lg 4 alusel tehtud kulutusi nõuda, kuna kulutused tehti poolelioleva ehitise parendamiseks ja valmisehitamiseks, mitte asja säilitamiseks. 13.06.2005 müügilepingu punkti 2.1 kohaselt müüsid pooled kinnistu, kusjuures hageja sai temale kuuluva ½ kinnistu mõttelise osa eest 3,6 miljonit krooni ja kostja ½ kinnistu mõttelise osa eest 200 000,00 krooni, seega sai hageja enamiku kinnistu müügihinnast. Kostja ei nõustu ka kulutuste maksumusega väites, et kulutused on osaliselt tõendamata ja osaliselt tehtud ajal, kui tema ei olnud kaasomanik. Kohtuotsuse põhjendused Kaasomanikevahelistele suhetele kaasomandis oleva asja valdamisel ja kasutamisel ning käsutamisel kohaldatakse eelkõige asjaõigusseaduse (
) § 72 ja
.
lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
lg 1 kehtestab muuhulgas, et kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
lg 4 näeb ette erandi vaid nende asjaga seotud toimingute suhtes, mis on vajalikud asja säilitamiseks - neid võib teha teiste kaasomanike nõusolekuta ning nõuda teistelt kaasomanikelt vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 sätestab, et esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse ning toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kinnistu oluliseks osaks oli pooleliolev ehitis, mida hageja ehitas ja parendas ning millega seoses ta tegi kulutusi üldehitustöödele, küttesüsteemi paigaldamisele, akende paigaldamisele, keraamiliste plaatide paigaldamisele, seinte tapeetimisele, elektro-tehnilistele töödele, gaasivarustuse süsteemi väljaehitamisele, kindlustuse ja valvesüsteemi sõlmimisele ning köögi mööbli ja olmetehnika soetamisele. Nii hagiavalduses nimetatud tööde loetelust kui ka avaldusele lisatud tõenditest nähtub, et teostatud tööd on tehtud ja materjalid soetatud asja parendamiseks ja valmisehitamiseks, mitte poolelioleva ehitise säilitamiseks. Seega ei ole hagi rahuldamine
Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja tegi eelnimetatud kulutused tema suulisel nõusolekul. Samas väitis kostja, et 13.06.2005 kinnistu müügilepingu sõlmimisel ostja Anastasia Vahiga võeti hageja tehtud kulutusi arvesse müügihinna jaotamisel müüjate vahel ja müügihinda omakorda kohustuste jaotamisel müüjate vahel. Eelnimetatud väide on tõendatud müügilepingu punktis 2.1 märgituga, mille kohaselt müüsid pooled kinnistu Anastasia Vahile, hinnaga 3,8 miljonit, millest hageja sai temale kuuluva ½ kinnistu mõttelise osa eest 3,6 miljonit krooni ja kostja ½ kinnistu mõttelise osa eest 200 000,00 krooni. Seega sai hageja enamiku kinnistu müügihinnast, kuigi ta oli üksnes poole mõttelise osa kaasomanikuks. Pooled olid ostnud kinnistu 16.08.2004 kaasomandisse kokku hinnaga 1 685 000,00 krooni, millest hageja tasus 842 500,00 krooni ja kostja 842 500,00 krooni. Kui hageja 13.06.2005 saadud kinnistu müügihinnast arvata maha tehtud kulutuste maksumus 1 092 545,00 krooni ja tema poolt kinnistu soetamisel tasutud ostuhind 842 500 krooni, siis on ta kinnistu müügist saanud kasu 1 664 955,00 krooni, samal ajal kui kostja on kinnistu müügist saanud kahju 642 500,00 krooni. Järelikult ei ole kostja hageja õigusi kaasomandi valdamisel, kasutamisel ega käsutamisel rikkunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.