) § 139 lg 3 alusel sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana.
lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhuil hagihind nõutava rahasummaga. Hageja nõue on 546 272.50 krooni. Seega tuleks hagejal riigilõivu tasuda summas 24 250.00 krooni.
lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ei ole pahatahtlik. Vastavalt
lg 1 arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. 12.10.2007.a esitas hageja kohtule riigiõigusabi taotleja majandlusliku seisundi teatise ja 07.12.2007.a taotluse põhjenduse, mille kohaselt on kostja igakuiseks sissetulekuks palk summas 8796.00 krooni, pension Eesti Vabariigilt summas 4500.00 krooni ja pension Soome Vabariigilt summas 2100.00 krooni, kogusummas 15 396.00 krooni; hoius puudub; kinnisvara, väärtpaberid, mootorsõidukuid jm oluline vara puudub; avaldaja elab koos elukaaslasega, kellele kuulub kinnistu asukohaga Xxx; elukaaslane on töötu; avaldaja ja tema elukaaslase igakuised püsikulud on ligikaudu 17 700.00 krooni, lisaks on avaldajal võlg B. P summas 350 000.00 krooni ja intressivõlgnevus Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliametile) summas 100 000.00 krooni. Vastavalt
lg-le 1 küsis kohus 12.12.2007.a kostja seisukohta antud taotluse lahendamises osas. Kostja sai nimetatud kirja kätte 15.12.2007.a ja esitas 17.12.2007.a vastuse. Kostja on seisukohal, et hagejal on piisavalt varalisi vahendeid tasumaks riigilõivu summas 24 250.00 krooni, kuna talle kuulub maalikollektsioon, väärismetalli jm hinnalist vallasvara. Kohus on seisukohal, et juhul, kui menetluskulud ei ületa
Avaldaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku suuruseks on 30 792.00 krooni. Riigilõivu tuleb antud hagilt tasuda 24 250.00 krooni. Seega ei ületa tasumist vajav riigilõiv avaldaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetulekut ning menetlusabi ei tule määrata. A Sl tasuda riigilõiv summas 24 250.00 (kakskümmend neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni hiljemalt 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber 2900072123.
lg 2 järgi kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kohus leiab, et avalduses on menetlusse võtmist takistav puudus, mille saab hageja kõrvaldada, mistõttu tuleb hagi jätta käiguta ja anda hagejale aega 14 päeva puuduse kõrvaldamiseks määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kohus hoiatab, et kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.