Obsah (7)

§ 436§ 3§ 439§ 373§ 162§ 173§ 174

2-06-39606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 27. 06 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-39

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. 6 Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuulub rahuldamisele. Esmalt võtab kohus seisukoha selle kohta, kas hagejal on õigus vastavalt

§ 3

lg-le 1 pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejaks on Kiili vald vallavalitsuse kaudu. Hagi materjalide kohaselt Tallinna notar S Rõõm'u poolt tõestati Tallinnas 26.07.2000.a. JV(müüja) ja AK'i (ostja) vahel sõlmitud kinnistu ostu-müügileping, mille objektiks oli Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXkantud Xxx nimeline kinnistu katastritunnusega - xxx, asukohaga Xxx (edaspidi nimetatud Kinnistu). Kinnistu müügihinnaks ostu-müügilepingu järgi oli 10 000 krooni, mida tuleb käsitleda ka hagi hinnana. Eelnimetatu osas pooltel vaidlus puudub. Nimetatud ostu-müügilepingu 4.1.

1. on notar selgitanud, et vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule on kohalikul omavalitsusel kuni 2002.a.
2. jaanuarini oma haldusterritooriumil kõigi kinnisasjade suhtes nende igat liiki võõrandamise juhtudel ja vastavalt AÕS § 263 lõikes 1 sätestatu kohaselt on ostueesõigust omaval isikul õigus ostueesõigust teostada hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates õiguslikult kehtiva ostu-müügilepingu ärakirja saamise päevast. Kinnistu ostu-müügileping sõlmiti
3. juulil 2000.a. Tallinna Notar S Rõõm edastas 26.juulil.2000.a. Kiili Vallavalitsusele tulenevalt AÕSRS § 21 teatise nr 1569, millega teavitas Kiili Vallavalitsust tema poolt
4. juulil 2000.a. tõestatud kinnistu ostumüügilepingust. Seega lähtuvalt Asjaõigusseaduse eelnimetatud sätetest ja notari selgitustest kinnistu katastritunnusega xxx Kinnistu ostu-müügi lepingu (edaspidi lepingu) sõlmimisel antud selgitustest pidi ka kostja teadlik olema, kuna kostja on lepingule alla kirjutanud vastavalt lepingus sisalduvale. Sellest kohus saab üheselt järeldada, et kogu lepingus sisalduv oli juba lepingu sõlmimisel kostjale teada, kuna vastasel juhul ei oleks kostja nimetatud tingimuste talle teatavaks saamisel lepingut sõlminud. AÕS § 269 lg 1 kohaselt on ostueesõigust teostav isik kohustatud hüvitama ostjale ostuhinna, mille ostja on ostu-müügilepingu järgi müüjale maksnud- Riigikohtu lahend 3-2-1-68-
5. 19.septembril 2000.a. esitas Kiili vald Tallinna notar Mare Millerile avalduse, millega avaldati soovi teostada ostueesõigust Kinnistu suhtes vastavalt AÕSRS § 20 lg-le
6. Seega sooritati toiming, millega avaldati soovi ostueesõigust teostada seaduses antud tähtaega arvestades. Hageja on ostueesõiguse teostamise soovist teavitanud ka kostjat septembris 2003 (tl 14). Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus lahendis 3-2-1-115-00, et ostueesõiguse kasutamiseks tuleb ostueesõiguse teostamise avaldus teha selle adressaadile ostueesõiguse teostamise tähtaja jooksul. Ostueesõiguse teostamiseks ei piisa vastava avalduse esitamisest notarile. Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-00 märkinud, et esialgsel ostjal on õigus seada AÕSRS § 13 1 lg 1 järgi ostja õiguste ja kohustuste ülekandmise tingimuseks ostueesõiguse teostaja poolt ostumüügilepingust tulenevate õiguste täitmine samas mahus, mis on täitnud tema. Selle tingimuse täitmiseks tuleb ostueesõigust omaval isikul tasuda või deponeerida esialgsele ostjale viimase poolt ostu-müügilepingu järgi tasutud summa. Kiili vald on Tallinna notar Mare Müler'i deposiitkontole nr XXxxxxxxxxxxxX Hansapangas kandnud raha summas 10 888.- krooni. Nimetatud summast 10 000.-krooni deponeeriti Kinnistu ostusummana, 708.- krooni ostja poolt tasutud notaritasu hüvitusena ja 180.- krooni ostja poolt tasutud riigilõivu hüvitusena. Hageja on avaldusega 19.09.2000 tõendanud, et soovib teostada ostueesõigust vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 20 lg-le 1 kinnistu nimetusega Xxx katastritunnusega xxxasukohaga Xxx, seega õigeaegselt vastavalt AÕS § 263 (tl 13) ning ka deponeerinud notari deposiiti kinnistu ostusumma. Nimetatud avalduses p 4 on märgitud, et muud tehinguga vajalikud kulutused hüvitab Kiili vald AKile tema poolt esitatud arvete alusel. Asja materjalidest nähtuvalt 7 hageja on teostanud oma seadusest tulenevaid õigusi, millest ka kostja on teadlik kuna lepingu sõlmimisel on notar kostjale neid selgitanud ja kostja on seda kinnitanud ka allkirjaga. Kostja oma vastuses kinnitab, et ta ei ole Xxx kinnistu (katastritunnus xxx, edaspidi kinnistu) ostueesõigusega omandamisele Kiili valla poolt vastu, vaid soovib, et talle tasutuks seaduses ettenähtud kasulikud ja vajalikud kulutused Kiili vallavalitsuse poolt (edaspidi vallavalitsus) vastavalt asjaõigus seadusele, paragrahv
7. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal ei ole vastuväiteid ostueesõigusega omandamisele Kiili valla poolt. Sellest kohus saab järeldada, et kostja tunnistab hagi ja hagile vastuväited puuduvad. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 20.06.2006.a lahendis tsiviilasjas 3-2-1-13-06 on leidnud, et müüdud kinnisasja omandi üleandmine esialgsele ostjale on AÕS § 257 lg-le 3 ja § 63 lg-le 3 tuginedes tühine, kui see kahjustab ostueesõiguse teostamist. Selle tagajärjeks on, et kinnisasja omanikuks on ikkagi müüja ning ostueesõiguslane võib nõuda temalt omandi üleandmist müügilepingu alusel. Samuti rõhutab Riigikohus samas otsuses, et kui esialgne ostja on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, on AÕS § 257 lg 3 järgse ostueesõiguse teostajal seega ostuhinna tasumise vastu siiski võimalik saada kinnisasja omanikuks. Selleks on tal vaja aga nõusolekut nii ostjalt, kes on ebaõigesti (kuna omandi üleandmine temale ei kehti) kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, kui ka kinnisasja tegelikuks omanikuks olevalt müüjalt, kelle suhtes tal on lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 2 järgi omandi üleandmiseks. Nõue esialgse ostja vastu on AÕS § 63 lg 5 ja § 65 järgne nõue kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ja selle sisuks on ostjalt nõusoleku saamine paranduskande tegemiseks. Kostja taotleb oma vastuses, et talle tasutuks seaduses ettenähtud kasulikud ja vajalikud kulutused Kiili vallavalitsuse poolt (edaspidi vallavalitsus) vastavalt asjaõigus seadusele, paragrahv
8. AÕS § 269 lg 2 sätestab, et kui kinnisasi on juba läinud ostja omandisse või valdusse, on ostueesõigust teostav isik kohustatud hüvitama ka ostja poolt tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused ning tasutud maksud. Kohus nõustub kostja sisukohaga lähtuvalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-144-07, et ostjal üldjuhul õigus nõuda ostueesõiguse teostajalt nii vajalike kui ka kasulike kulutuste hüvitamist. Samas lahendis on Riigikohus ka märkinud, et kulutuste väärtus tuleb kindlaks määrata kulutuste tegemise aja seisuga. Lisaks sellele hageja kui ostueesõigust teostav isik on nõus seaduse mõtte ja sisuga osas, mis kätkeb endas ostueesõigust teostaval isikul lasuvat kohustust hüvitada ostja poolt tehtud vajalikud kulutused. Samas on hageja veendunud selles, et mõistet „vajalikud kulutused" tuleb sisustada selliselt, et vajalikud tehtud kulutused peavad olema põhjendatud, mis omakorda tähendab seda, et tehtud vajalikud kulutused peavad olema tõendatavad ja legaalsed. Kostja taotletud kasulike ja vajalike kulutuste hüvitamise osas kohus jätab seisukoha võtmata, kuna kostja poolt on taotletud kulutuste väärtus kindlaks määramata kulutuste tegemise aja seisuga.

§ 439

kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, saab kohus antud hagi lahendada lähtuvalt esitatud nõudest. Kuna kohus hagi rahuldab, puudub kohtul vajadus anda hinnang poolte muudele väidetele ja vastuväidetele ning tõenditele, mida pooled on asja arutamisel esitanud. Kostja oma vastuses on esitanud taotluse, et talle tasutuks seaduses ettenähtud kasulikud ja vajalikud kulutused Kiili vallavalitsuse poolt (edaspidi vallavalitsus) vastavalt asjaõigus seadusele, paragrahv 269. Kostjal täpsustamata milliseid kulutusi kostja taotleb ja mille alusel ning esitamata tõendid, mis kinnitaksid kostja poolt põhjendatud kulutuste tegemist.

§ 373

kohaselt kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kuid 8 vastuhagi kostja kohtule esitanud ei ole. Menetluskulude jaotus Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 9