KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.aprill 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-26467 Tsiviilasi E AS h

tja AS Sampo Pank (ASSampo Liising õigusjärglane; )

tja lepinguline esindaja P Lukk Kohtuistungi toimumise aeg

1. aprill 2007.a RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi täielikult.
3. Välja mõista AS Sampo Pank 204 640,02 (kakssada neli tuhat kuussada nelikümmend krooni kaks senti) E AS kasuks.
4. Välja mõista AS Sampo Pank viivis osaliselt protsendina põhinõudest (204 640,02 Eesti kroonilt) alates 27.09.2006 kuni põhinõude täitmiseni (Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas; hetkel määr 0,029% päevas) E AS kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AS Sampo Pank kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Hageja nõue ja selle põhjendused
5. E AS esitas 27.09.2006 hagi AS Sampo Pank vastu 204 640,02 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on E AS ja JN vahel sõlmitud koduleping (poliis ), millega kindlustati korter aadressil XXX Tallinnas. 15.02.2006 esitati hagejale taotlus kindlustushüvitise saamiseks seoses 21-23.01.2006 kindlustuskohas toimunud veekahjuga, milles nimetatud korter sai kahjustada. Hageja hüvitas tulenevalt kodulepingust antud veekahju tagajärjel tekkinud kahju summas 204 640,02 krooni. Kahjukäsitluse käigus selgus, et veekahju tekkis seetõttu, et Tallinnas XXX asuvas korteris toimus radiaatori õhutusventiili rike - ventiil eraldus teadmata põhjusel radiaatorist ja kogu küttepüstikus olev vesi voolas õhutusventiili avast välja, ujutades üle korteri nr
6. Kuna kahju sai alguse korterist nr 21 ja selle korteri omanik oli ASSampo Liising, on hagi esitatud AS Sampo Liising õigusjärglase AS Sampo Pank vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine tähendab seda, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 492 lg-st 1 kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Korteriomandiseaduse (

) § 2 lg 1 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

§ 11

lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest üksnes juhul, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Hageja osundab, et Riigikohus on oma 6.09.2006 otsuse nr 3-2-1-69-06 punktis 15 öelnud järgmist: Seejuures on korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena

§ 11kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt ka 11.

mai 2005. a Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 (RT III 2005, 18, 187)). Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et vaidlust

§ 11alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü.

Juhul, kui korteriomanik kahjustab

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.

§ 11

lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega saab

§ 11

lg 3 kohaselt rikkuja vastutusest vabaneda üksnes siis, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei 2 saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega nii

§ 11

lg 3 kui VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabaneb korteriomanik vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kuna hagiavalduse esitamise hetkeks ei ole hagejale esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tegemist oleks

§ 11

lg-s 3 sätestatud vääramatu jõuga, leiab hageja, et

tja vastutab tekkinud kahju eest. Hagiavalduse kohaselt moodustab

tja põhivõlgnevus E AS ees 204 640,02 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS §-dest 113 ja 94 on viivise suuruseks alates 01.07.2006 9,75% aastas võlgnetavalt summalt. Seega on alates 01.07.2006 viivise suuruseks ühe päeva eest 0,0267123% võlgnetavalt summalt ehk 54,66 krooni, mille hageja palub

tjalt välja mõista alates 27.09.2006 kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VÕS § 113 lg 1, § 492 lg 1 ja § 1043,

§ 2lg 1 ja § 11 lg 1 1 ning Ts

MS §-dele 162 lg 1 ja 367 palub hageja

tjalt välja mõista hageja poolt kantud kahju summas 204 640,02 krooni, viivis alates 27.09.2006 kuni põhinõude täitmiseni 54,66 krooni päevas. Hageja palub kohtukulud jätta

tja kanda.

tja vastuväited ja selle põhjendused 2.

tja vaidleb hagile vastu.

tja on seisukohal, et ta on täielikult täitnud

§ 11lg 1 p 1 nimetatud kohustused.

Selleks on hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab korteri tavakasutamisest tekkivad mõjud.

tja on hoolitsenud selle eest, et tema omandis oleva korteriomandi reaalosas paikneva küttesüsteemi osad oleksid piisavalt kvaliteetsed ning

tja ei ole toime pannud ühtegi tegu, mis võiks ohustada kaasomanike omandit. Seetõttu on

tja seisukohal, et ta ei ole toime pannud vastutuse aluseks olevat rikkumist. Kui kohus leiab, et

tja on siiski toime pannud

§ 11lg 1 p 1 nimetatud kohustuste rikkumise, tuleb rikkumine lugeda vabandatavaks.

ERI Kinnisvarahaldus OÜ poolt antud ülevaates, mis sisaldub hageja poolt kohtule esitatud materjalide hulgas, on märgitud, et avarii põhjustas õhutusventiili eraldumine radiaatorilt, kusjuures õhutusventiili eraldumise põhjus on teadmata.

tja ei näinud ette, et õhutusventiil võiks eralduda radiaatorist ning mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanudki sellega arvestamist

tjalt nõuda. On säilinud radiaatorilt eraldunud õhutusventiil.

tja on seisukohal, et kui korteriomanik hoolitseb selle eest, et temale kuuluva korteriomandi reaalosas asuva küttesüsteemi osad (torud, radiaatorid) on tehniliselt korras ja kvaliteetsed ning neid kasutatakse sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, siis on korteriomanik teinud kõik, mida korteriomanikult on mõistlik nõuda tema korteriomandi reaalosa korrashoidmiseks ning on seega ka täitnud

§ 11lg 1 p 1 nimetatud kohustused.

3 Sellest lähtuvalt on

tja eesmärgiks on tõendada, et radiaator, millelt eraldus õhutusventiil, oli tehniliselt korras ja sobilik kasutamiseks antud tingimustes. Veeavarii, mis põhjustas kahju nii

tjale kui

tjale kuulunud korteri all asuva korteri omanikule, oli põhjustatud küttesüsteemist. Küttesüsteem kui tervik töötab kõigi korteriomanike huvides. Antud juhul ka sissepõlemisest tingitud pumbavahetuse järel süsteemi taaskäivitamine oli toime pandud süsteemi kui terviku suhtes ning avarii toimus süsteemis kui tervikus tegevuse käigus, mis oli mõeldud kõigi korteriomanike ühiste huvide kaitseks. Asjaolude kokkusattumise tõttu tekkis süsteemis rike, mis juhuslikult toimus küttesüsteemi selles osas, mis asus

tja korteris. Oleks ebaõiglane, kui toimunu eest peaks vastutama

tja üksi ning seda sõltumata tema süüst. Pealegi on

tja ise samuti kahjukannataja, sest ka talle kuuluv korteriomand sai kahjustada. Seejuures küttesüsteem ei kuulu tegelikult vastavalt

§ 2

korteriomandi reaalosa hulka ning seetõttu ei peaks antud juhul ka rakenduma

§ 11

lg 1.

tja on arvates ei ole tema seisukohad vastuolus Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06 tehtud otsuses väljendatud seisukohtadega. Juhul, kui siiski kohus leiab, et

tja on rikkunud

§ 11

lg p 1 sätestatud kohustusi, siis on

tja arvates rikkumine vabandatav ning kohaldamisele kuulub

§ 11

lg 3, mille kohaselt korteriomanik ei vastuta rikkumisest tuleneva kahju eest, kui ta tõendab, et rikkumise põhjustasid asjaolud, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Antud juhtumil oli kahju põhjustatud rikkest küttesüsteemis. Selle rikke tekkimise eeldamist ei saanud

tjalt oodata. Kuna

tjat ei hoiatatud eelnevalt asjaolust, et toimub süsteemi taaskäivitamine, siis ei saanud

tja ka midagi ette võtta võimaliku lekke ennetamiseks või tekkinud lekke tagajärgede vähendamiseks. Eksperthinnang

1. 28.02.2007 on kohtule laekunud eksperthinnang. Ekspert on teinud järgmised järeldused: • Hoone keskküttesüsteem on tervikuna, koos katlaseadmega, uuendatud 2002.a. Peale seda on keskküttesüsteem olnud kasutusel kütteperioodil (kuid täidetud äraõhutatud veega aastaringi), katelseade on töötanud aastaringi (annab hoonele kuuma vett). Hoone keskküttesüsteem oli 2005.a. kütteperioodi alguses töökorras ja reguleeritud; korteri nr. 21 radiaatorid ja nende osad (termoregulaatorid, õhutusventiilid jm keermeühendused) olid samuti töökorras ega lekkinud (leket oleks rõhulanguna fikseerinud automaatrežiimil töötav katelseade). • Hoone keskküttesüsteem on antud hoonele üks ühtne projekteeritud, välja ehitatud, kasutamiseks tasakaalustatud ning perioodiliselt spetsialisti poolt hooldatav tervik ja korterite piires olevad hoone keskküttesüsteemi osad ei ole nn korteriomandi reaalosa juurde (hoone on korteriühistu liikmeskonna kaasomandis) kuuluvad hooneosad ja nad ei käi mõiste alla “on eraldi kasutatavad esemed”. • Hoone ruumide (korterite) piires olevaid keskküttesüsteemi “esemeid”-osi võib eriväljaõppeta nn korteriomanik vaid oma initsiatiivil siis konkreetselt käsitleda – kui ta soovib radiaatori küljes oleva termoregulaatori abil ruumi temperatuuri reguleerida endale soovitud suunas. Kui on aga tunda, et radiaatorid vajatavalt sellele ei reageeri ja ruume piisavalt soojenda (normaalne temperatuur ~20°÷23°C) – tuleb pöörduda probleemi lahendamiseks hoone hooldaja/haldaja poole, mida ka tehakse. • Ei ole välistatud, et eriväljaõppeta nn korteriomanik oma initsiatiivil radiaatori juures keermeühendusi käsitleb – kuna üldjuhul see tähendab endast ohtlikku tegevust (kuum surve-alune vesi võib paiskuda ruumi). 4 • • Katlaseadmes ja temaga ühenduses oleva hoone terviklikus keskküttesüsteemis ei saa tekkida hüdraulilisi lööke. Seega kinni keeratud keermeühendused radiaatorite juures iseenesest ei saa end lahti keerata. Ka võimalikul tsirkulatsioonipumba asendusel ei saa tekkida selliseid hüdraulilisi lööke – mis võiksid tekitada hetkelist, tugevat survet küttesüsteemi keermeühendustele. Õhutusventiili peale keeratava nipli keere on suhteliselt madal – ja arvatavalt on seegi võimalus, et niplis vee külmumisel nippel korpusest lükkub välja – ilma et nipli ja õhutusventiili korpuses (muhv) keere puruneks. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik tagantjärele (seisuga 21-23.jaanuar 2006.a.) välja selgitada, mis põhjustas otseselt korteris nr 21 ühel keskkütteradiaatoril õhutusventiili korpuse küljest keermestatud ja tihendit omava õhutusnipli eraldumise. Küll saab ekspertiis väita, et hoone katelseadme juures keskküttesüsteemi tsirkulatsioonipumba asendus seda õhutusnipli eraldumist otseselt ega kaudselt ei saanud põhjustada. Hoone keskküttesüsteem oli 2005.a. sügisel – uue kütteperioodi alguses töökorras (keskküttesüsteemis lekke võimaluse välistasid automaatse katelseadme rõhuandurid ja näidud juhtimispuldis). Märgitust saab järeldada, et korter nr. 21 ruumides ei saanud olla keskküttesüsteemist vee leket enne automaatse häirega avastatud avariid. Ei ole teada, mis asendis oli avariilise radiaatori termoregulaator ja ka mis tehnilises seisundis oli õhutusventiil veelekke alguses. Hoones olev, alates 2002.a. töötav keskküttesüsteem enne käikuandmist katsetatakse tavaliselt hüdrauliliselt kuni 6 atü survega (RYL-2002 lubab ka ½ tunnilist töösurvega hüdraulilist katsetamist); peale käikuandmist keskküttesüsteem õhutatakse õhutusventiilide ja katelseadme kaudu ning reguleeritakse (häälestatakse) töökorda (reeglina häälestatakse, kui välisõhus on juba –5°C). Sellist tüüpi ja tehniliselt korras radiaator peab, koos oma keermestatud ühendusosadega, vastu tavatingimustel keskküttesüsteemis tekkivale veesurvele. Korteri nr. 21 tasapinnas on veesurve keskküttesüsteemis ~1,6 atü. Antud radiaator vastab nõudmistele, mis on esitatud analoogsetes tavatingimustes vesikeskküttesüsteemides kasutamiseks. Kohtu põhjendused
2. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja juhtis tähelepanu eksperdi arvamusele, mille kohaselt keskkütteradiaatorilt ventiili eemaldumise põhjuseks ei saanud olla kütmisest põhjustatud veesurve.

tja vaidles hagile vastu ning leiab, et küttesüsteem on korteriomanike kaasomand ja

tja ei vastuta selle korrasoleku eest. Hageja lisas, et küttesüsteemi püstikud on kaasomand, radiaatorid aga korteriomandi reaalosa.

tja leiab, et süüdi on haldaja, kes vahetas tsirkulatsioonipumpa ja tekitas sellise olukorra.

tja leiab, et rikkumine on vabandatav vastavalt

§ 11

lg-le 3 ja kohaldamisele ei kuulu

§ 11lg1.

Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 5. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et veekahju sai alguse 21-23.01.2006 Tallinnas XXX/XXXasuvast ja

tjale kuuluvast korterist ning et selle põhjustas õhutusventiili eraldumine radiaatorist. Samuti ei vaidle pooled kahju nõude suuruse 204 640,02 krooni üle (t lk 8-30). 5 Vaidlus on poolte vahel selles, kas küttesüsteem tervikuna on korteriomanike kaasomand või on radiaatorid korteriomandi reaalosa ja kas

tja on kohustatud hüvitama kahju.

§ 1

lg 1 järgi korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on

§ 1

lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab

§ 2

lg 1, mille kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis. Küttesüsteemi osaks olevad korterites asuvad radiaatorid aga kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et küttesüsteemi osaks olevate radiaatorite näol on tegemist korteriomandi reaalosaga, mistõttu kuulub kohaldamisele

§ 11

.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.

§ 11

lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-38-05. Ebaõige on hageja viide VÕS § 1043, mille kohaselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine tähendab seda, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele kuna kohaldamisele kuulub

. Tulenevalt VÕS § 492 lg-st 1 kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kindlustuspoliisist 6 (t lk 9), väljamakseotsusest nr 1 (t lk 11) ja väljamakse otsusest nr 2 ( t lk 15) nähtub, et hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale vaidlusaluse veeavarii kahju, mistõttu on nõue

tja vastu läinud hagejale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Lahendades vaidlust

§ 11

alusel ei ole oluline kahju tekitaja süü, vaid asjaolu, et

§ 11

lg-s 3 sätestatud kohustuse rikkumise puhul vabaneb rikkuja vastutusest vaid juhul, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-69-

1. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et ei ole võimalik tagantjärele (seisuga 21-23.jaanuar 2006.a.) välja selgitada, mis põhjustas otseselt korteris nr 21 ühel keskkütteradiaatoril õhutusventiili korpuse küljest keermestatud ja tihendit omava õhutusnipli eraldumise. Küll aga kinnitab ekspert, et hoone katelseadme juures keskküttesüsteemi tsirkulatsioonipumba asendus seda õhutusnipli eraldumist otseselt ega kaudselt ei saanud põhjustada. Hoone keskküttesüsteem oli 2005.a. sügisel – uue kütteperioodi alguses töökorras (keskküttesüsteemis lekke võimaluse välistasid automaatse katelseadme rõhuandurid ja näidud juhtimispuldis). Märgitust teeb ekspert järelduse, et korteri nr 21 ruumides ei saanud olla keskküttesüsteemist vee leket enne automaatse häirega avastatud avariid. Ei ole teada, mis asendis oli avariilise radiaatori termoregulaator ja ka mis tehnilises seisundis oli õhutusventiil veelekke alguses. Hoones olev, alates 2002.a. töötav keskküttesüsteem enne käikuandmist katsetatakse tavaliselt hüdrauliliselt kuni 6 atü survega (RYL-2002 lubab ka ½ tunnilist töösurvega hüdraulilist katsetamist); pärast käikuandmist keskküttesüsteem õhutatakse õhutusventiilide ja katelseadme kaudu ning reguleeritakse (häälestatakse) töökorda (reeglina häälestatakse, kui välisõhus on juba –5°C). Sellist tüüpi ja tehniliselt korras radiaator peab, koos oma keermestatud ühendusosadega, vastu tavatingimustel keskküttesüsteemis tekkivale veesurvele. Korteri nr. 21 tasapinnas on veesurve keskküttesüsteemis ~1,6 atü.
2. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus kahju suuruse ja selle üle, et kahju sai alguse

tjale kuuluvast korterist radiaatorilt õhutusventiili eraldumise näol ning eksperthinnangust nähtub, et küttesüsteemi rikked kahju ei põhjustanud, loeb kohus nimetatud asjaolud tõendatuks. Eksperdile on teadmata radiaatori osadeks olevate õhutusventiili ja termoregulaatori seisukord veelekke alguses. Arvestades asjaolu, et korteriomanik võib oma initsiatiivil keskkütteradiaatori õhutusventiili ja termoregulaatorit käsitseda, asub kohus seisukohale, et radiaator on korteriomandi reaalosa. Tulenevalt

§ 11

lg-st 1 oleks

tja pidanud tagama selle, et temale kuuluvas korteris radiaatori osadeks olevad õhutusventiil ja termoregulaator oleksid töökorras. Kui

tja oleks täitnud

§ 11

lg-st 1 tulenevad kohustused, ei oleks tagajärjeks olnud veeavarii ning hageja ei oleks kahju kandnud.

tja väide, et ta ei näinud ette, et õhutusventiil võiks eralduda radiaatorist ning mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanudki sellega arvestamist

tjalt nõuda, on ebausaldusväärne kuna

tja pidi ette nägema keskkütteradiaatori õhutusventiili ja termoregulaatori ebaprofessionaalsel käsitsemisel veelekke tekkimise võimaluse. Kohus asub seisukohale, et

tja ei ole täitnud hoolsuskohustust ega taganud keskkütteradiaatori õhutusventiili ja termoregulaatori korrasolekut. Seega ei ole tegemist

tjapoolse kohustuse rikkumise vabandatavusega. Kohus leiab, et

tja ei ole tõendanud ka eelnimetatud kohustuse rikkumise vabandatavust. Kohus asub seisukohale, et

tjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele kahju summas 204 640,02 krooni. 10. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse 7 täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb

tjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 27.09.2006 kuni põhinõude täitmiseni. 11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta

tja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson kohtunik 8