2-08-28545/5

2-08-28545 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruarist 2009.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. veebruaril 2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-28545 Tsiviilasi MK´i (elukoht xxx, registrijärgne elukoht xxx, isikukood xxx) hagi DK´i (elukoht xxx, isikukood xxx) vastu elatise saamiseks igakuiselt summas 4 816 krooni (koos tulumaksuga). Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MK; kostja DK. Kohtuistungi toimumise aeg
4. 2009.a. RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt MK´i hagi DK´i vastu elatise saamiseks igakuiselt summas 4 816 krooni (koos tulumaksuga). Välja mõista DK´ilt MK´i kasuks igakuise elatusrahana 3 400 (kolm tuhat nelisada) krooni kuni xxx.a. sündinud tütre A-AK täisealisuseni xxx.a., alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 02.07.2008.a. Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 27.02.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 02.07.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt maksab kostja alates 2003.a. maikuust poolte alaealise lapse ülalpidamiseks elatist summas 2 400 krooni, millelt hageja maksab tulumaksu ning igakuine elatise summa peale tulumaksu mahaarvamist on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis oli kostjalt välja mõistetud kohtuotsusega. Kohtumenetluse ajal lahkus kostja töölt omal soovil põhjendusega, et ta peab ülikooli lõpetama ning töö tegemiseks ei jätku tal aega. Kuna kostja oli eelmises tsiviilasjas elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajal töötu, mõistis kohus välja elatise, mis oli tunduvalt väksem lapse vajadustest. Ülikool on kostjal siiani lõpetamata, küll aga jätkab kostja Saksamaal elamist ja töötamist programmeerijana. Hageja leiab, et kostjal on piisavalt raha ka oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kulutused lapsele ühes kuus alljärgnevad: kulud eluasemele 800 krooni, kulutused toidule 2 500 krooni, kulutused tervishoiule 200 krooni, kulutused hügieenitarvetele 300 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 2 060 krooni, kulutused riietele ja jalatsitele 1 000 krooni, muud vältimatud püsikulutused – raamatud ja mänguasjad (500 krooni), kino, teater, kontserdid, loomaaed jne. (600 krooni). Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 980 krooni + 21 % tulumaksu 836 krooni ning kokku 4 816 krooni alates hagi esitamisest kohtule 02.07.2008.a. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt ja oli nõus oma alaealisele lapsele maksma elatist 3 000 krooni kuus alates 02.07.2008.a. Suuremat summat kostjal lapse ülalpidamiseks maksta pole võimalik seoses õpingutega . Seni on tal aidanud täita lapse ülalpidamise kohustust tema vanemad. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt ei võimalda hageja temal ega tema vanematel lapsega suhelda. Kostja arvates on hageja elatise nõue kostja vastu liiga suur. Eriti suured on kostja arvates hagis märgitud kulud 6-aastase lapse toidule 1 kuus – 2 500 krooni. Kostja peab vajalikuks märkida, et sama summa kulutab tema elades Saksamaal täiskasvanud mehena toidule ühes kuus. Samuti ei ole kostja arvates põhjendatud hagis märgitud kulutused kooli kohustuse täitmiseks summas 2 060 krooni. Kostjale teadaolevalt on kooliharidus Eestis ikka veel tasuta. Kostja tegeleb käesoleval ajal õpingutega ning nende lõppedes omandab kostja kõrgema kvalifikatsiooni ning võib leida endale tasuvama töö, mis on ka nende tütre huvides. Kostjal on siis ka suuremad materiaalsed võimalused lapse jaoks. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse §-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja on kõnesoleva elatise hagi esitanud kostja vastu elatise saamiseks summas 4 816 krooni põhjusel, et kostja poolt seni makstav elatis summas 2 400 krooni ei vasta lapse vajadustele, sest ainuüksi kulud lapse toidule moodustavad 2 500 krooni kuus, samuti kulutused koolikohustuse täitmiseks moodustavad 2 060 krooni kuus. Kokku moodustavad hageja hinnangul kulud lapsele kuus kokku 7 960 krooni, millest 4 816 krooni peaks jääma kostja kanda. Hagejal on korralik sissetulek, kuid vastavalt Perekonnaseaduse §-le 60 on mõlemad vanemad kohustatud oma last ülal pidama. Kostja on asjas esitanud õppeasutuse tõendi 25.09.2008.a., mille kohaselt on kostja Ülikooli diplomand ning tal on tegemata vaid üks uurimis- ja diplomitöö. Seega on kostja asjas tõendanud, et ta on käesoleval ajal veel seotud õpingutega Ülikoolis. Kostja seletuse kohaselt on tal üliõpilasena õigus töötada vaid 90 päeva aastas ning tema vanemad on aidanud kostjat elatise maksmisel lapse ülalpidamiseks ning on toetanud kostjat tema õpingute ajal. Hageja ei ole asjas vaidlustanud asjaolu, et kostja on maksnud ja maksab ka praegu lapse ülalpidamiseks elatist summas 2 400 krooni kuus. Sisuliselt on hageja esitanud kostja vastu hagi elatise suurendamiseks 2 416 krooni võrra ühes kuus, seoses lapse vajaduste väidetava suurenemisega. Kohus leiab, et hageja poolt hagis märgitud kulutused 6-aastase lapse toidule ühes kuus summas 2 500 krooni, arvestades lapse vanust, on põhjendamatult suured ning sellisest rahasummast jätkuks kohtu arvates ratsionaalse majandamise korral vähemalt kahe lapse toitmiseks. Kostja vastuväited on antud asjaolu osas põhjendatud. Ülemäära suured on ka hagis märgitud kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks summas 2 060 krooni. Tegemist on alles 6-aastase lapsega, seega sellised kulud lapsele ei ole põhjendatud. Hageja seletuse kohaselt on ta sinna arvanud ka lasteaiamaksu summas 900 krooni ning laps käib ka ettevalmistuskoolis ning see on tasuline ja maksab 650 krooni kuus. Laps tegeleb laulmisega Kullo keskuses ning see maksab 250 krooni kuus. Üks kord nädalas käib laps ujumas see maksab 350 kuus. Kohus leiab ülaltoodut aluseks võttes, et kui hageja oma lapse seadusliku esindajana on siiani pidanud endale majanduslikult võimalikuks kanda lapsega seotud erinevaid last arendava iseloomuga kulutusi ning ta pole nende kandmise otstarbekust ja vajalikkust eelnevalt kostjaga kooskõlastanud, on hagejal õigus ka edaspidi võimaldada lapsele sedalaadi erinevaid tegevusi, mis on seotud rahaliste väljaminekutega, kuid selliste kulude panemine kostjale ei ole kohtu arvates õigustatud, sest käesoleval ajal kostjal veel sellised võimalused kõigi nende kulude kandmiseks puuduvad. Vanemad peaksid oma lapsesse puutuvates küsimustes, eriti kasvatusliku ja last arendava iseloomuga tegevuste küsimuste lahendamisel omavahel suutma lapse huvidest lähtuvalt lävida ja ühiseid otsuseid vastu võtta ning omavahel lapsele kantavate kulude kandmise ja jaotamise osas konsensust saavutada. Selline lähenemine probleemile vanemate poolt oleks eelkõige lapse huvides, et lapsele oleks tagatud mõistlike ja vajalike kulutuste kandmine mõlema vanema poolt vastavalt nende majanduslikele võimalustele. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Samas võib lg. 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta ning lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatusrahana 3 400 (sh. 21 % tulumaksu) krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule põhjusel, et kostja majanduslikud võimalused lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks on käesoleval ajal piiratud seoses tema lõpetamata õpingutega ülikoolis. Antud elatise summa on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud, aluseks võttes lapse vajadusi. Lapse vajaduste suurenedes on hagejal õigus esitada kostja vastu elatise suurendamise nõue, tagamaks lapse ülalpidamiseks vajalike kulude katmist kostja kui vanema poolt seaduses sätestatud korras. Ülaltoodut aluseks võttes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt juba väljamõistetud elatist tuleb suurendada 800 krooni võrra kuus alates 02.07.2008.a., so. alates hagi esitamisest kohtule. Kostja poolt sel perioodil tasutud igakuised elatusraha summad tuleb elatise nõude esitamisel kostja vastu kostjaga tasaarvestada. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta kostja kanda, aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 ja 179 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 27.02.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik