3-09-902/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-902 Otsuse kuupäev 29.06.2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Olar Kivirähi ( Kivirähk) kaebus Tartu Vangla toimingu perioodil 16.03.2009-31.03.2009 nõuetele mittevastavasse kartserikambrisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Olar Kivirähk, vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Olar Kivirähk esitas 29.04.2009.a. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks tema paigutamine nõuetele mittevastavasse kartserikambrisse. 06.05.2009.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat selgitama kohtule, milles seisneb tema põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. 10.05.2009.a. esitas kaebaja vastava selgituse. 18.05.2009.a. võttis kohus kaebuse menetlusse ja vabastas Olar Kivirähi riigilõivu tasumisest. Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming - tema paigutamine ajavahemikul 16.-31.03.2009.a. nõuetele mittevastavasse kartserikambrisse. Kaebuse kohaselt paigutati Olar Kivirähk Tartu Vanglas distsiplinaarkaristuse täideviimiseks 15 päevaks nõuetele mittevastavasse kartserisse perioodil 16.03-31.03.2009. Kartserikambri aknas oli auk, kust puhus sisse külma, samuti oli ta sunnitud kasutama tualetti teise kinnipeetava nähes, puudus igasugune privaatsus tualeti kasutamisel. Vangla juhtkond kaebuse esitaja pöördumistele ei reageerinud. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla on põhjustanud talle põhjendamatuid kannatusi paigutades teda viieteistkümneks päevaks ebainimlikesse tingimustesse. Lisaks ei olnud tualeti kasutamisel tagatud privaatsus, mida kinnitab kaaskinnipeetav Alar Kaljuranna seletuskiri. Kartser peab vangistusseaduse § 651 lg 1 kohaselt vastama vangistusseaduse § 45 lg 1 toodud nõuetele. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri, kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Ehitusseadus sätestab samuti olulise kriteeriumina eluruumi nõuete osas ohutuse inimese elule ja tervisele. Kaebaja väitel ei vastanud kamber Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määrusega nr 38 eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele nõuetele, kuna ei olnud tagatud elutegevuseks vajalik õhuhulk, selle ringlus, valgus ja temperatuur. Tartu Halduskohus 31.03.2009.a otsuses nr 3-08-2137 leidis, et kartseris viibival kinnipeetaval peab tualeti kasutamisel olema kindlustatud privaatsus. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu vangla on rikkunud vangistusseadust ja Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 31, kuna kaebuse esitajat on koheldud alandavalt ja ebainimlikult. Kinnipidamistingimuste nõuetele mittevastavus alandas tema inimväärikust. Kaebuse täienduses selgitab kaebuse esitaja põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja arvates on tegemist on vastustaja tahtliku ja sihiliku tegevusega, pannes kaebuse esitaja teadlikult olukordadesse, mis tekitavad kaebuse esitajale kannatusi ja ebameeldivusi. Vastustaja on teadlik, et kartserikambri tingimused on tervistkahjustavad ja inimväärikust alandavad, sellest hoolimata jätkatakse sinna kinnipeetavate paigutamist. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Põhjendatud huviks on eelkõige huvi, et vastustaja lõpetaks kaebuse esitaja suhtes juba toime pandud rikkumised, millega on tekitatud kaebuse esitajale kahju. Kui halduskohus tuvastab vastustaja tegevuse õigusvastasuse, siis saab kohustada vastustajat lõpetada ja edaspidi hoiduma tegevusest, mis on Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 31 rikkumine. Riigikohus asjas nr 3-3-1-2-06 on leidnud, et kui on kindlaks tehtud vangla sisekorraeeskirjade § 7 lg 2 sätestatud nõuete rikkumine tooli ja laua puudumise ja WC-st leviva haisu näol, siis on kinnipeetava inimväärikust kahjustatud tema paigutamisega kartserisse, mille tingimused ei vastanud nõuetele. Tartu Vangla vastuväited Kaebaja on põhjendatud huvina märkinud soovi, et kohus kohustaks vastustajat kirjeldatud tegevusest hoiduma. Tartu Vangla on seisukohal, et O. Kivirähil puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks esiteks juba seetõttu, et Tartu Halduskohus tunnistas oma 31.03.2009.a otsusega nr 3-08-2137 õigusvastaseks kaebuse esitaja paigutamise kartseritingimustesse, mis ei taga tualeti privaatset kasutamist. Tartu Vangla ei ole nimetatud otsust vaidlustanud, mis tähendab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et privaatsuse puudumine tualeti kasutamisel on õigusvastane. Teiseks reageeris vastustaja käesolevas asjas esitatud nõuetele juba kohtuväliselt: 13.04.09 esitas ta samasisulised vaided vanglale, mille vangla ka rahuldas 23.04.2009 kirjaga E5 165; E5 166 „Vaiete rahuldamine". Viimasest nähtub, et kambri nr 1008 katkine aken on parandatud, samuti on asutud lahendama kartserites sanitaarnurga 2 eraldamise probleemi: vangla on esitanud taotluse eelarvesse vajamineva rahasumma eraldamiseks ning ehitustöid alustatakse esimesel võimalusel. Seega peaks kaebajale olema arusaadav, et vangla tegevus on suunatud edaspidisele õigusrikkumistest hoidumisele ja on ebamõistlik esitada kohustamiskaebust asjas, kus puudub vajadus kohtuliku sekkumise järele. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-78-08 märkinud, et HKMS §-s 7 nimetatud põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Seega peab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas akti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. See tähendab, et haldusakti või toimingu vaidlustamine peab olema kaebajale kasulik ehk aitama kohe või edaspidi kaasa õiguste teostamisele või kaitsele. Kui kohtuotsusega ei kaasne kaebajale mingisugust kasu, siis puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kuna kaebaja ei ole esile toonud, kuidas mõjutab antud asja kohtulahend tema tegevust praegu või edaspidi, puudub tal kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi toimingu vaidlustamiseks. 04.06.2009 esitas Tartu Vangla vastuseks kaebusele täpsustava selgituse. Selgituse kohaselt Tartu Vangla vastas 02.06.09 kirjaga nr 3-29/13115-2 halduskohtule, et vangla alustab ehitustöid kartserite sanitaarsõlmede eraldamiseks esimesel võimalusel. Nimetatud teave osutus kirja koostaja eksituse tõttu ebaõigeks. Tegelikult lõppesid kõnealused ehitustööd juba kaks nädalat tagasi ja alates 25.maist 2009.a. on kõigis kartserikambrites, kuhu kinnipeetavaid paigutatakse kahekaupa, sanitaarsõlm (tualetiosa) seinaga eraldatud. Seega on O.Kivirähi soovitud tulemus saavutatud - edaspidi on tal kartseris võimalik tualetti kasutada kambrikaaslase eest varjatult. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. HKMS § 7 lg 1 teine lause näeb ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 02.04.2009 määrustes haldusasjades nr 3-3-1-99-08 ja nr 3-3-1-101-08 rõhutab Riigikohtu halduskolleegium, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Kuna kaebuse esitaja ei olnud halduskohtule esitatud tuvastamiskaebuses ära näidanud oma põhjendatud huvi, jättis kohus kaebuse 06.05.2009.a. määrusega käiguta ja kohustas kaebajat selgitama kohtule, milles seisneb tema põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse täpsustuses kaebaja küll osundab RvastS §-9 lg-s 1 sätestatud võimalusele nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuid märgib, et tema põhjendatud huviks on eelkõige huvi, et vastustaja lõpetaks kaebuse esitaja suhtes juba toime pandud rikkumised, millega on tekitatud kaebuse esitajale kahju. Kui halduskohus tuvastab vastustaja tegevuse õigusvastasuse, siis saab kohustada vastustajat lõpetama ja edaspidi hoiduma tegevusest, mis on Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 31 rikkumine. Seega on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse preventiivsel eesmärgil – kaebaja põhjendatud huvi on välistada kaebuses kirjeldatud olukorra kordumine. Väär on kaebaja väide, et vangla juhtkond tema pöördumistele ei reageerinud. Asja materjalidest nähtub, et kambri nr 1008 katkine aken parandati kohe, kui kaebaja oli esitanud vaide selle peale, et kartserikambri nr 1008 aknas on auk (tl 6). 3 Õige on väide, et 31.03.2009.a otsusega haldusasjas nr 3-08-2137 tunnistas Tartu Halduskohus õigusvastaseks kaebuse esitaja paigutamise kartseritingimustesse, mis ei taga kartserikambris, kus kinnipeetavad viibivad kahekesi, tualeti privaatset kasutamist. Just seetõttu rakendaski Tartu Vangla meetmed, et õigusvastane olukord kõrvaldada. Alates 25.maist 2009.a. on kõigis kartserikambrites, kuhu kinnipeetavaid paigutatakse kahekaupa, tualett seinaga eraldatud. Seega on kartserites tagatud tualeti privaatne kasutamine. Kaebuses on esitatud ka väide, et Tartu Vangla kartserikambrid ei vasta VangS § 45 lg 1 sätestatud nõuetele. Kaebaja paljasõnaline väide ei anna kohtule alust asuda seisukohale, et Tartu Vangla kartserikambrid ei vasta VangS § 45 lg 1 sätestatud nõuetele. Kartserikambri puudused, kus kaebaja kandis distsiplinaarkaristust ajavahemikul 16.31.03.2009.a., on kõrvaldatud ning kaebuse esitajal puudub seega põhjendatud huvi, et vastustaja lõpetaks edaspidi rikkumised, st tema paigutamise nõuetele mittevastavasse karterikambrisse. Põhjendatud huviks ei saa olla see, et vangla edaspidiselt üldse hoiduks kaebaja kartserisse paigutamisest. Vastavalt VangS § 63 lg 1 p-le 4 võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist. Eeltoodud põhjendustel ning lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus Olar Kivirähi kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 4