HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-57826 Otsuse kuupäev 22.mai 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ P (reg.kood xxx, xxx) hagi OÜ J (reg.k

§-s 94 sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited.

1. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et tema ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu hageja nõue on alusetu. Isegi kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja sellega hagejale saamatajäänud tulu näol kahju põhjustanud, siis tuleks arvestada, et:
2. Saamata jäänud tulu arvestust tuleks piirata lepingu kehtivuse esimese aastaga, kuna teisel aastal leping lõppes hagejapoolse rikkumise tõttu.
3. Saamata jäänud tulu arvestuses tuleks arvesse võtta kõiki kostja poolt ostetud alajaamu, mida hageja ei ole millegipärast arvestanud.
4. Hageja poolt väidetud kahju on tõendamata.
5. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka seetõttu, et pooled on saamata jäänud tulu hüvitamise kohustuse lepingus selgesõnaliselt välistanud, sätestades vastutuse üksnes otsese varalise kahju põhjustamise eest. Hagi avalduse esitamisega on hageja käitunud oluliselt vastuolus hea usu põhimõttega.. Kostja väidab, et tegelikkuses pooled ostetavate alajaamade kogust kokku ei leppinud. Kostjal puudus kohustus osta kindel arv alajaamasid aastas. Pakkumise kutses oli viidatud umbkaudsele 2 kogusele, mis täpsustatakse hankelepingu sõlmimisel. Lepingus endas puudus mistahes viide ostetavate alajaamade arvule.
6. Kostja soovis sõlmida raamlepingu, et mitte olla seotud mingi kindla arvu alajaamade ostmise kohustusega, sest tal ei olnud võimalik ette prognoosida, kui palju alajaamasid ta täpselt vajas. Alajaamade vajadus sõltus kolmandatest isikutest, mitte kostjast. Leping on pikenenud ainult ühel korral ning seejärel lepingu kehtivuse teisel aastal on leping lõpetatud hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu. Lepingu lisas 1 kokkulepitud hindadega oli lepingu teisel aastal hageja aktsepteerinud ainult kaks tellimust, mis täideti tema poolt 2006 augustis. 29.09.2006 kirjaga keeldus hageja kostjale alajaamu tarnimast lepingus kokkulepitud hindadega.
7. Kostja arvestuse kohaselt on ta ostnud hagejalt alajaamu kokku 30 mitte 14 nagu väidab hageja. Hageja 29.09.2006 e-kirjas oli kostjal alust arvata, et vähemalt riigihankeobjektiks olevate alajaamade osas on lepingu täitmine lõppenud. Kostjale tuli täiesti ootamatult, et hageja kaks aastat hiljem esitas kohtusse hagi tema vastu saamata jäänud tulu nõudes. Kohtu järeldused.
8. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

§ 128

lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning sama paragrahvi 4 lõik kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja väite kohaselt on temal tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol, kuna müügilepingu täitmisel kolme aasta jooksul oleks hageja saanud kasu 9 283 068,86 krooni. Hageja leiab, et temal kasu saamata jäämine oli põhjustatud just kostjapoolsest lepingu rikkumisest.

§ 115

sätestatud kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine.

1. Kohus analüüsib järgnevalt kostja väidetavat lepinguliste kohustuste rikkumist. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostjal oli poolte vahel juunis 2005 sõlmitud müügilepingu järgi kohustus osta teatud kindel arv komplektalajaamu aastas. Pakkumise kutses on ostetavate alajaamade koguse määramisel kasutatud terminit ca ning märgitud, et toodud kogused on indikatiivse iseloomuga ja täpsustatakse hankelepingu sõlmimisel. Müügilepingus, mida tuleb käsitleda raamlepinguna RHS mõttes, ei ole fikseeritud konkreetset ostu kogust, kuigi lepingu punktis 3.3 on fikseeritud, et ostjal on õigus suurendada või vähendada ostetavate alajaamade kogust lepingu kehtivuse vältel. Alajaamade müük toimus kostjapoolse tellimuse alusel. Kostja väite kohaselt oli lepingu sõlmimisel arvestatud asjaoluga, et tellimuste arv sõltus kostja konkreetsest vajadusest, mis omakorda sõltus elektrituruosaliste vajadusest, kes soovisid elektrivõrguga liituda.
2. Juunis 2005 pooled sõlmisid müügilepingu tähtajaga 12 kuud. Leping pikenes pärast ühe aasta möödumist veel üheks aastaks, kuna pooled ei avaldanud soovi leping lõpetada. 3 2006 aasta suvel teatas hageja kostjale alajaamade hindade korrigeerimisest (t.lk 87, 89). Kostja ei nõustunud hinnatõstmisega ning soovis jätkata alajaamade tarnimist kokkulepitud hindadega (t.lk 90) ning esitas hagejale uue tellimuse. Hageja teavitas kostjat, et ta ei saa kostja tellimust täita, sest tootja ei nõustu vanade hindadega ja kahjumiga tootma (t.lk 91). Samas e-kirjas märgib hageja, et poolte vaheline müügileping on lõppenud või vähemalt peatatud seniks, kuni kostja teatab, kas ta soovib komplektalajaamu veel tellida hageja poolt pakutud hinnaga. Kostja nõustus komplektalajaamu tellima ainult lepingus kokkulepitud hinnaga.
3. Eelnevast poolte kirjavahetusest nähtub, et lepingu edasine mittetäitmine oli tingitud hageja enda tegevusest. Vastavalt müügilepingule tuli pooltel kohustused täita järgnevalt: kostja esitas tellimuse, hageja andis kostjale üle müügieseme, mille järel kostja tasus hageja poolt esitatud arve. Antud juhul hageja keeldus oma kohustust täitma lepingus ettenähtud tingimusel. Hagejal oleks olnud seoses lepingulise kohustuse vahekorra muutumisega võimalik nõuda kostjalt lepingu muutmist või leping ühepoolselt lõpetada. Pooled küll viitasid oma kirjavahetuses lepingu võimalikule lõpetamisele, kuid sõnaselgelt seda ei tehtud.

§ 101

lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

1. Isegi kui kostjal oleks kohustus tellida hagejalt riigihanke pakkumise kutses näidatud kogus komplektalajaamu, siis ei ole tõendatud, et kostja tegevuse tõttu jäi leping täitmata ning, et kostja oleks rikkunud lepingus ettenähtud tingimusi. Kostjapoolse lepingu mittekohase täitmise tingis hageja keeldumine asja (kauba) üle andmisest. Müügilepingu punkt 10.1 on pooled kokku leppinud, et pooled kannavad teineteise ees täielikku varalist vastutust lepingu mittetäitmisega või mittekohase täitmisega tekitatud otsese kahju eest. Hageja leiab, et nimetatud lepingu tingimuses ei ole pooled välistanud saamata jäänud tulu. Kohus on arvamusel, et kuigi lepingu punktis 10.1 ei räägita sõnaselgelt saamata jäänud tulu hüvitamise välistamisest, saab lugeda ka sellist kokkulepet, milles on ära näidatud konkreetse õiguskaitsevahendi kohaldamise võimalus, vastutust piiravaks. Seega on pooled lepingus välistanud muu kahju, väljaarvatud otsese kahju, hüvitamise kohustuse ning hageja nõue jääks rahuldamata ka nimetatud põhjusel.
2. Kohus nõustub ka kostja vastuväitega, et hageja käitumine, so kahjunõude esitamine kostja vastu, on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt poolte kirjavahetusele avaldasid mõlemad pooled 2006 suvel soovi lepingu täitmist mitte enam jätkata. Kahe aasta jooksul pooled ei ole teineteisele esitanud mingisuguseid pretensioone ega nõudmisi seoses müügilepinguga. Kostja väite kohaselt ei ole hageja lepingu kehtivuse ajal kordagi viidanud komplektalajaamade tarnekogusele. Seega andis hageja käitumine kostjale aluse arvata, et müügileping on lõppenud ning mingisuguseid varalisi nõudmisi tema vastu enam ei esitata. Kuna eelnevast lähtudes jääb hagi rahuldamata, ei oma tähtsust kahju suurus ning selle tõendamine. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4