lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule võiseadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (
lg 1).
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 alusel on krediidileping laenuleping, mille kohaselt annab üks isik teisele isiku käsutusse raha ja viimane kohustub maksma krediidilt intressi ja tagastama lepingu lõppemisel saadud krediidi.
lg 1, 2 kohaselt peab krediidiandja enne lepingu rikkumise tõttu selle ülesütlemist võimaldama vähemalt 2 nädalat aega puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et tasumata jätmisel ütleb lepingu üles. 14.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Kostja ei täitnud oma laenulepingujärgseid kohustusi ja jäi 10.09.07 seisuga hagejale võlgu laenu 15436,37 krooni ja vastavalt ka intresse 1584,38 krooni. Esitatud maksetraagikust nähtub, et igakuine laenuosa makse oli 1582,46 ja 1854,45 krooni vahemikus, seega ületab võlg kolme makset. Eeltoodust järeldub, et kostja rikkus lepingust tulenevat laenu ja intressi tasumise kohustust. Hageja teatas 09.10.2007.a kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja hüvitada ka hageja tehtud kulutused 500 krooni ja hoiatas kostjat, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul ütleb hageja lepingu üles ning lisaks esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 4255,19 krooni. Märgitud kirjast nähtub, et tagastamise tähtaeg oli antud 19.10.07 ja samuti oli tehtud hoiatus juhuks kui võlga tähtaja jooksul ei tasuta, et leping öeldakse üles. Seega on hageja täitnud enne lepingu ülesütlemist
Leping on kostjale üles öeldud 09.10.07 kirjaga. Leppetrahvi suuruses olid pooled kokku leppinud lepingu üldtingimuste p –s 6 vastavalt 25% tagastamata laenusummast vastavalt. Lepingus olid pooled kokkuleppinud ka viivises vastavalt 0,25% (lepingu üldtingimiste p 5) iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tasumata summast. Kuna kostja on rikkunud lepingut, jättes tasumata laenu ositi tasumise maksmise kohustuse ja intressi maksmise 4
lg 1p 1, 108 lg 1 ja 369 lg 1, 397 lg 1 ja 401 lg 1 alusel laenuvõla 15436,37 krooni ja sissenõutavaks muutunud intressi 1584,38 krooni tasumist. Eeltoodu alusel tulebki kostjalt välja mõista põhivõlg 15 436,37 krooni, intressi laenu kasutamise eest summas 1 584,38 krooni. 17. Hageja palus välja mõista leppetrahvi summas 4 255,19 krooni. Kuna tegemist on käesoleval juhul tarbijakrediidilepinguga, siis on leppetrahvi kokkulepe on tühine.
lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ja nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi ja seega ei ole õiguslikult põhjendatud leppetrahvi nõue, mistõttu tuleb märgitud nõue jätta rahuldamata. 18.
Vaidlus puudus selles, et pooled olid kokku leppinud viivises 0,25% võlgnetavalt laenusummalt päevas, seega on hageja õigustatud nõudma kooskõlas
Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Vaidlus puudus selles, et viivis oli hagi esitamise ajaks 24.10.08 16479,88 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 mis sätestab kohtu võimaluse hageja palvel välja mõista protsendina kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodu alusel tuleb alates 25.10.08 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus välja mõista lepingu järgi hinnakirja järgsed kulud, mis on hageja kandnud 500 krooni ulatuses seoses teadete saatmisega kostjale.
lg 1 ja 76 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Samas ei saa jätta tähelepanuta
lg 5, mille korral siis, kui viivisenõue on suur, saab võlausaldaja nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Hageja väidab, et kulud on 500 krooni, millele ei ole kostja iseenesest vastu vaielnud, seega on need vaadeldavad hageja kahjuna, mida sai ja pidi kostja ka ette nägema, et kui ta rikub kohustust, võib hagejal tekkida kulutuste näol kahju kooskõlas
Küll aga leiab kohus, et
lg 1 tulenevalt ei ole võimalik märgitud 500 krooni kostjalt välja mõista, kuna väljamõistmisele kuuluv viivis ületab märgitud 500 kroonist kahju ja seega jääb kulutuste kui kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulud, hagihind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.