Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-08-50044 Otsuse kuupäev 11.02. 2009. a Kohtunik Epp Haabsaar Kohtuasi M M´i (isikukood xxx) hagi kostja E P´i (isikukood xxx) vastu elatusraha väljamõistmiseks. Hagihind 39150 krooni. Asja läbivaatamise kuupäev 12.01. 2009. a Istungil osalenud isikud Pooled isiklikult Edasikaebamise kord Kohtuotsuse reolutsioon: Hagi rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Mõista kostja E P´ilt alates 01.07.2008. a igakuine elatis 2175 krooni poolte ühise poja EP´i (sünd xxx.
- a)ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ja igakuine elatis 2175 krooni poolte ühise tütre M P´i (sünd xxx.
- a)ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja M M´i kasuks. 2175 krooni osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Elatusraha võlgnevuse täitmise (elatusraha võlaperioodi eest 01.07.2008. a kuni 31.01.2009.
- a)tähtajaks määrab kohus 01.12.2009. a. Menetluskulud panna kostja kanda. Poolte seisukohad Hagiavalduse ning kohtuistungil väidetu kohaselt on pooltel ühine alaealine poeg EP ja tütar M P, kelle ülalpidamises kostja ei osale. Seoses eeltooduga palus hageja mõista kostjalt alates 01.07.2008. a poolte ühise poja ülalpidamiseks 3630 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti tütre ülalpidamiseks 3630 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet kummagi lapse osas elatusraha alammäärani. Kostja vaidles hagile vastu ning selgitas, et majanduslik olukord ei võimalda nõutud elatusraha maksta. Kostja on osaühingu osanik, saades sissetulekut ettevõtlusest. Osaühing tegeleb puidutööga, kuid seoses üldise majanduslangusega on tulu vähenenud. Kostja sissetulek kulub korteriomandi liisingumaksete tasumiseks ning enda ülalpidamiseks on kostja sunnitud laene võtma, sh ülalviidatud osaühingult. Lisaks eeltoodule arvas kostja, et ta ei ole laste bioloogiline isa. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused ning tutvunud dokumentaalsete tõenditega, asus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohtu 07.03.2007. a määruses (tsiviilasi nr 3-2-2-2-07) on nenditud, et perekonnaseaduse (PKS) § 38 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Riigikohus on asunud seisukohale, et elatusraha väljamõistmine on õigustatud, kui vanem on elatusraha väljamõistmise ajal seaduslikus korras lapse sünniakti kantud ning kanne on kehtiv. Kolleegium on pidanud vajalikuks mäda, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanem õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Nähtuvalt laste sünnitunnistust on kostja laste isana sünniakti kantud. Vanemakande tegemine oli kostjale teada, tahtepärane ning sellest johtuvad kohustused arusaadavad. Kostja paljasõnaline vastuväide ei välista elatusraha väljamõistmist. Vajadusel on kostjal võimalik kannet hagimenetluses vaidlustada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. PKS § 61 lg 5 järgi võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 61 lg 6 p 1 kuni 3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Samuti, kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Tsiviilkolleegium on avaldanud seisukoha, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (tsiviilasi nr 3-2-1-705). Samuti on tsiviilkolleegium selgitanud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta kohustatud isikut PKS § 61 alusel elatise maksmisest (tsiviilasi nr 3-2-1-52-07). Kostja pangakonto (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) väljavõtte kohaselt tasub kostja eluasemelaenu tagasimakseid, mille suurus on 3760 krooni kuus. Korteri suurus, millega seoses kostja laenu tasub, on 66 m2. Lisaks eeltoodule kuulub kostjale OPEL xxx, esmane registreerimine 22.08.1997. a. Kohtu hinnangul on kostjal võimalik oma korteriolusid optimeerida ning väiksem kortr leida. Liisingumaksete tasumine ei vabasta kostjat kohustusest oma lapsi ülal pidada. Arvestades sõiduki registreerimisaastat on kostjale kuuluva sõiduki väärtus tagasihoidlik, kuid mitte olematu. Hageja elab koos kahe lapsega ühetoalises korteris, kus puudub normaalne pesemisvõimalus. Üüri suurus on 836 kuni 862 krooni kuus. Lisaks eeltoodule tasub hageja laenu tagasimakseid, mille suurus on 1160 krooni kuus. Hageja töötasu on 10 450.12 krooni. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et tulumaksu tuleb saadud elatusrahalt hagejal tasuda, asus kohus seisukohale, et elatusraha alammäär tuleb kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista. Alla elatusraha alammäära on võimalik elatusraha välja mõista üksnes väga erandlikel asjaoludel, mis käesolevas asjas tuvastamist ei leidnud. Kohus möönab, et majanduslanguse tingimustes võib kostja tulevikus sissetuleku kaotada, kuid sama risk on ka hagejal. Asjaolude muutumisel on nii hagejal kui ka kostjal õigus kohtusse pöörduda ning elatusraha suurendamist või vähenemist nõuda. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). Seega kohus eeltoodul pikemalt ei peatu. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja pöördus kohtusse 18.07.2008. a. Elatusraha palus hageja mõista välja alates 01.07.2008. a ning taotlus kuulub rahuldamisele. TsMS § 244 lg 1 p 1 alusel kuulub elatusraha viivitamatule täitmisele. Kohtu hinnangul on viivitamatu täitmine kostja jaoks jõukohane ühekordse elatusraha alammäära ulatuses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jäävad kostja kanda, sest hagi kuulus rahuldamisele. KOHTUNIK EPP HAABSAAR