lg 1 p 10) või kostja kaubamärk ei olnud üldtuntud hageja kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise ajal (
lg 1 p 1 ja 2 koosmõjus
Tulenevalt vaidluse lahendamise loogikast, otsib kohus kõigepealt vastust küsimusele hageja pahausksuse kohta. Nimetatu võimalikul esinemisel ei pea kohus hindama kostja kaubamärgi üldtuntust kui kumulatiivset alust kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks, kuna hageja pahausksus oma kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel välistaks hageja kaubamärgi registreerimise. Eesti kaubamärgiseaduses toodud registreerimisest keeldumise aluseid on samasugusel kujul olemas ka kaubamärgi direktiivis (Esimene Nõukogu direktiiv, 21.detsember 1988, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, 89/104/EEC). Direktiiv on jätnud pahausksuse sisustamise liikmesriikide otsustada, mistõttu selle lahtise õigusemõiste sisustamine erinevates Euroopa riikides on erinev ja kohus võtab käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse ka meile lähedase õigussüsteemiga Saksamaa kohtupraktika ja teooria. Hageja pahausksus käesoleva vaidluse seisukohalt pidi esinema hageja kaubamärgi registreerimistaotluse nr M200401774 esitamisel 17.12.2004.a. Tulenevalt
lg 1 p 10 sõnastusest saab käesoleval juhul rääkida hageja kaubamärgi pahausksest registreerimisest, kui hageja, olles ilmselt teadlik kostja poolt laialdaselt kasutatavast tähisest „PESAMUNAD” esitas registreerimistaotluse identsete või samaliigiliste kaupadele kaubamärgi „PESAMUNA” ja et see kaubamärk on identne või sarnane varasemalt kostja poolt kasutatuga. Seejuures on tulemuseks asjaolu, nagu kostja õigesti märgib, et kostja investeeringud kaubamärki muutuksid tulututeks ja hageja kasutaks sellega ära kaubamärgi omandatud mainet ja eristusvõimet. Samuti 7 on õige, et sellisel juhul kaubamärgi registreerimisel hageja poolt ei saaks kostja oma kaubamärki enam kasutada ehk teisisõnu takistab hageja kostja kaubamärgi kasutamist. Kaupade sarnasus või identsus Nii hageja kui kostja soovivad vaidlusaluseid kaubamärke kasutada klassis 29, seejuures on oluline, et hageja on esitanud registreerimistaotluse laiemalt ka liha osas ja toiduõlide ning toidurasvade osas, kostja on kasutanud kaubamärki munade turustamisel. Kohus ei hinda pahausksuse kindlakstegemisel, millise kaubamärgi registreerimistaotluse esitas kostja 20.01.2005.a, kuna peab lähtuma 17.12.2004.a seisuga hageja tegevuse hindamisel pahausksuse kaalumisel. Vaidlust ei ole selles, et munad on identsed tooted. Tegemist on olemuselt, otstarbelt ja kasutamisviisilt kaupadega, mille turustusviis pole määratletud. Kostja kasutab kaubamärki vaidluse asjaolude kohaselt munadel, vaidlus puudub, et munad on laialdase levikuga esmatarbekaup ja nende tarbijaks on kogu avalikkus. Kaubamärkide registreeringutest ei tulene ühtegi täpsemat turustusviisi ega vanusekategooriat või muud tingimust, mis võimaldaks väita, et tegemist on erinevate kaupadega. Seega kaupade „munad” osas on tegemist identsete ja samaliigiliste kaupadega. Vaidlus saab seisneda selles, kas hageja poolt registreerimistaotluse esitamisel märgitud tooted „liha, kala, linnuliha, ulukiliha, lihaekstraktid, piim ja piimatooted, toiduõlid ja toidurasvad” on sarnased tooted munadega. Kaubamärgiseaduse mõtte kohaselt tuleb toodete samaliigilisust hinnata tarbija seisukohast. Tarbija jaoks on tegemist osaliselt asendatavate ja samas üksteist täiendavate samaliigiliste kaupadega. Munade puudumisel võib tarbija valida liha või kalatooted ja vastupidi. Hageja poolt kaubamärgi registreerimisel märgitud toiduained on toitude valmistamisel üksteist täiendavad ja neid kasutatakse paljude toitude valmistamisel koos. Kaubamärkide võrdlus Tulenevalt poolte kaubamärkide registreeringust klassis 29 identsetele ja sarnastele kaupadele peab kohus uurima, kas hageja kaubamärk „Pesamuna” ja kostja poolt kasutatud tähis „Pesamunad” on piisavalt sarnased, et oleks tõenäoline, et keskmine Eesti tarbija ajaks asjaomaste kaupade päritolu segi, arvestades, et need kaubad on identsed või sarnased. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine tuginema kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas nende üldmuljele, arvestades eelkõige nende eristatavaid ja domineerivaid osasid. Keskmisel tarbijal on harva võimalus võrrelda erinevaid kaubamärke vahetult. Tarbijate võrdlus kaubamärkide osas tugineb üldjuhul neile meelde jäänud ebatäielikele kujutluspiltidele varem nähtud kaubamärkidest (Euroopa Kohtu 11.11.1997.a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, punkt 23 ja 22.juuni 1999.a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I3819, punkt 25). Vaidlust ei ole selles, et pesamuna tähistab eesti keeles ülekantud tähenduses pere noorimat last (tl 56-57) ja hageja kaubamärgis on üks täht rohkem, nimelt on sõna lõpus mitmuse tunnus „-d”. Nii foneetiliselt kui semantiliselt on sõnad „Pesamuna” ja Pesamunad” väga sarnased. Mõlemad on eristusvõimelised tähised, nad tekitavad ülekantud tähenduses kaubaga seose, so tegemist on sõnade/piltidega, mis allegooriliselt või mõistukujuliselt kaubaga seose tekitavad. Antud juhul tekib seos nagu oleks munad väikese suurusega. Seega kaubamärkide foneetiline, semantiline ja kontseptuaalne sarnasus on ilmne. Mis puutub asjaolusse, et kostja on kasutanud tootenime koos tähistega „Ti” ja „värsked”, siis kohtu hinnangul on nimetatud tähiste domineerivamaks osaks ikkagi sõna „pesamunad” kui ülekantud tähendusega ja seetõttu tugevalt eristusvõimeline tähis. Kostja märgib õigesti, et sõna „värsked” viitab toiduainete puhul kauba omadustele ja on 8 kaubamärgi mittekaitstav osa (
lg 1 p 3) ja sõna „T” on kostja ärinimi ja iseseisev kaubamärk, mistõttu tarbija eristab ja tajub kaubamärki „Pesamunad” iseseisva tootenimena. Tähise laiaulatuslik kasutamine kostja poolt Kinnituskirjaga (tl 77-78) koosmõjus väljatrükkidega toodete liikide kaupa (tl 79-84) loeb kohus tõendatuks, et kostja alustas tootenime kasutamist munade pakendite kaantel ja külgedel alates 1999.aastast ja neid toodeti ajavahemikul 1999-2004 (välja arvatud 2003.a pakendis 6 muna karbis), kostja turustas oma toodangut enamikus Eesti olulistest toidukauplustest, jõudes 2004.a kogusteni vaidlusaluse tähise osas 6 tk karbis 234 420 pakendit ja 10 tk karbis 174 636 pakendit. Tõenditest järeldub, et tegemist on laiaulatusliku tähise kasutamisega. Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutas tähist „Pesamunad” teiste kaubamärkidega „Peremunad” ja „Suured Munad” tähistatud munakarpide siseküljel ja koos lisanduva sõnaga „Ti Pesamunad” ning humoorika kirjeldusega (tl 70-73). Vaidlus on ka selles, kas kostja kasutas oma tähist „Pesamunad” sellisel viisil kaubamärgi funktsioonis (
). Kohus on seisukohal, et kaubamärgi funktsiooni täidab ka kaubamärgi kandmine karbi sisekaanele. Ekslik on hageja seisukoht, et ostja peab valiku tegemiseks nägema kaubamärki karbi kaanel. Kaubamärk võib ilmneda ka alles pakendi avamisel. Kaubamärgi kasutamisel toote juures või reklaamis on oluline eelkõige see, et asjaomased ringkonnad tajuvad seda kui kindlalt tootjalt tuleva tootena ja mitte esmaselt reklaamina (Kohus tugineb siinjuures sekundaarse tõlgendusallikana Saksa kaubamärgiseaduse kommenteeritud väljaandele Ströbele/Hacker „Markengesetz” 8.Auflage, Carl Heymanns Verlag, 2006, lk 361, äärenumber 306). Euroopa Kohus on tõlgendanud kaubamärgi kasutamist kaubamärgi funktsioonis ja leidnud, et kaubamärgi funktsioonis kaubamärgi kasutamist tuleb jaatada, kui asjaomast kaubamärki on kasutatud sellesse klassi kuuluvate kaupade ja teenuste puhul. See tingimus ei oleks täidetud olukorras, kus reklaamesemeid jagatakse teiste kaupade ostmise eesmärgil ning nende kaupade müügi edendamiseks. Sellisel juhul ei jaotata asjaomaseid esemeid selleks, et võimaldada neil siseneda samasse klassi kuuluvate kaupade turule. Neil asjaoludel ei aita kaubamärgi kinnitamine asjaomastele esemetele kaasa ei uute turustamisvõimaluste loomisele ega ka tarbija huvides kaupade eristamisele teistelt ettevõtjatelt pärinevatest kaupadest. (Euroopa Kohtu 15.01.2009.a otsus kohtuasjas C-495/07 Silberquelle GmbH vs Maselli-Strickmode GmbH, p-d 19-21). Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hageja kasutas reklaami teiste munatoodete pakendite sisekülgedel, järelikult kaubamärgi funktsioonis. Ilmne teadlikkus kostja kaubamärgist Kohus on seisukohal, et pahausksuse sisustamisel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest, st ilmsetest asjaoludest, mis viitavad pahausksusele. Seejuures ei tähenda „ilmne” seda, et pahausksust ei peaks üldse kontrollima või uurima, vaid pahausksus peab ilmnema ja järelduma kontrollijale tema erialastest teadmistest, tavalistest informatsiooniallikatest ja asjas esitatud asjaoludest ning materjalidest (kohus tugineb siinkohal sekundaarse tõlgendusallikana Saksa kaubamärgiseaduse kommenteeritud väljaandele Ströbele/Hacker „Markengesetz” 8. Auflage, Carl Heymanns Verlag, 2006, lk 423, äärenumber 428 ja Büscher/Dittmer/Schiwy kommentaarile „Gewerblicher Rechtschutz. Urheberrecht.Medienrecht.” Carl Heymanns Verlag, 2008, lk 465, äärenumber 45-46). Kes tähise kaubamärgina registreerimist taotleb, ei ole tingimata seetõttu pahauskne, et ta teise isiku identsest või äravahetamiseni sarnasest kasutatavast tähisest samade või sarnaste kaupade puhul teadlik on. Konkurent ei pea teostama kaubamärgi kasutuselevõtuks turu-uuringuid teiste äriühingute poolt kasutatavate kaubamärkide kohta või tundma teise äriühingu toodangut. Pahausksuse puhul peavad esinema täiendavad kriteeriumid, mis võimaldavad pidada taotleja käitumist konkurentsivastaseks (sellisele seisukohale on asunud ka Saksa Liidukohus pahausksuse hindamisel lahendites AKADEMIKS BGH, Urt, v 10.01.2008 - I ZR 38/05 ja EROS, BGH, Urt, v 26.06.2008 - I ZR 190/05, kättesaadav arvutivõrgus 9 http://www.bundesgerichtshof.de/ ). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja näol on tegemist konkurentidega, kes turustavad muuhulgas muna- ja lihatooteid (tl 100-102). Väljavõttega hageja kodulehelt (tl 50-52) loeb kohus tõendatuks, et hageja tegutseb alates 1999.aastast hulgimüügifirmana, hageja tootevalikusse kuuluvad nii erinevad lihad kui munad; hageja käive ulatus 2004.a 80 miljoni kroonini, 2005.a lõpus plaaniti käibekasvu 120 miljoni kroonini. KR on hageja müügidirektor. Kostja faktiraportiga (tl 60-69) loeb kohus tõendatuks, et ajavahemikul 25.03.1996.a – 18.03.2003.a oli KR kostja juhatuse liige ja Eesti Päevalehe 16.01.2003.a on-line versioonis ilmunud artikli kohaselt vabastati ettevõtte juhtkonda kuulunud müügidirektor päevapealt (tl 86). Vaidlust ei ole selles, et KR töötas kostja juures müügijuhina tema tööülesanded hõlmasid kogu kostja toodete sortimendi, sealhulgas munade, müüki (tl 87 ja 77-78) ja selles, et KR töötas hageja juures müügidirektorina hageja kaubamärgi väljatöötamise ja registreerimistaotluse esitamise ajal. Väljavõttega kostja kodulehelt (tl 58-59) loeb kohus tõendatuks, et kostja on 1956.a tegevust alustanud Tallinna Linnuvabriku õigusjärglane, kelle aktsiatest omandas 1999.a 41,4 % Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank. Investeeringud täiendavast aktsiaemissioonist suunati tootmise efektiivsuse ja toodangu kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmisse. Kostja on jõudnud Eesti toiduainetetööstuse ettevõtete etteotsa, kuuludes kolmel aastal Äripäeva Toiduainetetööstuse TOPP 100-s kolme esimese hulka. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli 2004.a, enne hageja poolset kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist, varasemaid ärilisi kontakte seoses liha müügilepingute täitmisega ja selle eest esitas kostja hagejale arveid (tl 53-55). Arvetelt nähtub ka see, et kostja on teavitanud kliente munatoodete hindade muutumisest, kuid nimetatu ei ole kohtu hinnangul käesolevas vaidluses olulise tähendusega, sest hageja ei ole väitnud, et ta ei teadnud, et kostja mune müüs. Vaidlust ei ole selles, et kostja on üks suurimaid kanamunade tootjaid Eesti Vabariigis. E-kirjaga ja kaubamärgi registreeringutega (tl 103-111) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusaluse kaubamärgi pakkus hagejale välja koos teiste kaubamärkidega, mis registreeriti reklaamifirma Muuv. Eelnimetatud tõend ei lükka ümber hageja pahausksust oma kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel. Kohus on seisukohal, et asjas tuvastamist leidnud 17.12.2004.a eksisteerinud asjaolud – poolte olemine konkurentideks, kostja juhtiva töötaja üleminek hageja töötajaks, varasemad ärikontaktid - võimaldavad koosmõjus objektiivselt väita, et hageja pidi olema teadlik kostja tootenimest „Pesamunad”. Eelpooltoodust tulenevalt asub kohus järeldusele, et hageja tähise „PESAMUNA” (taotl.nr M200401774) osas esineb
lg 1 p-s 10 sätestatud õiguskaitse andmist välistav asjaolu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et hageja oli oma vaidlusaluse kaubamärgitaotluse esitamisel pahauskne, puudub vajadus analüüsida teisi kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumist ja kohus ei anna hinnangut kostja kaubamärgi üldtuntusele, samuti kaubamärkide segiajamise võimalusele. Kuivõrd kohus leiab, et hageja oli pahauskne kaubamärgi registreerimisel, ei uuri kohus järgmisi käesolevas vaidluses seoses kostja kaubamärgi üldtuntusega esitatud tõendeid: Statistikaameti andmebaasi väljatrükk (tl 85hinnakiri (tl 120-121), Prisma Peremarketi kinnituskiri (tl 124), väljavõte kostja aastaraamatust (tl 136), kinnituskirjad (tl 140-142), ajaleheartiklid (tl 144-147), arengukava (tl 148-149). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos 10 nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.