) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
lg 1 sätestab, et elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust.
lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks 900 krooni kuus. Kostja töötab MOÜ-s alates 24.07.2006 ning kostja kuue kuu keskmine töötasu brutopalgana moodustab 6377,20 krooni kuus. Kostja tasub kohtutäituri täitelehe kohaselt 2474 - 2731 krooni kuus hageja emale lapse J K ülalpidamiseks väljanõutud aastatepikkust elatusraha võlga, seoses kriminaalasjaga nr 1-08-9173. Kostjal on uus pere ning uuest abielust on sündinud XXX poeg A P, keda kostja on samuti kohustatud ülal pidama. Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja abikaasa sissetulekuks on vanemahüvitis 4663 krooni ning peretoetus 300 krooni. Pojale peab normaalseks arenguks olema tagatud eluase, toit ja riided. Samuti on vaja teha kulutusi hügieenitarvetele ja ravimitele. 3 Igakuised kulud poja peale moodustavad keskmiselt 1200 krooni, millest kostja osa on 600 krooni. Kostja elab koos abikaasa ja pojaga oma ema M K korteris, mille eest kostja on kohustatud maksma 925 krooni kuus. Kostja kulutused toidu ja riiete ostmiseks moodustavad 2500 krooni, mobiiltelefonile 200 krooni, kaabeltelevisioonile 50 krooni, transpordikulud 220 krooni. Seega moodustavad kostja kulud kokku 3895 krooni ning kostjale jääb elamiseks veel 254 krooni Võttes arvesse, et kostja töötasu netos detsembrikuus oli 5716 krooni, siis pärast kõikide möödapääsmatute kulude jääb palgast 1821 krooni. Kohus on seisukohal, et on tõendatud, et hageja õppis tema täiskasvanuks saamise ajal Gümnaasiumis ja oli 2007/2008 õppeaastal gümnaasiumi õpilane, mis
2 alusel kohustab vanemat täisealiseks saanud last tema õppimise ajal ülal pidama. Kohus leiab, et hageja kulutused ühes kuus tema gümnaasiumis õppimise ajal on põhjendatud ning ei olnud üle paisutatud, kuna katsid ainult hageja kui gümnaasiumi lõpetaja minimaalsed vajadused. Kohus märgib, et kostjal on ülal pidada veel üks alaealine laps, A P, kes on sündinud XXXja ei ole käesoleval ajal veel ühe aastanegi. Lapse ema saab vanemahüvitist 4662 krooni kuus. Kohus märgib, et alla aastase lapse ja täiskasvanu ikka jõudnud gümnaasiumis õppiva lapse vajadused on oluliselt erinevad ning gümnaasiumi lõpuklassis õppiva lapse vajadused on oluliselt suuremad kui väikelapse vajadused. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole vähemalt kümne aasta jooksul vabatahtlikult ega kohtu-otsusega väljamõistetud elatist oma tütre J K ülalpidamiseks tasunud, mistõttu on tal tekkinud väga suur elatise võlgnevus hageja emale ning millest tulenevalt peab ta tasuma kohtutäituri kaudu 2474 - 2731 krooni elatusraha võlgnevust. Kostjat on ka kriminaalkorras karistatud oma tütre J K ülalpidamiseks elatusraha maksmisest kõrvale hoidmise eest. Seega ei saa kuidagi olla kohtutäituri kaudu sissenõutav elatusraha võlgnevus olla põhjuseks hagetava elatusraha summa vähendamiseks alla miinimummäära, nagu seda soovib kostja. Küll arvestab kohus asjaolu, et kostja peab andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele, kes on käesoleval ajal alla ühe aastane. Kuid kohus arvestab siin asjaoluga, et alla üheaastase lapse kulud on oluliselt väiksemad kui gümnaasiumis õppiva lapse kulud ning lisaks kostja töötasule 6377,20 krooni kuus, saab ka kostja abikaasa vanemahüvitist 4662 krooni kuus, mis on samuti kostja perekonna tulu. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks tagasiulatuvalt alates 05.06.2007.a. igakuine elatusraha 2175 krooni hageja ülalpidamiseks tema õppimise ajal Gümnaasiumi kuni Gümnaasiumi lõpetamiseni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.