rikkumise korral võimalike tagajärgedega.

§ 82

(töölepingu lõpetamine tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu) lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata jui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandajale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvendamine §-6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- ja töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Lõige 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitisena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Kohus on seisukohal, et tahteavalduse alustele töösuhte lõpetamiseks

§ 82

alusel tööandja poolsete lepingutingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel annab hinnangu töötaja ise lähtudes lepingust ja seadusest. Tööandja saades

§ 82

alusel koostatud avalduse töötajalt ei saa jääda passiivseks – tegevusetuks - vaid peab töötaja avalduse hiljemalt viie kalendripäeva jooksul rahuldama või vaidlustama töövaidlusorganis töötaja poolt avalduses märgitud alused (tunnustama nende puudumist). Seega peab kohtu hinnangul tööandja olema aktiivne töötaja avalduse lahendamisel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töötaja esitas 06.03.08 a avalduse ning tööandja ei rahuldanud töötaja avaldust viie kalendripäeva möödudes ega vaidlustanud seda ka töövaidlusorganis ettenähtud korras (TVK t 9). Selline tööandja passiivne käitumine pole kooskõlas seadusega ega Riigikohtu praktikaga (mh RK tsiviilasi nr 3-2-1- 95-03). Kohus tuvastas, et hageja märkis oma 06.03.2008 a tahteavalduses põhjused (alused), miks viimane soovib tööandjaga töösuhte lõpetada

§ 82alusel (t 4). Alustena märkis hageja oma avalduses korduvat töötasu maksmisega viivitamist (palgaseadus § 8, Pal

S) ja tööaja summeeritud arvestuse korra rikkumist (töö- ja puhkeaja seadus § 14, TPS). Eelpool mainutud põhjustel ei vaja kohtumenetluse käigus tuvastamist korduv töötasu maksmisega viivitamise fakt ning selle aluse esinemine on tuvastatud TVK menetluse käigus ja otsus õigeksvõtu kaudu selles osas ka jõustunud. 4

(7)Teise alusena nimetas hageja oma tahteavalduses tööaja summeeritud arvestuse korra rikkumist. Kohus tuvastas, et poolte vahel on 12.05.2006 a sõlmitud tööleping nr 10/05.06, mille punktis 4.2 leppisid hageja ja kostja kokku, et tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einestamiseks antava aja, samuti tööpäevasisesed vaheajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord oli määratud töösisekorraeeskirjadega või vahetuse ajakavaga, mille kinnitab tööandja (kostja). Töölepinguseaduse ja töösuhte mõttest tuleneb, et töötaja annab oma tööjõu tööandja kasutusse, mille eest tööandja maksab töötajale töötasu ning kuna tööandja teab oma ettevõtte vajadusi kõige paremini siis korraldab ettevõttes tööd tööandja. Kohus tuvastas, et pooled leppisid kokku töörežiimis - summeeritud tööaja arvestusena. See tähendab, et tööajaarvestust peetakse summeeritult ning töötaja jättis tööandja otsustada töötaja tööaja lõpu ja alguse ning tööpäevade ja puhkepäevade vaheldumise ja arvu ajaühikus. Seega ei saa töötaja vaidlustada tööajagraafikut kui sellist, sest pooled leppisid selles kokku töölepingu punktis 4.2. Seetõttu ei oma tähtsust milline oli varasemalt töötaja töögraafik ning kas tal on alaealine laps või mitte, töötaja on töölepingus nõustunud tööandjapoolsete töögraafikutega. TPS § 14 (tööajaarvestus) lg 1 on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust, lg 2 Ajavahemik, mille jooksul täidetakse seaduse, muu õigusakti, töö- või kollektiivlepinguga määratud tööajanormi, lepitakse kokku töösisekorraeeskirjades või ametisasutuse sisekorraeeskirjades, kollektiiv- või töölepingus., lg 3 kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, lg 5 tööaja summeeritud arvestuse korral on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis kalendripäeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Seega TPS § 14 lg 5 tuleneb summeeritud tööajaarvestuse korral tööandjale kohustus teavitada töötajat viis päeva enne töögraafikus märgitud perioodi algust töötaja eelseisva kalendrikuu tööajast (graafikust).Seadus määrab selle tööandja kohustusena mitte õigusena. Tööandja on kohustatud seda tegema, kui tööandja seda ei tee või ei tee seda õigeaegselt on tegemist summeeritud tööajaarvestamise korra ja töölepingu punkti 4.2 rikkumisega. Kohtu hinnangul kaitseb nimetatud säte töötajat tööandja omavoli eest ning kaitseb töötaja eraelu ja igaühe eneseteostuse vabadust. Kohus tuvastas, et töötaja viibis kuni 03.03.2008 aastal ja hiljem haiguslehel ning tööandja kinnitas, et ta puudusid võimalused seetõttu töötajat töögraafikust õigeaegselt teavitada. Kohus on seisukohal, et töövõimetusleht peatab töösuhte mitte ei lõpeta töösuhet (

§ 54, 55 p 4).

Töösuhte peatamise ajal puudub hagejal (töötajal) kohustus täita töölepingust tulenevaid töökohustusi ja tööandjal puudub kohustus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga ja maksta töötajale töötasu. Samas töölepingu peatumisel on pooltel jätkuvalt informeerimise ja teavitamise kohustus.

§ 26

lg 1 p 1 sätestab, et töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: p 1 poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu - või asukoht). Seega on töölepingu pooled kohustatud teatama oma kontaktandmed ja nende muutumise korral teavitama ka lepingu teist poolt. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et ettevõttes puuduvad töösisekorraeeskirjad ning puudub ka akt mis reguleerib informatsiooni edastamist lepingu pooltele. Kohus tuvastas kohtuistungil, et pooled on suhelnud mobiiltelefoni teel korduvalt, ettevõttes on tava, et (süstemaatiliselt) ei ole tutvustata töögraafikuid töötajatele nõuetekohaselt ja töögraafikud vahetusid (t 3, vande all ütlused ), millega olulisel määral korduvalt rikutakse töötajate õigusi. Kohus tuvastas, et tööandja (kostja) polnud esitanud hiljemalt 25 veebruariks töötajale (hagejale) tutvumiseks märtsikuu töögraafikut. 5

(7)Kohus on seisukohal, et kostja esindaja viide võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 hea usu - põhimõttele poolte vahel vaidlusaluses küsimuses ei saa olla ainult ühepoolne. Kohus on seisukohal, et VÕS § 6 kohaldub mõlema töösuhte poole suhtes mitte ainult töötaja kui ühe lepingupoole vaid ka tööandja kui teise lepingupoole suhtes. Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 1 mõttest lähtuvalt kohaldub võlaõigusseaduse üldosa ka töösuhteid reguleerivate suhete korral. VÕS § 2 lg 1 võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lg 2 Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 6 (hea usu põhimõte ) ja § 7 (mõistlikkuse põhimõte) on kohtu hinnangul hõlmatud ja kooskõlas

§ 48

lg 1 p 4 esitatud viisakuse põhimõttega - tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud olema teineteise suhtes viisakad. Hageja olles alaealise lapsega töövõimetuslehel ei teadnud tõsikindlalt millal laps terveks saab ja millal töövõimetusleht lõpetatakse ning millal hageja saab tööle asuda. Kohus leiab, et hageja poolt ebatäpsete (arvatav) andmete esitamine tööle asumise kuupäeva osas toonuks kostjale ettevõtte töökorraldamise seisukohast pigem kahju kui kasu. Seega nõue teavitada tööandjat töövõimetuslehe lõppemise kuupäevast enne töövõimetuslehe tegelikku lõppemist pole põhjendatud ega aita paremini korraldada tööd ettevõttes. Seega on kohtu hinnangul korduva kostjapoolse õigeaegse palga maksmisega viivitamise ja töögraafiku kooskõlastamata/tutvustamata jätmisega tegemist töötaja õiguste, seaduse ja töölepingu süstemaatilise rikkumisega, mis annab töötajale õiguse esitada

§ 82alusel avalduse töösuhte lõpetamiseks.

14. Kuna kohus rahuldab hagi siis eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastuhagi rahuldamata, sest puudub alus hagejalt

§ 84p 2 alusel hüvitise välja mõistmiseks.

Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et töötaja viibis töösuhte lõpetamiseks esitatud avalduse esitamise päevast so 06.03.08 kuni 16.03.08 a töövõimetuslehel (10 päeva). Töövõimetusleht ei peata etteteatamistähtaja arvestust ning töötaja algatusel (

§§ 79

, 82) töösuhte lõpetamise avalduse alusel saab töösuhte lõpetada ka töövõimetuslehe kehtivuse (töösuhte peatumise) ajal. Eeltoodust tulenevalt puudub tööandjal õigus käesoleval juhul nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudujääva iga tööpäeva eest.

  1. Kohus ei käsitle teisi poolte poolt esitatud asjaolusid: töögraafiku tutvustamine hiljem 03.03.08 kuigi oleks pidanud seda tegema varem hiljemalt 25.03.2008 aastal, töötaja allkirja andmisest keeldumist, teistkordselt (17.03.08) esitatud töötaja avaldusega seonduvat, töögraafiku sisu ja tööaja jaotust, töötaja tööle asumist 4-5.03.08 kuna need ei oma käesoleva töövaidluse lahendamisel tähtsust. V Tõendid
  2. TsMS § 229 lg 1 sätestab tõendi mõiste, tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõige kaks sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. 6

(7)Kohus selgitas kohtumenetluse kestel pooltele TsMS § 229 ja 230 sisu ja tähendust. Kohus selgitas ka TsMS § 4 lg 3 ja 4; § 5, § 7, tähendust. Kohus tegi ettepaneku sõlmida kompromiss.
  1. Tõendid millest kohus lähtub otsuse tegemisel on järgmised: tööleping (TVK t 3-5), avaldus (TVKt 6, t 3), avaldus töösuhte lõpetamiseks (TVK t 7, t 4, 30), vastus töötaja tahteavaldusele (TVK t 9) töövaidluskomisjoni otsus (t 7- 8), märtsikuu töögraafiku tutvustamine (t 45 - 46), hüvitise suurus (TVK t 18).
  2. Kohus jätab tähelepanuta järgmised tõendid kui vaidlusega puutumust mitteomavad dokumendid: nõue (TVK t 8) (kohus ei aruta töötaja distsiplinaarkaristuse määramist), hageja vastus (TVK t 10-11), ülekanded (TVK t 12-17), teatis (TVK t 21), tööandja vastus (t 41, 44)
  3. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise (

§ 82lg 2) ehk summa (2 x 3 742,80 krooni) 7 485,60 krooni.

  1. Vastuhagi jätab kohus rahuldamata.
  2. Hageja esitas kohtule taotluse töölepingu lõpetamisel

§ 82alusel väljamõistetava hüvitise viivitamatuks täitmiseks.

ITLS § 27 lg 1 p 1 sätestab: viivitamatult täidetakse otsused palga väljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest. Kohus on seisukohal, et

§ 82

lg 2 kahe kuu keskmise palga suurune hüvitis pole palk ning seetõttu ei kuulu viivitamatule täitmisele. VI Menetluskulud 22. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas oma menetluskulude hüvitamiseks taotluse välja mõista need kostjalt. Kostja esitas menetluskulude hüvitamiseks samuti taotlus ja palus kõik menetluskulud hüvitada hagejal (TsMS § 162 lg 3). Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 seoses hagi täieliku rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtunik: Fred Fisker 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.