← Eesti

2-08-69821/4

Obsah (13)§ 8§ 82§ 101§ 108§ 113§ 396§ 397§ 401§ 416§ 158§ 415§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise 02.04.09.a, Tallinn, tsiviilkantselei Kentmanni Kohtum

§ 8

lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule võiseadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82

lg 1).

§ 101lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja 3

(6)nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning § 101 lg 1 p 4 alusel lepingu üles öelda.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 401

lg 1 alusel on krediidileping laenuleping, mille kohaselt annab üks isik teisele isiku käsutusse raha ja viimane kohustub maksma krediidilt intressi ja tagastama lepingu lõppemisel saadud krediidi.

§ 416

lg 1, 2 kohaselt peab krediidiandja enne lepingu rikkumise tõttu selle ülesütlemist võimaldama vähemalt 2 nädalat aega puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et tasumata jätmisel ütleb lepingu üles. 14.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

  1. Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis on hagiavalduses toodud asjaolud tema poolt omaksvõetud ja sellega tõendatud kooskõlas TsMS § 231 lg 2,
  2. Eeltoodu alusel on tõendatud järgmise asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2006.a tähtajalise laenulepingu , millega hageja andis kostjale laenu summas 20 000 krooni, laenu tagastamise tähtaeg oli koos intressiga 15.01.2008.a, samas tuli laenu ja intressi tasuda ositi vastavalt maksegraafikule. Seega oli poolte vahel sõlmitud krediidilepingu tähenduses

§ 396lg 1, § 401 lg 1 järgi, kuna laenuks anti raha ja sellelt tuli tasuda intressi.

Kostja ei täitnud oma laenulepingujärgseid kohustusi ja jäi 10.09.07 seisuga hagejale võlgu laenu 15436,37 krooni ja vastavalt ka intresse 1584,38 krooni. Esitatud maksetraagikust nähtub, et igakuine laenuosa makse oli 1582,46 ja 1854,45 krooni vahemikus, seega ületab võlg kolme makset. Eeltoodust järeldub, et kostja rikkus lepingust tulenevat laenu ja intressi tasumise kohustust. Hageja teatas 09.10.2007.a kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja hüvitada ka hageja tehtud kulutused 500 krooni ja hoiatas kostjat, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul ütleb hageja lepingu üles ning lisaks esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 4255,19 krooni. Märgitud kirjast nähtub, et tagastamise tähtaeg oli antud 19.10.07 ja samuti oli tehtud hoiatus juhuks kui võlga tähtaja jooksul ei tasuta, et leping öeldakse üles. Seega on hageja täitnud enne lepingu ülesütlemist

§ 416lg 1, 2 tuleneva kohustuse kostja kui tarbijast krediidisaaja ees.

Leping on kostjale üles öeldud 09.10.07 kirjaga. Leppetrahvi suuruses olid pooled kokku leppinud lepingu üldtingimuste p –s 6 vastavalt 25% tagastamata laenusummast vastavalt. Lepingus olid pooled kokkuleppinud ka viivises vastavalt 0,25% (lepingu üldtingimiste p 5) iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tasumata summast. Kuna kostja on rikkunud lepingut, jättes tasumata laenu ositi tasumise maksmise kohustuse ja intressi maksmise 4

(6)kohustuse, ja hageja oli lepingu selle rikkumise tõttu pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist üles öelnud, oli hageja õigustatud lepingut kostjaga üles ütlema kooskõlas § 416 lg 1,2 ja § 101 lg 1 p 4 ja seega on hagejal õigus nõuda

§ 101

lg 1p 1, 108 lg 1 ja 369 lg 1, 397 lg 1 ja 401 lg 1 alusel laenuvõla 15436,37 krooni ja sissenõutavaks muutunud intressi 1584,38 krooni tasumist. Eeltoodu alusel tulebki kostjalt välja mõista põhivõlg 15 436,37 krooni, intressi laenu kasutamise eest summas 1 584,38 krooni. 17. Hageja palus välja mõista leppetrahvi summas 4 255,19 krooni. Kuna tegemist on käesoleval juhul tarbijakrediidilepinguga, siis on leppetrahvi kokkulepe on tühine.

§ 415

lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ja nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi ja seega ei ole õiguslikult põhjendatud leppetrahvi nõue, mistõttu tuleb märgitud nõue jätta rahuldamata. 18.

§ 415lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

Vaidlus puudus selles, et pooled olid kokku leppinud viivises 0,25% võlgnetavalt laenusummalt päevas, seega on hageja õigustatud nõudma kooskõlas

§ 113lg 1 ja 415 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud viivist.

Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Vaidlus puudus selles, et viivis oli hagi esitamise ajaks 24.10.08 16479,88 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 mis sätestab kohtu võimaluse hageja palvel välja mõista protsendina kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodu alusel tuleb alates 25.10.08 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus välja mõista lepingu järgi hinnakirja järgsed kulud, mis on hageja kandnud 500 krooni ulatuses seoses teadete saatmisega kostjale.

§ 115

lg 1 ja 76 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Samas ei saa jätta tähelepanuta

§ 113

lg 5, mille korral siis, kui viivisenõue on suur, saab võlausaldaja nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Hageja väidab, et kulud on 500 krooni, millele ei ole kostja iseenesest vastu vaielnud, seega on need vaadeldavad hageja kahjuna, mida sai ja pidi kostja ka ette nägema, et kui ta rikub kohustust, võib hagejal tekkida kulutuste näol kahju kooskõlas

§ 127lg 3 (rikkumise korral kahju tekkimise ettenähtavus 128 lg 3 järgi).

Küll aga leiab kohus, et

§ 115

lg 1 tulenevalt ei ole võimalik märgitud 500 krooni kostjalt välja mõista, kuna väljamõistmisele kuuluv viivis ületab märgitud 500 kroonist kahju ja seega jääb kulutuste kui kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulud, hagihind

  1. TsMS §162 lg 1 ja 163 lg 3 alusel jäävad menetluskulud osalise hagi rahuldamise korral osaliselt hageja kanda ja osaliselt kostja kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 87,6% (33500,63/38255,82*100), seega jäävad hageja menetluskulud 87,6% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 12,4% ulatuses hageja kanda.
  2. Hagihind on TsMS § 133 lg 1 tulenevalt 19691,56 krooni (põhivõla ja intressivõla summa, millest kulutuste, viivise ja intressi summa on väiksem). 5

(6)Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.