Obsah (5)

§ 61§ 50§ 60§ 49§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-28951 Tsiviilasi S T ha

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg.

1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt

§ 50lgle 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt

§ 60

lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. NLT sünnitunnistusega on tõendatud, et NLT (sündinud xxx) vanemateks on T T ja S T. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 7804,50 krooni tütre ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.03.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hageja on esitanud lapse ülalpidamiskulude arvestuse, mille kohaselt hagejal kulub 4 aastase lapse mõistlike ja vajalike kulutuste katteks kuus keskmiselt 12 900 krooni. Hageja igakuine töötasu on 13 000 krooni ja lastetoetus 300 krooni. Samuti kuulub hagejale pangalaenuga ostetud korteriomand asukohaga xxx ja sõiduauto Honda Civic 97.a. Kostja on nõus seoses raske majandusliku seisuga maksma lapse ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus alates käesolevas asjas lõpplahendi tegemisest. Kostja on K OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Seoses äriühing raske majandusliku seisuga juhatuse liikmele tasu ei maksa ning kostjal puuduvad muud sissetulekud. Kostjale kuulub sõiduk Audi 80, väljalase 1991.a. 2 Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

§ 49järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja väitel hageja kulutused lapse ülalpidamiseks on põhjendamata ja tõendamata. Kohus leiab, et hageja on lapse vajadused põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et 4-aastase lapse arenguks ja ülalpidamiseks vajalikud ja tavapärased kulud kuus on 12 900 krooni, seda nimelt olukorras, kus vanemad vaidlevad kulude suuruse üle. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud, et lapsel kulub eluasemekuludele 4000 krooni. Arvest nr 0804 nähtub, et hageja maksab kommunaalmakseid kütteperioodil keskmiselt 3000 krooni kuus, seega lapse osa on 1500 krooni. Hageja kodulaenu kulusid kohus ei pea põhjendatuks arvestada lapse elatusraha suuruse määramisel, vaid siin on tegemist hageja vara soetamise kuludega. Samuti leiab kohus, et küllaltki suured on kulutused lapse toidule kodus - 2000 krooni kuus, kuna laps käib lasteaias, kus ta saab ka iga päev mitu korda süüa. Kohus leiab, et põhjendamatud on

1. aastase lapse kulutused tarnspordile summas 2000 krooni kuus. Hageja väitel sõidab ta lapsega lasteaeda, poodi, laulma, vanaema külastama jne. Hageja ei ole tõendanud, et eelpool nimetatud lapsele hädavalikud kohad asuvad nii suures kauguses, kuhu igapäevane autoga sõitmine on vältimatu ning milliste põhjendatud sõitudeks kulub bensiini igakuiselt 2000 krooni ulatuses (muide see on lapse osa). Kohus leiab, et nimetatud kulutuse puhul lapse ülalpidamiseks vajaliku kulutusena, on tegemist ilmse ülepaisutamisega. Kohus peab mõistlikuks lapse transpordile kulutada 400 krooni. Mis puutub 4.aastase lapse igakuistele tervishoiu ja hügieenitarvete kuludesse 1200 krooni kuus, siis võib ka nendes kahelda, kuid palju sõltub konkreetsest lapsest. Võib kulutada rohkem, kuid on võimalik kulutada ka oluliselt vähem. Antud juhul laps on nelja aastane ja koolis ei käi, siis on põhjendamata, et lapse koolikohustusele kulub 2300 krooni, on küll väikelapse huvialaringid ja arendavad tegevused, kuid kohus peab eelnimetatud igakuist summat ülepaisutatuks. Arve nr 32609 järgi maksab hageja lastaiatasu 941 krooni. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud osta lapsele igakuiselt riideid ja jalanõusid 1000 krooni eest, väike laps on küll kasvav, kuid siiski on mõistlik, et lapsele kulub kuus riietele ja jalanõudele 500 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud, et muud vältimatud püsikulutused on 400 krooni kuus ning antud kulutused ei ole üle paisutatud. Seega leiab kohus, et hageja esitatud igakuised vajalikud
2. aastase lapse ülalpidamise kulutused summas 12 900 krooni on ülepaisutatud. Hageja on esitanud kohtule kostjale kuuluva äriühingu K OÜ, milles kostja on ka juhatuse liige, 2007.a. majandusaasta aruande, mille järgi äriühingu müügitulu aastas on 117,7 tuhat krooni ja äriühingu kasum 2007.a. 64 tuhat krooni, millest oleks omanikule võimalik välja maksta maksimaalselt 50 566 krooni. Nimetatud summa jagatuna 12 kuuga (orienteeruvalt 4000 krooni kuus) ei võimalda kostjal igakuiselt saada hageja väidetavat kostja tasu 25 000 krooni. K OÜ on kostja ainuke töökoht. Kostja on noor mees, kellel peaks olema võimalus teenida nii palju, et ta suudab anda lapse ülalpidamiseks elatist ulatuses, mis tagab lapse vajalikud ja mõistlikud kultused lapse kasvamisel ja arenemisel. Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal rohkem teenida.

§ 70

lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.03.
2. Kostja ei ole nimetatud nõudele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 3630 ( 3000 krooni + 21 % tulumaks 630 krooni) tütar NLT (sünd. xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.03.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx. 3

§ 61lg.

3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 4