KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- veebruaril 2009.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-8953 Tsiviilasi S F hagi SM vastu elatise väljamõistmiseks Hagihind 20.334.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S F (i.k. xxx elukoht xxx ), Esindaja P Johannson Kostja: SM (i.k xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista SM elatusraha poegade VF, sünd. xxx.a., ja S F, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks S F kasuks 3500.- (kolm tuhat viissada) krooni kuus alates 01.10.2007.a., s.o. tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kuni xxx.a., s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni, ja sealt edasi 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni xxx.a., s.o. kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus. Jätta S F kohtuväliseks menetluskuluks olev esindaja kulu täies ulatuses SM kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotamise alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse käik.
- Poolte abielust sündisid xxx.a. poeg D F , xxx.a. poeg VF ja xxx.a. poeg S F .
- Poolte abielu lahutati xxx.a. Poolte alaealised lapsed jäid elama pärast abielu lahutamist ema juurde. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- 10.03.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt ja selle 28.03.2008.a. esitatud täpsustuse kohaselt maksis kostja hagejale poolte suulise kokkuleppe kohaselt elatist igakuiselt 3000.- krooni kuus, kusjuures viimane elatusraha laekus hagejale 2007.a. septembrikuus.
- Arvestades asjaoluga, et tarbijahinnaindeks on Eesti Vabariigis alates poolte vahel elatise maksmise kokkuleppe sõlmimisest kasvanud 20 %, samuti sellest, et poolte poeg D F on püsivalt täielikult töövõimetu ja üldhaigestumise tagajärjel raske liikumispuudega, mis põhjustab lisakulutusi tema ülalpidamisel, samuti sellega, et V ja S F tegelevad spordiga, neil on kulud seoses mobiiltelefonide kasutamisega, S käib mitmes noortemaja ringis, tema eest maksab hageja igakuiselt elukindlustust ning lastel on ka toidukulud ja eluasemekulud, palub hageja välja mõista kostjalt poegade VF ja S F ülalpidamiseks elatise alates 01.09.2007.a., see on tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kokku 3500.- krooni kuus kuni VF täisealiseks saamiseni ja sealt edasi S F ülalpidamiseks 2500.- krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni.
- Hageja väidetel ta ei tööta, sest hoolitseb oma suure pere, sealhulgas liikumisvõimetu D F eest. Uuest kooselust on hagejal sündinud xxx.a. poeg K K .
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena kinnistusraamatu väljavõtte talle kuuluva korteriomandi kohta, poolte abielulahutuse tunnistuse, poolte ühiste laste sünnitunnistused, Tallinna PA AEK otsuse D F tervisliku olukorra kohta, oma pangakonto väljavõtted Hansapangast perioodi 01.09.2007 – 15.03.2008.a. kohta. Lk 2
(6)Kostja vastuväited ja põhjendused
- Kostja on oma vastuses hagile seisukohal, et hageja on hagi elatise väljamõistmiseks tema vastu esitanud ebaõiglaselt, sest poolte abielu purunes hageja süül, kes lõi abieluvälised suhted, mille tagajärjel kannatas nii kostja kui poolte lapsed.
- Kostja leiab, et hageja nõuded temalt elatise väljamõistmiseks on liiga suured, sest kostja üürib koos oma uue perega eluruumi Saksamaal, mille eest tuleb maksta kuus üüri kokku koos tasudega kasutatavate teenuste eest umbes 860,16 eurot, mis on tunduvalt suurem summa kui Eestis.
- Kostja on seisukohal, et arvestada tuleks ka seda, et tal on uuest abielust xxx.a. sündinud poeg S M ja xxx.a. sündinud tütar J M, kusjuures S M põeb neurodermatiiti, millega kaasnevad lisakulutused. Samas ei ole D F olukord käesoleval ajal nii hull kui hageja kirjeldab, vaid poeg saab iseseisvalt kõrvalise abita liikuda.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja koos tõlgetega eesti keelde õiendi oma töötasu suuruse kohta, teatise, et kostja elab koos oma abikaasa ja kahe lapsega xxx, ning tõendi, et nimetatud korter on üürikorter ning, et üüri ja kasutatud teenuste tasu suuruseks on kokku 695,16 krooni.
- Kostja esitas lisaks kohtuotsuse p-s 10 esitatud tõenditele ka saksakeelseid dokumentaalseid tõendeid, mille tõlkeid ta ei esitanud. Samuti ei tasunud kostja kohtu deposiitarvele tõlkekulu, et kohus oleks saanud tõendid ise tõlkida lasta. Kohtuotsuse põhjendused
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuupalga alammäär Eesti Vabariigis oli 2008.a. ja on käesoleval aastal 4350.- krooni.
- Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kostja maksis hagejale laste ülalpidamiseks viimati elatusraha 2007.a. septembrikuus, on hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks õiguslikult põhjendatud. Vaidlustamata asjaolu loetakse kostja poolt TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks. Eelpoolnimetatud asjaolu tõendab ka hageja pangakonto väljavõte.
- Edasi võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Lk 3
(6)Arvestades hageja poolt toodud hagi põhistusi, mille kohaselt moodustavad hageja perekonna eluasemekulud keskmiselt 2200.- krooni, millele lisandub kulu elektrienergia kasutamise eest 600.- krooni kuus, sidekulud (telefon + internet + kaabeltelevisioon) 630.- krooni, S F vaba aja sisustamisega seotud kulud (keeltekursused, noortemaja ringid) 200.- krooni, mida kostja samuti vaidlustanud ei ole ning mis loetakse seetõttu kostja poolt TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks, samuti seda, et lisaks eelpoolnimetatud kuludele on lastel kulutused toidule, mille suuruseks on kindlasti vähemalt 1500.- krooni kuus lapse kohta, arvestades toidukaupade hindu Eesti Vabariigis ja seda, et lapsed vajavad lisaks toidule ka puuvilju, mahlu ja maiustusi ning ka seda, et lastele on vaja osta riideid ja jalanõusid vastavalt kliimale ja aastaajale, mille suuruseks kuus tuleb arvestada vähemalt 700.- krooni kuus lapse kohta ning viimatinimetatud asjaolud on üldtuntud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, on poolte laste põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kokku vähemalt 4000.- krooni lapse kohta. 15. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kuidas tuleb laste ülalpidamise kulusid poolte vahel jaotada arvestades poolte varanduslikku olukorda. Nii nagu kohtuotsuse p-s 12 on märgitud, sõltub väljamõistetava elatise suurus lisaks laste vajadustele ka vanemate varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). Hageja on kohtule esitanud oma varalise olukorra tõendamiseks kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte, mille kohaselt kuulub talle korteriomand Tallinnas, Mustamäe tee 122-44, kus hageja, hageja elukaaslane ja hageja 4 poega elavad, oma pangakonto väljavõtted, milliste kohaselt on hageja ainukeseks sissetulekuks hooldajatoetus ning peretoetused riigilt ja Tallinna Linnavalitsuselt. Kostja palga suurust tõendab tema tööandjalt väljastatud õiend, mille kohaselt on kostja palga suuruseks alates 01.01.2008.a. 952,80 € kuus, mis Eesti Panga valuutakursi kohaselt (1 € = 15,6466 eesti krooni) moodustab 14.908,08 eesti krooni kuus. Arvestades asjaoluga, et hagejal puudub sissetulek palga näol, et ta on poolte täiskasvanud raske liikumispuudega poja D F hooldaja, et tema ainukeseks sissetulekuks on Tallinna linna poolt makstav hooldajatasu 240.- krooni kuus ning riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt makstavad peretoetused, et tema ülalpidamisel on lisaks poolte kolmele pojale veel neljas poeg K K sünd. XXX.a., ning ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks on käesoleval ajal 21% ja kostja sissetulek kuus on 14.908,08 eesti krooni ja kostja ülalpidamisel on lisaks hagejaga sündinud lastele veel kostja uuest abielust XXX.a. sündinud poeg S M ja XXX.a. sündinud tütar J M, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub poolte viimase ja ainukese alaealise poja ülalpidamiseks väljamõistmisele alates poolte keskmise lapse täisealiseks saamisest ehk XXX.a. elatis 2500.- krooni kuus nagu hageja taotleb. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu ei oleks poolte vanimal pojal nii suurt puuet nagu hageja väidab, vaid ta saab liikuda ja isegi lisa teenida, on ümber lükatud hageja poolt esitatud Tallinna PA AEK otsuse D F tervisliku olukorra kohta, mille kohaselt on ta raske liikumispuudega ja vajab kõrvalabi, mis põhjustab lisakulutusi. Hageja on vormistatud D F hooldajaks, mida kinnitab hageja pangakonto väljavõte, sest hagejale makstakse 240.- krooni hooldajatasu kuus. Lk 4
(6)Kostja seevastu ei ole aga tõendanud ühegi tõendiga seda, et tema teisest abielust sündinud poeg S M põeb dermatiiti, millega kaasnevad lisakulud. 16.Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta ei ole andnud laste ülalpidamiseks elatist alates oktoobrist 2007.a., s.o. viimast korda kandis kostja laste ülalpidamiseks elatist üle hageja arvelduskontole 10.09.2007.a. summas 3000.- krooni, milline oli ka poolte omavaheline kokkulepe, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele ka tagasiulatuvalt, kuid seda alates 01.10.2007.a., sest septembrikuu elatise on kostja hagejale maksnud. Kuna oktoobris 2007.a oli alaealine ka poolte poeg VF, kuulub perioodi 01.10.2007.a. – 10.03.2008.a. eest elatis väljamõistmisele kahe alaealise lapse, s.o. VF ja S F ülalpidamiseks kokku summas 3500.- krooni nagu hageja seda esitatud hagis taotlenud on. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõendid, mille kohaselt elab kostja koos oma uue abikaasa ja kahe lapsega XXX ja nende üüri ning kommunaalteenuste tasu suuruseks on 695,16 €, tõendavad küll seda, et kostjal on lisaks hagejaga sündinud lastele veel 2 ülalpeetavat ja uus abikaasa, kellega nad üürivad ühist eluruumi, kuid nimetatud tõendid ei saa olla aluseks mõista kostjalt välja elatist seaduses sätestatud alammäärast väiksemas summas, milleks hageja poolt nõutav elatis sisuliselt on. Kostja poolt esitatud tõendis märgitud eluasemekulu on nelja inimese eluasemekulu, ka hagejal on omad kulud seoses eluruumi kasutamisega.
- Tõendid, mida kohus vaidluse lahendamisel ei arvesta. Juhindudes TsMS § 33 lg 3 jätab kohus tähelepanuta otsuse tegemisel kostja poolt esitatud saksakeelsed dokumendid ( t/l 41-46, 49- 58), milliste tõlkeid eesti keelde kohtutoimikus ei ole, sest nende dokumentaalsete tõendite tõlget eesti keelde kostja ei esitanud ning menetlusdokumentide tõlkekulusid kohtu deposiiti kostja ette ei tasunud, milleks kohus kostjale tähtaja andis. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.
- Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, tuleb hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja esindaja kulu jätta TsMS § 162 lg 2 alusel täielikult kostja kanda. Tsiviilasja hinna määramine. Lk 5
(6)20. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatist perioodi 01.09.2007.a. kuni 11.03.2008.a. eest kahe lapse ülalpidamiseks kokku 3500.- krooni ja alates 11.03.2008.a. 2500.- krooni kuus, on hagihinnaks käesolevas asjas 20.334.- krooni /(5 x 3500)+1167(1/3 3500-st)+1167(2/3 2500-st)+7500 (3x2500)/. Kohtunik: Lk 6
(6)